← Eesti

2-15-7224/70

Obsah (16)§ 459§ 468§ 163§ 243§ 652§ 651§ 657§ 442§ 656§ 654§ 230§ 348§ 436§ 171§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-15-7224 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016, Tallinn Tsivi

§ 459lg 1 sätestatud alus.

Kuna hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb kindlaks teha lapse põhjendatud kulutused kuus (RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 99 lg 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt 4

(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224 lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (RKTKo 3-2-1-118-12 p 15).
  1. Maakohus arvestas, et elamus elab vähemalt 3 inimest ja et kevad- ja suvekuudel on elektri- ja küttekulud väiksemad kui sügis- ja talvekuudel, ning leidis, et hageja eluasemekulud on 265,91 eurot, millest kostjal tuleb tasuda pool ehk 132,96 eurot (sh elekter, eluasemelaen, gaas, vesi, prügivedu). Põhjendatud toidukulud on 181,66 eurot kuus, sh pikapäevarühma toiduraha 21,66 eurot ja kodune toidukulu 160 eurot. Toidukulust pool, so 90,83 eurot, tuleb kanda kostjal. Õige on küll väide, et lapse toitumisvajadusest koostatud menüü maksumus võib olla suurem, kuid arvestada tuleb lapse minimaalseid vajadusi (RKTKo 3-2-1-33-11) ja ülalpidamise summat. Transpordikuludest pidas kohus põhjendatuks 10 eurot, millest kostjal tuleb tasuda 5 eurot. Lapsel on võimalik omandada põhiharidus nii erakoolis kui ka elukohajärgses koolis. Arvestades, et hagejal on koolis õppeaasta alanud, pidas kohus põhjendatuks kuni õppeaasta lõpuni (30.06.2016) põhjendatud koolikuludeks 221,66 eurot, millest ühe vanema osa on 110,83 eurot. Koolituskulusid ei saa pidada lapse igapäevavajaduste rahuldamiseks olukorras, kus erakoolis toimub eesti- ja inglise keele õpe süvendatult ning lapsele on tagatud koolis võimalus saada koduste ülesannete tegemiseks kvaliteetset nõustamist. Koolitarvete kulude osas ei pidanud esmavajalikuks lapsele aastas kahe igapäevase koolivormi ja uue koolikoti olemasolu, arvestades ka asjaolu, et tegemist on kasvava lapsega. Kohus pidas lähtudes hageja esitatud kalkulatsioonist põhjendatud kuluks koolivormile aastas 232 eurot ning koolitarvete kuluks aastas 504 eurot, kokku 736 eurot aastas, s.o 61,33 eurot kuus, millest ühe vanema osa on 30,67 eurot. Kulutusi riietele ja jalanõudele 322,90 eurot ei pidanud kohus lapse esmavajaduste rahuldamise kuludeks. Kulusid raamatutele 14,46 eurot kuus pidas kohus põhjendatuks. Kulutusi vaba aja veetmisele pidas kohus põhjendatuks 60 euro ulatuses, millest ühe vanema osa on 30 eurot kuus. TV ja sidekulusid pidas kohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades asjaolu, et lapsele on võimalik telefonifirmadelt saada soodsaid kõnetingimusi ja et interneti- ja televisioonikulud tuleb jagada kolme tarbija vahel, pidas maakohus põhjendatuks telefonikuluks 9 eurot kuus, millest pool on 4,50 eurot kuus, ja internetija televisioonikulusid põhjendatuks ühe tarbija kohta 14,60 eurot, millest pool on 7,30 eurot kuus. Kulud elektroonilistele seadmetele pidas kohus põhjendatuks 20 euro ulatuses kuus, millest ühe vanema kanda on 10 eurot. Toa sisustuse kulude osas kohus leidis, et ei ole põhjendatud juba tehtud ja teise vanemaga kooskõlastamata kulutuste arvestamine lapse ülalpidamiskulude hulka. Suuremad kavandatavad kulud peaksid vanemad eraldi kokku leppima, kui nendeks kulutusteks ei piisa lapsele makstavast elatisest. Kulusid mänguasjadele pidas kohus põhjendatuks 20 euro ulatuses, s.o kostja kanda on 10 eurot kuus. Kulusid hügieenitarvetele pidas kohus põhjendatuks 20 euro ulatuses, so kostja kanda on 10 eurot kuus. Kulusid ravimitele pidas kohus põhjendatuks 12,93 euro ulatuses, s.o kostja kanda on 6,47 eurot kuus. Kokku pidas kohus hageja põhjendatud kuludeks kuni 30.06.2016 1382,13 eurot kuus ja alates 01.07.2016 1160,47 eurot kuus.
  2. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid 5
(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224 ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise (RKTKo 3-2-1-118-12).
