Obsah (8)

§ 91§ 100§ 85§ 1§ 104§ 107§ 28§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-48

§ 91

lg 2 p 2 alusel seoses töötasu maksmisega viivitamisega, kostjalt 9999,74 euro väljamõistmist [sh töötasu ajavahemikul 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a summas 8726,44 eurot; hüvitis

§ 100lg 4 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; puhkusetasu 2012.

aasta eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 290 eurot ja töötasu kuni 16.10.2012.a summas 113,30 eurot (Viru Maakohtu tsiviilasi nr 2-12-48174)]. 2. V.M. esitas 22.10.2012 töövaidluskomisjonile avalduse AS Raunisaar vastu poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks alates 16.10.2012.a ning saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks kolmekümne ühe kuu ulatuses, samuti

§ 100lg 4 alusel hüvitise ja puhkusetasu saamiseks, kokku summas 9 999,74 eurot.

AS Raunisaar esitas omalt poolt 02.11.2012.a töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 23.11.2012.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2459 V.M.i avalduse osaliselt, tunnistades töölepingu ülesütlemise

§ 91

lg 2 p 2 alusel tühiseks, lugedes töölepingu lõppenuks

§ 85

lg 4 kohaselt korraliselt seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga, mõistis avaldaja kasuks välja töötasu 2012.a septembrikuu eest 290 eurot ja puhkusehüvitise 2012.a eest 205,81 eurot. Komisjon jättis rahuldamata hüvitise nõude summas 870 eurot ning seoses avaldaja nõudest loobumisega töötasu nõude summas 113,30 eurot (Viru Maakohtu tsiviilasi nr 2-12-54407). Töövaidluskomisjon rahuldas oma 23.11.2012.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 AS Raunisaar 02.11.2012.a avalduse V.M.iga sõlmitud töölepingu

§ 91lg 2 p 2 alusel erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.

Otsus on jõustunud. V.M. nõudis oma 05.02.2013 hagiavalduses pooltevahelise töölepingu erakorralist lõpetamist alates 16.10.2012.a

§ 91

lg 2 p 2 alusel seoses töötasu maksmise viivitamisega ning kostjalt 9999,74 euro väljamõistmist. 2 Viru Maakohus liitis tsiviilasjad nr 2-12-48174 ja nr 2-12-54407 ühte menetlusse, lugedes tsiviilasja numbriks 2-12-

2. Hagiavalduste kohaselt sõlmisid AS Raunisaar ja V.M. 01.09.2008.a tähtajatu töölepingu nr 1/2008, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle projektijuhina töötasuga 4350 krooni (278,02 eurot) kuus. Hageja põhilisteks tööülesanneteks oli organiseerida ja korraldada projektide ettevalmistamist tuuleparkide ehituseks. Töötasu maksis kostja kuni
3. aasta märtsikuuni. Peale seda töötasu maksmine lakkas, kuigi hageja jätkas töö tegemist kuni 16.10.2012.a. Viimane töötasu maksti hagejale 18.03.2010.a veebruari 2010.a eest. Perioodil 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a kostja ei maksnud hagejale töö eest tasu kokkulepitud tingimustel. 16.10.2012.a esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsus nr 4.3-2/2574, millega tuvastati hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, on jõustunud. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu 8726,44 eurot ajavahemikus 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a, puhkusehüvitist 22 kalendripäeva eest 205,81 eurot, viivist saamata töötasult seisuga 27.12.2013.a summas 1898,60 eurot ja jooksvat viivist saamata jäänud töötasult alates 28.12.2013.a kuni võlgnevuse tasumiseni.
4. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja asus kostja juures tööle alates 01.09.2008.a projektijuhi ülesannetes. Töölepingu punkti 6.3 kohaselt kohustus projektijuht organiseerima ja korraldama projektide ettevalmistust tuuleparkide ehituseks. 18.09.2008.a valiti hageja kostja juhatuse liikmeks. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 09.07.2012.a.

