alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Varalise kahju suuruse arvutamiseks kasutatakse diferentsihüpoteesi, mis tuleneb
7 § 127 lg-s 1 toodud kahju hüvitamise eesmärgist ja rajaneb eeldusel, et deliktiliselt tekitatud kahju kujutab endast vahet isiku tegeliku varalise olukorra ja selle olukorra vahel, milles olnuks isiku varaline seisund ilma kohustuse rikkumiseta või kahju tekitamiseta. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise nõude aluseks olnud sündmust ei oleks toimunud (
9.3 Seega tuleneb seaduse mõttest, et kahju tekitajal on kohustus hüvitada ja kõrvaldada kahjulikud tagajärjed, mis on tekitatud kahju õigusvastase põhjustamise tulemusena.
lgst 5 tulenevast põhimõttest ei tohi kahju hüvitamise nõue viia kannatanu rikastumiseni, st olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist paremas majanduslikus olukorras, kui ilma kahju hüvitamise kohustuse tekkimisele viinud sündmuseta. See põhimõte kohaldub kõigi kahju hüvitamise nõuete korral, s.h ka nõude tulenemisel deliktist. 9.4 Käesoleval juhul ei ole aga süüdistatava kaitsja toonud välja omapoolseid sisukohaseid vastuväiteid kahjunõude suuruse osas. Kaitsja on üksnes märkinud, et tõenäoliselt olnuks kannatanul võimalik vähemalt osaliselt seda tõendada nt sülearvuti maksumus selle margi järgi. Samuti näitab kaitsja arvates see, et kannatanu vastas küsimusele kapi klaasi maksumuse kohta, et tal pole ettekujutust, palju see maksta võiks, et kannatanu ei ole püüdnudki tõendada vargusega tekitatud kahju. 9.5 Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul üldreeglina põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama muuhulgas kahju olemasolu ja suurust. Kahju tekitaja seevastu peab tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Käesolevas asjas on maakohus leidnud, et kannatanu ütlustes kahju suuruse osas alust kahelda ei ole. Alkoholi maksumust kinnitavad ka tunnistaja K.K. i ütlused (otsuse lk 9). Apellatsioonimenetluses mingeid konkreetseid vastuväiteid või argumente kannatanu vara väärtuste kahtluse alla seadmisele kaitsja ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kannatanul tuleb tekitatud kahju ja esitatud tsiviilhagi tõendada, ei saa siiski eeldada hagi esitamisel iga üksiku eseme varasema omandi ning väärtuse tõendamist näiteks ostutšekkide või muude sarnaste dokumentidega. Nimetatud kohustuse panek oleks ilmselgelt ebamõistlik ning teatud juhtudel ka teostamatu. Kui süüdistataval tekib tsiviilhagi osas kahtlusi, on tal võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ning konstruktiivseid argumente, miks leitakse, et hagi on põhjendamata. Seetõttu leiab ringkonnakohus käimasolevas menetluses, et kannatanule varguse näol tekitatud kahju tuleb süüdlastel hüvitada. 10. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas /Allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.