  1. Hageja ema igakuine sissetulek oli enne lapsehoolduspuhkusele jäämist keskmiselt 3 700 eurot kuus ja käesoleval ajal on hageja ema sissetulekuks vanemahüvitis 1933,40 eurot ning osalise tööaja palk 273 eurot, lisaks toetavad hageja ema lapsehoolduspuhkuse ajal tema elukaaslane ja lähedased. Hageja seaduslikul esindajal on osalus äriühingutes, talle kuulub M OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot (50% osakapitalist), C OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot (100% osakapitalist) ja OÜ C osa nimiväärtusega 5000 eurot (50% osakapitalist). Samuti kuulub hageja seaduslikule esindajale kinnistu Tallinnas, mis on ka hageja elukohaks ja kinnistu XXXXX alevikus Peipsiääre vallas Tartumaal (2379 m²).
  2. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse, autoregistrisse, pankadesse ja Maksu- ja Tolliametisse kostja varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel ei ole kostjal osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel ei kuulu kostjale sõiduautosid. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu kostjale kinnisvara. Kostja on esitanud OÜ H 29.05.2015 tõendi kostjale ajavahemikul 2014 november-2015 aprill makstud töötasu kohta, mille kohaselt oli kostja kuue kuu keskmine töötasu 521,54 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja 2014.a sissetulek 6 925,12 eurot (netosissetulek 5 775,64 eurot), seega keskmiselt 577,09 eurot (netosissetulek 481,30 eurot) kuus ja
  3. a sissetulek ajavahemikul 01.01.2015-31.08.2015 5 158,99 eurot (netosissetulek 4 225,02 eurot), seega keskmiselt 644,87 eurot (netosissetulek 528,13 eurot) kuus.
  4. Kostja AS SEB Pank pangakontoväljavõtte kohaselt kostja arvelduskontole ajavahemikul 01.03.2015-14.09.2015 raha laekunud ei ole. Kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja arvelduskontole ajavahemikul 14.03.201514.09.2015 laekunud 13 190,99 eurot (sh abikaasalt 267 eurot, emalt 600 eurot, isalt 2200 eurot, komandeeringuraha 2143,40 eurot, täiteasjas 5 189,11 eurot, tulumaksutagastus 107,86 eurot, e-konto väljamakse 30 eurot ning määratlemata sissemaksed 2620 eurot).
  5. Maakohus asus seisukohale, et OÜ H 29.05.2015 tõendiga, Maksu- ja Tolliameti andmetega ja kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttega on tõendatud, et alates
  6. a on kostja netosissetulek koos pangakontole laekunud määratlemata maksetega keskmiselt 855,50 eurot kuus (8 kuud, 2620:8=327,50; 327,50+528=855,50). Maakohus ei lugenud kostja püsivaks sissetulekuks peresiseseid maksed, vanemate toetust, tulumaksutagastust ja komandeeringuraha. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks alaealist last (hageja ja 22.10.2014 sündinud tütar), kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid oma töövõimetuse kohta, millest tulenevalt ta ei oleks võimeline sissetulekut teenima ja oma lastele ülalpidamist andma. Tsiviilasjas nr 2-11-2629 on 03.06.2014 otsusega kostja kasuks välja mõistetud 71 054,86 eurot, millest hageja seadusliku esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt on kostjale tasutud 15.01.2015 alustatud täitemenetluse käigus 5 406,20 eurot. Kostjale on tehtud täiteasjas nr 026/2015/188 küll ülekandeid kokku 6 056,20 eurot, kuid 650 eurot on hageja seadusliku esindaja pangakontole 23.02.2015 tagastatud (kd I tl 163-165, kd II tl 51,53). Kohus leidis, et nõudeõiguse olemasolu ei ole piisavaks tegelikuks ja regulaarseks sissetulekuks, mille arvelt oleks võimalik koheselt maksta lapsele elatist. Seega on kostja 6
(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224 ülalpidamisvõime
  1. a 8 kuu keskmise sissetuleku alusel 285,17 eurot (855,50:3=285,17).
  2. Hagejale tehtavad kulud on tõendatud hageja ema poolt esitatud arvetega ning kokkuvõtva kulude nimekirjaga, samuti arvestas kohus hageja mõistlike vajadustega ja üldtuntud asjaoludega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on kohus arvestanud lisaks lapse vajadustele ka vanema võimalusi.
  3. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagi esitamise ajal kehtivast elatise miinimummäärast vähem tasutud elatise ja miinimummäära vahe hüvitamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