§ 1

lg 5 kohaselt ei laiene töölepingu seadusest tulenev regulatsioon juriidilise isiku juhtorgani liikme ametilepingule. Kostja projektijuhi ametikohustused, mida kostja täitis töölepingu alusel, kattusid täies ulatuses juhatuse liikme ametikohustusega. Alates 18.09.2008.a, s.o hageja juhatuse liikmeks valimisest, tuleb hageja ja kostja vaheline tööleping lugeda lõppenuks, mistõttu kõnealusest töölepingust ei tulene kummalegi poolele mistahes nõudeid teise poole vastu ning kõnealust töölepingut ei ole võimalik üles öelda. Hageja kutsuti kostja juhatusest 09.07.2012.a tagasi põhjusel, et hageja tegi juhatuse liikmeks oleku ajal kostja varaga ebaseaduslikke tehinguid ja pööras vara ebaseaduslikult enda kasuks. Kostja on 01.08.2012.a pretensioonis hagejale deklareerinud poolte vahel töösuhte puudumist ning hageja pole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja kinnitas 09.07.2012.a kirjas kostjale, et tal puuduvad kostja vastu mistahes nõuded. Töövaidluskomisjon tuvastas oma 23.11.2012.a otsusega hageja poolt töölepingu ülesütlemise tühisuse ning komisjoni otsust ei ole vaidlustatud. Alternatiivselt leiab kostja, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja töötasu nõue on alusetu. Kui hagejal oligi õigus töötasule perioodil 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a, siis oleks hageja pidanud nõude esitama juba varem. Eluliselt ei ole usutav, et isik töötab ettevõttes kolm aastat selle eest töötasu saamata ning ei ole esitanud varasemalt mitte ühtegi nõuet töötasu saamiseks. V.M.i töötasu nõue oli kostjale üllatuslik. Kostjale makstud tasu on juhatuse liikme tasu. Perioodil 18.09.2008.a kuni 09.07.2012.a oli hageja kostja juhatuse liige ning juhtis kostja ettevõtet ainuisikuliselt, kasutades juhatuse liikme ja projektijuhtimise funktsioonide kokkulangemisel suuremat iseseisvust kui võis eeldada töölepingu alusel töötamise korral. Vastavalt

§ 1

lg-le 4 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustusega ei ole kooskõlas hageja käitumine oma positsiooni võimalikust dualismist ning väidetavast saamata töötasu ja puhkusekompensatsiooni nõudest mõistliku aja jooksul kostja teavitamiseta jätmisel. 3 MAAKOHTU LAHEND 5. Viru Maakohus jättis 20.10.2014.a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus märkis, et puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 01.09.2008.a töölepingu nr 1/2008 ning hageja asus kostja juures tööle projektijuhi ametikohal. Hageja sai 18.09.2008.a kostja juhatuse liikmeks. Pooled ei vaidle, et nii töölepingust kui juhatuse liikme põhilistest töökohustustest tulenevalt seisnes hageja töö tuuleparkide ehituseks projektide ettevalmistuse korraldamises ja juhtimises. Vaidlus puudub, et 16.10.2012.a saatis hageja kostjale e-posti teel töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse koos sellega kaasnevate nõuetega. Pooled ei vaidlusta asjaolu, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on töövaidluskomisjoni otsusega nr 4.3-2/2574 tunnistatud tühiseks. Seega on tööleping hageja poolt

§ 85lg 4 kohaselt korraliselt üles öeldud alates 16.10.2012.a.

Poolte vahel on vaidlus hageja õiguse üle töötasule perioodil 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a, millele lisandub saamata jäänud puhkusetasu ja viivis. Maakohus selgitas, et kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsus töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574, millega hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tunnistati tühiseks, on jõustunud. Maakohus leidis, et vaidlus töölepingu puudumise üle perioodil 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a, on käesolevas asjas ainetu. Kui töövaidluskomisjon on tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine (

§ 104

lg 1) ning tööleping ei ole erakorralise ülesütlemisega lõppenud (

§ 107

lg 1), loetakse tööleping korraliselt

§ 85lg 4 alusel lõppenuks ning kohus on seotud töövaidluskomisjonis tuvastatuga.

Maakohus luges 23.11.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 tuvastatuks poolte vahel 01.09.2008.a sõlmitud töölepingu lõppemise alates 16.10.2012.a. Maakohus leidis, et hageja on kaotanud nõudeõiguse saamata töötasule hea usu põhimõtte rikkumise tõttu (

§ 28lg 2 p 2, Ts

ÜS § 138 lg 1, 2, VÕS § 6 lg 2). Kuni juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseni 09.07.2012.a oli hagejal kui juhatuse liikmel endal õigus ja kohustus korraldada tehtud töö eest tasu maksmist (ÄS § 180 lg 1). Maakohus asus seisukohale, et saamata jäänud töötasu ja sellelt arvutatud viivise nõude esitamine perioodi eest, mil hageja ise oli tasu väljamaksmiseks kohustatud, on vastuolus hea usu põhimõttega. Töötasu välja maksmata jätmine 01.03.2010.a kuni 09.07.2012.a oli seadusevastane, kuna

§ 28lg 2 p 2 järgi on tööandjal kohustus maksta töö eest tasu.

Hageja kui juhatuse liige teostas oma õigusi seadusevastaselt, jättes tasu maksmata. Hageja pole vastupidist tõendanud. Tasunõude esitamine enam kui kaks aastat hiljem koos viivisenõudega on käsitatav nõude esitamisena kahju tekitamise eesmärgil. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Maakohus leidis, et perioodil 09.07.2012.a kuni 30.09.2012.a tasu saamiseks puudub alus, sest hageja ei teinud sel perioodil tööd, mille eest tuleks kostjalt eeldada tasu maksmist (

§ 29lg 1, § 35).

