Obsah (4)

§ 199§ 68§ 121§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5226 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis V

§ 199lg 2 p-de 4, 8 järgi (kannatanute A.P.

ja T.T. episoodides) õigeks. Sama kohtuotsusega tunnistati J. Reinomägi süüdi

§ 199lg 2 p-de 4 ja 8 - § 25 lg 2 järgi (kannatanu M-V.

episoodis) ning karistati 1 aasta 4 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 01.02.

1. 1.
2. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015 otsusega tühistati osaliselt maakohtu otsus, s.o J. Reinomäe õigeksmõistmises

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi ajavahemikul 27.11.201330.11.2013 Rakveres, XXX elumajast A.P. esemete ja 21.12.2013 Rakveres, XXX korterist T.T. ja asjade vargustes; J. Reinomäele mõistetud karistuse osas; kannatanute A.P. ja T.T. ja tsiviilhagide läbivaatamata jätmise osas ja J. Reinomäelt maakohtu menetluses ning kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude väljamõistmises. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega tunnistati J. Reinomägi süüdi

§ 199

lg 4 p-de 4, 8 järgi ajavahemikul 27.11.2013-30.11.2013 Rakveres, XXX elumajast A.P. esemete ja 21.12.2013 Rakveres, XXX korterist T.T. ja asjade vargustes; mõisteti J. Reinomäele süüdistuses kirjeldatud kolme kuriteoepisoodi toimepanemise eest karistuseks 3 aastat 1 vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti tema karistuse kandmise alguseks 01.02.

1. Lisaks mõisteti J. Reinomäelt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel A.P. kasuks välja tsiviilhagi 379 eurot ja T.T. ja kasuks 1123 eurot ning mõisteti J. Reinomäelt välja järgmised maakohtu menetluses ja kohtueelses menetluses tekkinud kulud: ekspertiisikulud summas 2181 eurot; kaitsjatasud vandeadvokaat E. Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest kokku 1154.60 eurot ja advokaat M. Gaveri osutatud õigusabi eest 1981.44 eurot; tunnistaja A.T. i sõidukulud kokku 40 eurot. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 1.
2. Riigikohtu 11.06.2015 määrusega jäeti J. Reinomäe kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. 1.
3. Karistusaja algus 01.02.2014 ja karistusaja lõpp 01.02.
4. Maakohtu määrus
5. Viru Maakohtu 23.10.2015 määrusega jäeti J. Reinomägi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
6. Maakohus, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ja prokuröri seisukohaga, leidis, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht. Maakohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning vanglas viibib ta kuuendat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole ka kuritegude toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Käesolev kuritegu on varavastane, toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku poolt toimepandud kuritegudest on enamus varavastased, sh on teda karistatud röövimise ja kelmuse toimepanemise eest, samuti vägivalla kasutamise eest. 2.
7. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks majanduslikult toime tulla. Eriala puudumine, töötamise minimaalne kogemus ning väidetav töövõimetus on tegurid, mis võivad takistada isikul töökoha leidmist. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on tasumata hagisid 3337 euro ulatuses, mis võib samuti negatiivselt mõjutada isiku majanduslikku toimetulekut. Grupis toimepandud kuriteod viitavad isiku mõjutatavusele ning suhtlusringkonna kriminaalsele taustale. Vangistuse jooksul on isikuga korduvalt vestelnud psühholoogid, tal on diagnoositud psühhiaatrilised probleemid ning ta on varasemalt olnud ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. 2.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, samuti on isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlust

§ 121lg 1 tunnuste alusel, s.o vanglas toime pandud kehalise väärkohtlemise eest.

Süüdistuse aluseks oleva teo tõttu kohaldati kinnipeetava suhtes 29.05.2015 kuni 15.07.2015 VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eeltoodud põhjustel ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ja uute kuritegude toimepanemist ka vangistuses viibides. 2.

1. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%, milliste näol on tegemist 2 keskmiselt enamarvestatavate, üldise kuriteo puhul lausa kõrge riskiga. Maakohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Maakohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna varasem tingimisi karistus pöörati täitmisele. Maakohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leiab, et J. Reinomäe puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Samuti on isik ise avaldanud, et soovib karistuse lõpuni kanda vangistuses viibides ning ei soovi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Määruskaebus
2. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Reinomägi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, kuna see ei ole seaduslik ja sellega rikub maakohus konventsiooniga kehtestatud õigusi ja vabadusi. J. Reinomägi toob välja, et teda on diskrimineeritud ja ebaseaduslikult koheldud. Lisaks puudub määruses igasugune arusaam, miks tarvitseb J. Reinomäel tasuda õigusabi eest 227.20 eurot. 3.
3. J. Reinomägi toob välja, et ta taotles ennetähtaegse vabanemise arutamiseks riigi õigusabi korras kaitsjat. Kaitsjaks määrati Kaja Kiilo, kelle külastuse ajal vanglas palus süüdimõistetu kaitsjal istungi edasilükkamist, kuna J. Reinomäel puudub võimalus asja arutamiseks ettevalmistada ning samuti palus J. Reinomägi esitada taotluse kohtunik Tiit Kullerkupu taandamiseks. Süüdimõistetu nõudis kaitsjalt tema suhtes riigi õigusabi ja kohtu alla andmise määruste edastamist. 10.09.2015 istungil esitas kaitsja nõutud taotlused. 22.09.2015 saatis kaitsja kirja istungiprotokolliga ning selleks ajaks tehtud kahe kohtumäärusega, mis puudutasid kohtuniku taandamist, kuid ei saatnud J. Reinomäele tema poolt soovitud kohtumääruseid. Kuna kaitsja rikkus süüdimõistetu hinnangul tema õigusi, siis palus J. Reinomägi tal loobuda võetud kaitsekohustustest ja saatis info kaitsja tegevusest ka Viru Maakohtule. J. Reinomägi saatis Viru Maakohtule 23.09.2015 avalduse, mille kohaselt kui kohtunik T. Kullerkupp siiski arutab tema asja, siis ta peab esitama uue kuriteokaebuse, sest T. Kullerkupp on korduvalt kriminaalasjas nr 1-14-5226 tema suhtes sooritanud kuritegusid ja kõikide kuritegude osas on riik jätnud J. Reinomäe kaitseta. Kuna 07.10.2015 arutati asja sama kohtunikuga, süüdimõistetu keeldus minemast videoruumi. 3.
4. J. Reinomägi väidab, et 27.10.2015 tutvustati talle 23.07.2015 määrust, millega ta jäeti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata ja nõuti välja kaitsjatasu 277,20 eurot. Kohtumäärust keelduti talle kätte andmast, see edastati talle alles pärast kuriteokaebust. 3.
5. J. Reinomäele jääb arusaamatuks, miks antud juhul üldse õigusmõistmist teostatud on. Kohtunik on teadlik, et süüdimõistetu soovib vangistusest vabaneda ja seda seoses õiguste kaitsega, mida hetkel takistab just see kohtunik. Maakohtu järeldus, et süüdimõistetu ei soovi vabaneda, on meelevaldne. J. Reinomägi leiab, et on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6-t ning tal ei ole olnud võimalik esitada oma seisukohta prokuratuuri kui ka Viru Vangla arvamustele, mis rikuvad tema õigusi. J. Reinomägi väidab, et teda on diskrimineeritud kui ka ebainimlikult koheldud. Süüdimõistetu leiab, et kõik eelnev on põhjustanud talle suuri hingelisi kannatusi, millega põhjustati tema tervisliku seisundi halvenemine. J. Reinomägi on pöördunud korduvalt vangla arsti poole, kuid pole abi saanud. Lisaks märgib J. Reinomägi, et soovib kohtu poolt registreerituna koopiat enda määruskaebusest. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et J. Reinomäe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu J. Reinomäe määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja J. Reinomäe ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta J. Reinomägi enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
8. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu puhul ei esine positiivseid asjaolusid, mis tingiks süüdimõistetu vabanemise vangistusest ennetähtaegselt. Ainsaks positiivseks asjaoluks võib pidada elukoha olemasolu, kuid kuna ka selles osas on pooleli pärimise asjaajamine ning väidetavalt jääb korter J. Reinomäele, ei saa seda lugeda garanteeritud elukohaks.

§ 76lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis.