§ 459

lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätteid selgitades on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-120-14 asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt.

  1. Kostja esitatud maksekorraldused, millega kostja tõendab hageja laagri- ja spordikulude tasumist ning lapsele mänguasjade ja riiete ostmist aastatel 2011-2014, ei ole asjakohased, kuna elatise suurendamise nõue on esitatud 13.05.
  2. Kohus leidis, et tulenevalt 21.09.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-91455 kinnitatud kompromissiga kokkulepitud suhtlemiskorrast, ei ole kohtul alust maha arvestada neid lapse ülalpidamiskulusid, mida kostja kannab, kui laps viibib tema juures. Lapse viibimise tõttu kokkulepitud ajal koos isaga ei muutu lapse vajadused ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga (RKTKo 3-2-1-66-08). Samuti kohus põhjendas, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Kohus märkis, et kostja on tasunud MTÜ-le XXX XXXXX arve nr 50566 (kd I tl 166-167) ja sama arve on tasutud DJ kontolt 26.05.2015 (kd II tl 52). Kohus selgitas, et kostjal on võimalik tasutud arve tasaarvestada maksmisele kuuluva elatisega.
  3. Maakohus selgitas, et hageja ema ülalpidamisvõime on käesoleval ajal 735 eurot (2206,4:3), pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu samal töökohal jätkamist 1 233,33 eurot (3700:3). Kostja ülalpidamisvõime ühe lapse kohta ilma tsiviilasjast nr 2-11-2629 tuleneva nõudeõiguseta on 285,17 eurot (855,50:3).
  4. Kohus leidis, et kuivõrd hageja peab miinimumsummast suurema elatise nõudmisel oma põhjendatud kulutused tõendama ning käesoleval juhul on hageja põhjendatud kulutused kindlaks tehtud, siis on põhjendatud elatis välja mõista, arvestades kostja sissetulekut ja võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Puudub alus elatise väljamõistmiseks vähem kui miinimumsummas, kuna kostja ei ole menetluses tõendanud, et tal oleks takistusi töötamiseks ja edaspidise sissetuleku kindlustamiseks. Hagejale elatise väljamõistmisega summas 250 eurot ei kahjustata kostja teise lapse huvisid.
  5. Kohus leidis, et hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks tuleb jätta rahuldamata.

§ 468

lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuivõrd kohus mõistis elatise välja suuremas ulatuses kui miinimumsummas ning kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtib kohustus tasuda elatist hagi tagamise korras miinimumsummas, siis on elatise maksmiseks kohustamine lapsele hädavajalikus ulatuses tagatud. 21. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kohus hageja poolt hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot kostja kanda ja mõistis kostjalt välja. Kõik muud poolte kantud menetluskulud jäävad

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 7

(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224
  1. Kostja (DS) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada vaidlustatud osas maakohtu otsus täies ulatuses, v.a otsuse resolutsiooni p 6 (hageja taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks rahuldamata jätmine), ja teha uus otsus, millega määrata elatise summaks 97,50 eurot kuus ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus ei ole igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis hinnanud kogutud tõendeid, samuti on ebaõiged kohtu järeldused kostja majandusliku seisundi kohta.
  2. Kostja põhjendas, et hageja seaduslik esindaja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lapse peale kulutakse igakuiselt ca 3 000,00 eurot. Samuti ei ole tõendatud, et lapsele kulutakse 1 382,00 eurot.
  3. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et kostja on korduvalt rõhutanud, et spordi osas on vanematel tsiviilasjas nr 2-08-77491 sõlmitud kompromissis määratud, et ema soov oli anda laps jäähokitreeningutesse, mida peab ema kindlustama ja isa soov oli anda laps karatee treeningutesse, mida isa kindlustab. Muudes üritustes, millest laps osa võtab, kindlustab see vanem, kelle juures laps viibib. Seega mõlemad vanemad tasuvad nende treeningute eest, kuhu nad ise viivad lapse, mistõttu ei ole õige arvestada ainult lapse ema kulusid treeningutele, kuna kostjal on samuti kulutused lapse spordi osas, aga need kostja väited on jäänud täiesti tähelepanuta.
  4. Kostja leiab, et kulutus seoses lapse erakooliga ei ole põhjendatud ega vajalik, sest puudub mõjuv põhjus, miks laps ei saa käia tavakoolis. Lapse ema otsustas ainuisikuliselt, et laps läheb tavakoolist erakooli, seega ei ole põhjendatud panna sellega seotud kulud kostjale. Kostja ei ole ka võimeline erakooli kulutusi kandma.
  5. Kostja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et asjakohased ei ole kostja esitatud maksekorraldused, millega kostja tõendab hageja laagri- ja spordikulude tasumist ning lapsele mänguasjade ja riiete ostmist aastatel 2011-2014, kuna elatise suurendamise nõue on esitatud 13.05.
  6. Kostja esitatud tõendid kinnitavad tema väiteid, et ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust ka muul viisil kui elatise maksmisega ja toetas oma last materiaalselt täiendavalt, mil laps viibis kostja juures, sh MTÜ XXX XXXXX arve nr 50566 summas 350,00 eurot, mille kostja maksis 15.05.2015 lapse suvelaagri eest (kd I tl 166-167). Kostja täidab oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes suuremas osas, kui on kokkulepitud kompromissiga tsiviilasjas nr 2-08-77491 ja toetab oma last materiaalselt täiendavalt. See asjaolu ja esitatud tõendid on jäänud kohtu poolt uurimata ja tähelepanuta.
  7. Kostja sai alles kohtuotsusest teada, et kohus kogus poolte majandusliku seisundi väljaselgitamiseks täiendavaid tõendeid. 14.09.2015 tegi kohus vastavad järelepärimised samuti erinevatesse krediidiasutustesse ning Swedbank edastas kohtule apellandi pangakonto väljavõtte alates 01.03.2015 kuni 14.09.
  8. Samas 30.06.2015 toimunud kohtuistungil kohus lõpetas asja sisulise arutamise ja andis pooltele tähtaja kohtuvaidluse teeside esitamiseks. Kohus teatas menetlusosalistele lahendi teatavaks tegemisest hiljemalt 21.09.2015, aga tõendite kogumine kohtu poolt toimus 14.09.2015 peale kohtuvaidlust ning kohtumenetluse sisulist lõppemist. Kohus ei andnud kostjale õigust osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil

§ 243

lg 3 järgi ega andnud võimalust esitada oma seisukohta kogutud tõendite osas, millega kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. 28. Kohus on kostja pangakonto väljavõtet uurides arvestanud kostja täiendava tuluna kostja poolt tehtud sularaha sissemakseid oma kontole 2 620,00 eurot. Kohus leidis, et kostja 8 kuu keskmine sissetulek on 855 eurot kuus (2620:8=327,50; 327,50+528=855,50) ja järeldas, et kostja on võimeline maksma hagejale elatist summas 250 eurot kuus. Kohus on ebaõigesti arvestanud apellandi täiendavana sissetulekuna summas 2 620 eurot. Tegemist on summadega, mis on laekunud täitemenetluses, mis toimub tsiviilasja nr 2-11-2629 ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsuse täitmiseks, mille alusel peab 8