J. Reinomäe puhul esinevad käesoleval ajahetkel üksnes negatiivsed asjaolud: süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, tegemist on tema kuuenda reaalse vangistusega, pooleli on uue kriminaalasja menetlus, süüdimõistetu suhtes on perioodil 29.05.2015-15.07.2015 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. J. Reinomägi on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul nõudeid 3337 euro ulatuses. Seejuures puudub süüdimõistetul garanteeritud töökoht. Esineb märkimisväärne risk, et süüdimõistetu jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka vangla iseloomustusest tuleneb, et J. Reinomägi pani toime uue kuriteo, et tasuda kohtu poolt nõutud 250 eurot. Toimepandud kuriteod ja käitumine vangistuses viitavad ilmekalt sellele, et süüdimõistetul on puudulik probleemide lahendamise oskus. J. Reinomägi ei oska oma käitumist viia kooskõlla ühiskonnas kehtivate normide ja arusaamadega. Ta eitab oma süüd, ei saa toimepandud tegudest ja nende tagajärgedest aru ning käitub vaenulikult õigussüsteemi suhtes.

1. Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa J. Reinomäe tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et mõistetud karistus oleks J. Reinomäe puhul mõju avaldanud ning mõistetud karistuse eesmärgid oleks mõju avaldanud. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. J. Reinomäe puhul ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus.
2. J. Reinomägi märgib, et tema ei ole saanud esitada seisukohti vangla iseloomustuse ja prokuröri arvamuse osas ning maakohus on teinud meelevaldse järeldusele, et süüdimõistetu ei soovi vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Kohtutoimiku materjalide kohaselt (lk 14) ennetähtaegse vabanemise menetlemisel riigi õigusabi taotluse alla on kirjutanud Viru Vangla inspektor-kontaktisik, et J. Reinomägi väitis, et tema ei ole soovi avaldanud, et TEV-ga välja saada ning tahab oma karistust lõpuni kanda. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu on vastavasisulist soovi avaldanud. Kuna J. Reinomägi ise avaldas soovi (lk 54, 72), et ta ei soovi (keeldus) istungil osaleda ja on selle välja toonud ka oma määruskaebuses (lk 108 pöördel), siis ei saa rääkida, et oleks rikutud süüdimõistetu õigusi oma seisukohtade väljendamiseks. J. Reinomägi ise on loobunud sellest võimalusest. Ka ei ole asjakohane väide, et süüdimõistetule ei ole antud Viru Maakohtu 4 23.10.2015 määrust. Süüdimõistetu on ise allkirjastanud kohtumääruse väljatrüki kättesaamiskinnituse 27.10.2015 (lk 93) ja on saanud tähtaegselt kasutada kaebeõigust. 8.
3. Käesolev menetlus on arutamaks J. Reinomäe tingimis ennetähtaegset vabastamist. J. Reinomägi keskendub suures osas oma määruskaebusest kohtuniku taandamise küsimusele, mis on lahendatud vastavalt Viru Maakohtu 14.09.2015 ja 15.09.2015 määrustega ning nimetatud määrused on kätte antud ka J. Reinomäele (lk 62), kes on jätnud kättesaamiskinnituse allkirjastamata, kuid sellel on vastavasisuline vanglaametniku märge, et kinnipeetav keeldus allkirjastamast, kinnipeetavale on eksemplarid kätte antud kambrisse 22.03.2015 S.J. poolt. See, et süüdimõistetu ei ole allkirjastanud vastavasisulist kättesaamiskinnitust, ei tähenda, et erinevaid määrusi ei ole talle kätte toimetatud. 8.
4. RÕS § 22 lg-st 1 tuleneb, et riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule. RÕS § 25 lg 1 kohaselt pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna J. Reinomägi ise soovis riigi õigusabi korras kaitsjat, siis määrati see talle (taotlus lk 39, määramine lk 44). See, et kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo süüdimõistetu taotlusel palus vabastada end riigi õigusabi korras kaitsja kohustuste täitmisest, ei tähenda, et tekkinud kaitsekulud jääksid välja mõistmata, vaid need tuleb hüvitada riigi õigusabi saajal. Seega on igati põhjendatud J. Reinomäelt kaitsjatasude väljamõistmine. 8.
5. Koos määruskaebusega esitas J. Reinomägi soovi, saada kohtu poolt registreerituna koopiat enda määruskaebusest. Vastuseks sellele märgib ringkonnakohus, et kohtu kohustuste hulka ei kuulu kaebuse esitaja poolt esitatud kaebustest väljatrükkide (koopiate) tegemine ning jätab sellesisulise avalduse tähelepanuta.
6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
7. oktoobri 2015 määrus muutmata, J. Reinomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5