(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224 hageja seaduslik esindaja tasuma kostjale eramu eest hüvitist 71 054,86 eurot. Hageja seaduslik esindaja on pahatahtlikult raskendanud täitemenetluse läbiviimist ja kostja on pidanud pöörduma kohtusse ka nõudega täitemenetluses tagatise tagasivõitmiseks (tsiviilasi nr 2-15-4369). Sel põhjusel ei ole õige lugeda eelnimetatud summasid kostja täiendavaks sissetulekuks, kuna kõik summad on seotud lapsele ülalpidamise kohustuste täitmisega ja kohtumenetlusega, kuna vastustaja ei kavatse vabatahtlikult täita jõustunud kohtuotsust. Kõik summad, mida kostja on sunnitud kulutama õigusabile on võetud võlgu ja kostja peab pärast kohtumenetluse lõppemist kõik summad tagastama.
  1. Käesolevas vaidluses on tuvastatud, et kostja ainsaks sissetulekuks on töötasu 532 eurot kuus. Kostjal on uuest abielust sündinud teine laps, keda kostja peab ka ülal pidama. Kostjal ei ole kinnisvara ega vallasvara. Kostja ei ole suuteline pidama hagejat ülal kohtu poolt määratud suuruses. Esineb alus PKS § 102 lg 1 kohaldamiseks.
  2. Maakohus ei ole arvestanud ka sellega, et vanematel on erinev majanduslik seisund (RKTKo 3-2-1-118-12). Kostjal sissetulekuks on ainult palk 532 eurot ja puudub kinnisvara, hageja sissetuleku suuruseks on aga ca 3000,00 eurot, mida lapse ema kinnitas 30.06.2015 toimunud kohtuistungil.
  3. Lisaks on kostja majanduslik seisund muutunud halvemaks. Kostja uuel abikaasal on diagnoositud tõsine haigus, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. Kostja abistab oma abikaasat, mistõttu viibis ka töövõimetuslehel 28.09.2015-07.10.
  4. Kostjal ei ole enam võimalik töötada täiskoormusega, ta viidi üle osalisele tööajale ning tema brutopalk alates 08.10.2015 on 390 eurot kuus (neto 331,57 eurot kuus). Majandusliku seisundi muutumise tõttu on kostja ka vahetanud üürikorterit aadressil XXXXXXXXX XXX XXXX, XXXXX Tallinnas ning kolis perega odavamasse korterisse aadressil XXXXXXXXX X-X, Maardu linnas. Kostja peab üksi üleval oma perekonda, ja sellest tulenevalt elatise summa 139 eurot ei ole jõukohane. Kostja palub määrata elatise summaks 97,50 eurot kuus (minimaalne elatise summa 195 eurot jagatud kahe lapse vahel).
  5. Kostja taotleb järgmiste tõendite asjasse vastuvõtmist: kostja pangakonto väljavõtted Swedbankist, tervise tõend, kostja töövõimetusleht, kinnitus tööandjalt. Kostja põhjendab taotletud tõendite vastuvõtmist sellega, et tegemist on uute asjaoludega, mida varem ei esinenud. Vastus apellatsioonkaebusele
  6. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja palub täiendavat tähtaega, et kaaluda vastuapellatsiooni esitamist, kuna vastustajale tuli apellatsiooni esitamine üllatusena.
  7. Lisaks vastustaja täpsustas, et vastustaja on kohustatud täitemenetluse käigus maksma apellandile kohtulahendite alusel kokku 70 000 eurot, sh ühisvara jagamine, kasutuseelise nõuded ja kooselu ajal võetud laen. Samuti maksab vastustaja pangalaenu, kuid pangakontod on apellandi nõuete täitmiseks arestitud. Kohtutäitur jätab vastustaja käsutusse üksnes miinimumpiires raha, s.o 630 eurot kahe lapse ülalpidamiseks.
  8. Vastustaja taotleb uute tõendite vastuvõtmist. 12.03.2014 protokolliga selle kohta, et apellant viibis koolis koosolekul, kus arutati lapse üleviimist teisse kooli ning mille on apellant ise allkirjastanud, soovib vastustaja lükata ümber apellandi sellekohaseid vastuväited. Pangakonto väljavõttega soovib vastustaja tõendada, et apellant vaatamata esialgse õiguskaitsele tasus vastustaja arestitud kontole elatise, mitte aga lapse pangakontole, nii nagu seda kohus määras. Eeltoodud situatsioonis kanti apellandi poolt tasutud elatis kohtutäituri poolt tagasi apellandile. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-2629 9
(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224 puudutab lapsevanemate varalisi vaidlusi ja näitab, kuidas lapsele makstud elatis valele kontole kahjustas lapse õigusi käsutada elatist lapse huvides. Menetluse käik
  1. 12.11.2015 määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks täiendava tähtaja määramiseks. GS taotluse Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Mõlemad pooled on apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid, paludes kohtul need vastu võtta. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 652

lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel ning sel juhul tuleb nimetada ka tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kolleegium on seisukohal, et kostja pangakonto väljavõte perioodist 10.03.2015-11.03.2015, 18.03.2015-20.03.2015, 15.05.2015-16.07.2015 ja 15.07.2015, 12.03.2014 protokoll ja selle tõlge, JG pangakontode väljavõtted perioodidest 01.02.2015-08.11.2015 ja 01.01.2015-07.06.2015 ning 10.02.2015 vara kontol arestimise akt, samuti kostja poolt 04.01.2016 esitatud XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXX tõend ja kostja pangakonto väljavõte 02.06-30.06.2015 on tõendid, mida pooltel oli võimalik esitada juba maakohtu menetluses. Maakohtu menetluses oli ka hagejal võimalus esitada enamus 04.01.2016 ringkonnakohtule esitatud tõenditest. Arvestades asjaolu, et hageja apellatsioonkaebust ei esitanud ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust ainult selles osas, kas maakohus on põhjendatult kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuiselt välja mõistnud 250 eurot, ei ole hageja poolt 04.01.2016 esitatud tõendid, mis on vormistaja poolt väljastatud peale maakohtu otsust, asjakohased. Hageja ja kostja poolt 07.01.2016 menetlusdokumentidele lisatud tõendid on esitatud peale kohtu selleks määratud tähtaega, sest pooltele oli antud tähtaeg avalduste ja seisukohtade esitamiseks (va seisukoht vastaspoole taotlusele) kuni 04.01.2016. Lisaks on kostja pangakonto väljavõtted perioodidest 18.03.2015-20.03.2015, 15.05.2015-16.07.2015 ja 15.07.201515.07.2015 hõlmatud juba kohtutoimikusse lisatud pangakonto väljavõttega perioodist 14.03.2015-14.09.2015 (kd III tl 16-30). Eelpooltoodud põhjendustel ringkonnakohus eelnimetatud tõendeid asja materjalide juurde ei võta. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis kohus neid esitajale ei tagasta, kuid kõrvaldab toimikust. 38. Kolleegium peab põhjendatuks võtta uute tõenditena vastu kostja esitatud HS kohta väljastatud tõendid nr 21643 ja nr 10238 DS töövõimetuslehe nr 38268 ning H OÜ 08.10.2015 kinnituse. Tegemist on tõenditega, mis on väljastatud pärast maakohtu otsuse tegemist ja puudutavad muutusi DS majanduslikus seisundis. 39. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusega on otsust vaidlustatud täies ulatuses, va osas, milles maakohus on jätnud rahuldamata hageja taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks (otsuse resolutsiooni p 6). Kostja on palunud ringkonnakohtul teha uus otsus, millega määrata elatise summaks 97,50 eurot kuus ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et lapse peale kulutatakse igakuiselt lapse ema väitel ca 3 000 eurot (lapse ema väitel) või 1 382,00 eurot, nagu on peetud põhjendatuks kuluks kohtuotsuses. 40. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et

§ 657

lg 1 p 21 alusel tuleb muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja täiendada otsuse resolutsiooni. Maakohtu otsus suurendatud elatise väljamõistmise osas on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. DS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 10

(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224 41. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et maakohus on otsuse põhjenduste kohaselt jätnud õigesti rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest, sest

§ 459

lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Samas ei ole maakohus otsuse resolutsioonis märkinud, et jätab hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

§ 442

lg 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ning resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Antud juhul ei ole resolutsiooniga poolte kõiki nõudeid lahendatud, millega maakohus on rikkunud

§ 442lg-t 5.

Nimetatud menetlusõiguse normi rikkumise saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses siiski kõrvaldada (

§ 656lg 2).

Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada ja lisada sinna, et rahuldamata tuleb jätta GS elatise suurendamise nõue DS vastu tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist.

  1. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud väidetele. Esmalt märgib kolleegium, et käesolevas asjas ei saa ringkonnakohus lahendada apellatsioonkaebuses esitatud nõuet mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks summas 97,50, kuna sellist hagi (elatise vähendamise hagi) kostja esitanud ei ole. Harju Maakohus kinnitas poolte kompromissi tsiviilasjas nr 2-08-77491, millega kostja kohustus tasuma hageja ülalpidamiseks 139 eurot. Eelnimetatud lahend on kuni selle muutmiseni kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Käesolevas vaidluses lahendatakse elatise suurendamise nõuet, seega ei saa kohus hinnata seda, kas elatise summat on võimalik vähendada alla 139 euro.
  2. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt RKTKo 3-2-1-124-15 p 13). Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 3-2-1-6913 p 13).
  3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud õigesti kindlaks lapse vajadused, va selle, et elatise hulka on arvestatud ka eluasemelaenu maksed. Põhjendamatu on kostja väide, et tema peab tasuma ainult selle treeningu eest, kuhu kostja ise lapse viib. Sellist kulutuste jaotamise kokkulepet ei ole vanemate vahel sõlmitud. Põhjendamatu on ka kostja väide, et lapse ema otsustas ainuisikuliselt lapse erakooli viimise. Kuna vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, said nad vastavalt PKS § 116 ja § 118 lg 1 ühiselt otsustada ka lapse kooli valiku. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et kooli valiku tegi lapse ema ainuisikuliselt. Lisaks on maakohus õigesti arvestanud lapse põhjendatud kulude määramisel sellega, et lapsel on seadusest tulenev võimalus omandada põhiharidus ka elukohajärgses munitsipaalkoolis. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus leidis, et ka eluasemelaenu tuleb pidada lapse ülalpidamise põhjendatud kuluks. Eluasemelaenu ei saa ringkonnakohtu arvates käsitleda lapse ülalpidamise vajalikuks kuluks, sest eluasemelaenu tasumise eesmärgiks on kinnistu omandamine. Samas tuleb aga arvestada sellega, et lapse põhivajaduse hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17). Ringkonnakohtu arvates on hageja märgitud kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks, arvestades eluaseme liiki ja seda, et selline elukoht oli lapsele valitud mõlema vanema poolt, mõistliku suurusega. 11

(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224 Ülejäänud osas on maakohus igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis hinnanud lapse vajadusi puudutavaid tõendeid. Kolleegium nõustub ülejäänud osas maakohtu otsuse põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel ei korda neid.

Lapse põhjendatud kuludeks on seega kuni 30.06.2016 1 327,02 eurot (1 382,13-55,11) kuus ja alates 01.07.2016 1 105,36 eurot (1 160,47-55,11) kuus. 45. Kolleegium nõustub kostja väitega, et maakohus on alusetult jätnud kostja ilma võimalusest esitada oma seisukoht kohtu poolt kogutud tõendite osas (s.o kostja pangakonto väljavõtte osas perioodi eest 14.03.2015-14.09.2015). Ülalpidamisasjas võib kohus

§ 230

lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning

§ 230

lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet (RKTKo 3-2-1-21-15 p 11). Samas ka kohtu poolt kogutud tõendite puhul kehtib üldreegel, mille kohaselt peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ning selgitama välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähtsust omavate asjaolude kohta (

§ 348, § 351).

Õige on kostja väide, et kohus asus ebaõigesti tõendeid koguma alles pärast asja sisulise arutamise lõppemist, rikkudes

§ 436

lg-t 3, mille kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida. Siiski ei anna eelnimetatud normi rikkumine alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest apellatsioonimenetluses on pooled saanud esitada seisukohad kogutud tõendite kohta.

  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu järeldused kostja sissetulekute suuruse kohta on osaliselt ebaõiged. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et kostja sissetulekuks ei saa lugeda vanemate toetust, komandeeringuraha ja täiteasja raames kostjale tehtud ülekandeid. Õige on maakohtu väide, et sissetulekuna ei saa arvestada peresiseseid makseid so abikaasa poolt kostjale tehtud ülekandeid. Samas tuleb arvestada, et PKS § 102 sätestatud kohustatud isiku varalise seisundi kindlakstegemisel ei lähtuta vaid isiku töötasust. Vanemate tasutud toetuste puhul ei saa siiski eeldada, et kostja kulutab seda raha ainult enda huvides. Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja sissetulekuna võtta arvesse tema töötasu, komandeeringuraha, vanemate toetused ja laekumised täiteasjas, samuti sularaha sissemaksed olenemata nende päritolust. DS pangakonto väljavõttest saab järeldada, et eelnimetatud laekumised on regulaarsed.
  2. Uue asjaoluna saab ringkonnakohus asja lahendamisel võtta arvesse perekondlikel põhjustel DS töötasu vähenemise 390 euroni, mille kohta tema tööandja H OÜ on esitanud 08.10.2015 kinnituse. Kostja on selgitanud, et abikaasa tervisliku seisundi tõttu ei olnud kostjal enam võimalik töötada täiskoormusega. Samas ei nähtu kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest, et kostja abikaasa abistamise vajadus oleks pikaajaline. Ka DS töövõimetusleht nr 38268 (kd III tl 67) oli ajutine, so perioodiks 28.09.2015-07.10.2015 ning töövõimetusleht oli lapse hooldamiseks.
  3. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus DS töötasu vähenemist ajutiseks. Samas ei muuda isegi kostja vähenenud töötasu ebaõigeks maakohtu järeldust, et kostja on võimeline tasuma igakuiselt elatist 250 eurot. Kostja sissetulekuna tuleb perioodi 14.03.2015-14.09.2015 (ehk 6 kuu) näitel võtta arvesse ka laekumine emalt 600 eurot, isalt 2 200 eurot, komandeeringuraha 2 143,40 eurot, laekumine täiteasjas 5 189,11 eurot, sularaha sissemaksed 2 620 eurot, s.o kokku 12 752,51 eurot. Seega saab kostja netosissetulekuks
  4. a poole aasta jooksul lugeda keskmiselt 2 653,42 eurot kuus (6 kuud, 12 752,51:6=2 125,42; 2 125,42+528=2 653,42). Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et kostja ülalpidamisvõime väljaselgitamiseks tuleb tema sissetulek jagada mitte 3-ga, vaid 4-ga, sest kui kahe lapse osas on kostjal ülalpidamiskohustus ½ ulatuses (st ülejäänud ulatuses on ülalpidamiskohustus kummagi lapse teisel vanemal), siis kostja enda toimetulek sõltub ainult kostja sissetulekust. 12

(13)Tsiviilasi nr 2-15-7224
  1. aasta 6 kuu keskmise sissetuleku alusel tuleb kostja ülalpidamisvõimeks lugeda 663,36 eurot (2 653,42:4=663,36). Isegi kui arvestada kostja vähenenud sissetulekuga 331,57 eurot (neto), siis on kostja igal juhul võimeline tasuma hagejale elatist 250 eurot kuus ilma et see halvendaks kostja teise lapse või kostja enda toimetulekut.
  2. Kolleegium lisab, et ka kostja poolt 350 euro tasumine arve nr 50566 seoses lapse suvelaagriga
  3. aasta mais ja väide, et ta on andnud lapsele ülalpidamist suuremas summas kui 139 eurot kuus, viitab sellele, et tema võime anda ülalpidamist on suurem kui 139 eurot kuus. PKS § 105 lg-st 3 tuleneb, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Käesoleval juhul on maakohus ka arvestanud sellega, et vanematel on erinev majanduslik seisund. Lapse vajadused on kuni 30.06.2016 1 327,02 eurot (1 382,13-55,11) kuus ja alates 01.07.2016 1 105,36 eurot (1 160,47-55,11) kuus. Maakohus on õigesti järeldanud, et oma majanduslikust seisundist tulenevalt on kostja võimeline kandma hageja ülalpidamiskulusid 250 eurot kuus. Kuna JG sissetulek on DS sissetulekust suurem, on JG võimeline kandma lapse ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses kui DS. Samuti on maakohus arvestanud sellega, et kostjal on ka teine ülalpidamist vajav alaealine laps.
  6. Kuna lõppjäreldusena rahuldas maakohus hageja hagi õigesti osaliselt, siis on maakohus õigesti jätnud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on küll vaidlustanud maakohtu otsust ka resolutsiooni p 5 osas, millega kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 50 eurot, kuid ei ole apellatsioonkaebuses esitanud nimetatud osas sisulisi vastuväiteid. Menetluskulude jaotus
  7. Lähtudes

§ 171lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes DS kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määrata kooskõlas

§ 174

lg-ga 4 kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.