Isegi poolte vahel töösuhete pinnalt vaidluse puudumise korral ei saanuks kostjalt eeldada töö andmist hagejale olukorras, kus hageja on tagandatud juhatuse liikme kohalt süüdistatuna lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumises ja suures ulatuses kahju tekitamises. Hageja pole ka selles osas tõendanud vastupidist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. V.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20.10.2014.a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 4 1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, jättes otsuse olulises ulatuses põhjendamata ning hageja nõuded osaliselt lahendamata; 2) ei vasta maakohtu järeldused toimiku materjalides olevatele hageja seisukohtadele ega asjas kogutud tõenditele. Oma 31.05.2013.a kirjalikus seisukohas rõhutas hageja, et toetab töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsuses nr 4.3-2/2574 väljendatud seisukohta töösuhte olemasolu ja töölepingu kehtivuse osas. Äriühingu juhatuse liikme töökohustused on üldjuhul seotud äriühingu juhtimisega ning nende kohustuste täitmisele ei laiene töölepingu seadus. Hageja ülesandeks juhatuse liikmena oli äriühingu juhtimine ja esindamine. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja töökohustused juhatuse liikmena kattusid tema kohustustega projektijuhina; 3) ei ole hagejaga sõlmitud kirjalikku juhatuse liikme lepingut. Riigikohus on tsiviilasjas nr 32-1-39-05 asunud seisukohale, et kui äriühingu juht täidab ainult põhikirjast tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, võib temaga sõlmida suulise juhatuse liikme lepingu. Kirjaliku lepingu sõlmimine vajadus tõusetub siis, kui lepitakse kokku teistsugused tööülesanded, töötasu maksmine, tööaeg, puhkuse kestus, selle võimaldamise kord, lepingu lõppemisest etteteatamise ja hüvitise maksmise kord, jne. 10.09.2014 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja T.R. ütluste järgi on hageja täitnud oma tööülesandeid töölepingu alusel, mitte juhatuse liikmena; 4) ei ole maakohtu seisukohad hea usu põhimõtte kohaldamisel saamata töötasu välja mõistmata jätmisel põhjendatud ega rajane asjas kogutud tõenditel. Hageja ei olnud äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks. Vastavalt AS-i Raunisaar põhikirja p-le 10 (kuni 06.05.2013.a kehtinud redaktsioonis) esindasid aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes kaks juhatuse liiget koos ning Äriregistri teabesüsteemi kohaselt oli äriühingul kaks juhatuse liiget. Teine äriühingu juhatuse liige Ivan Khristenko tegutses finantsdirektorina. Maakohus jättis ühise esindusõiguse küsimuse tähelepanuta. Seega uuris ja hindas maakohus esitatud tõendeid äärmiselt puudulikult; 5) ei põhjendanud maakohus, miks pidi töötasu maksmise eest vastutama just hageja, mitte teine juhatuse liige. Seega on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõuded. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et töötasu jäi välja maksmata äriühingul rahaliste vahendite puudumise tõttu, mille tagajärjel ei saanud hageja ega keegi muu tasuda töötajatele töötasu. Antud asjaolu on tõendatud tunnistaja T.R. ütlustega. Tunnistaja ütluste järgi tegelesid rahaliste vahendite liikumisega, mille arvel saanuks teha töötajatele väljamakseid, äriühingu omanikud, kes viibisid Kanadas. Mõlemad juhatuse liikmed on täitnud omanike korraldusi raha väljamaksmise osas. Asjaolu, et hageja täitis omanike ja nõukogu korraldusi, ei tähenda, et hageja käitumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt äriühingu põhikirjale olid töötasuga seotud küsimused kostja nõukogu pädevuses; 6) on arusaamatu ja vastuoluline maakohtu seisukoht, et tasunõude esitamine enam kui kaks aastat hiljem on käsitletav nõude esitamisena kahju tekitamise eesmärgil. Maakohus märkis, et

§ 28lg 2 p 2 järgi on tööandjal kohustus maksta töö eest tasu.

Samas peab maakohus töötasu sissenõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Isegi kui lugeda hageja tegevust juhatuse liikmena aktsionäride ja nõukogu korraldusi täites ebaseaduslikuks, saaks hea usu vastase käitumisena käsitada äärmisel juhul viivisenõude esitamist. Maakohus ei ole selgitanud, miks töötasu maksmise kohustus on tähtsam kui muud äriühingu rahalised kohustused, mida täideti töötasu väljamaksmise asemel; 7) ei ole töötaja kohustatud töötasu maksmisega viivitamisel töölepingut kohe üles ütlema ega saamata jäänud töötasu sisse nõudma, ta võib teha seda ka hiljem, põhjusel, et soovib ära hoida töösuhte halvenemist ja lahendada vaidlus kokkuleppel. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja käitus vastuolus hea usu põhimõttega; 5 8) on maakohtu järeldus, et pärast 09.07.2012 hagejale tasu maksmiseks puudub alus, vastuoluline, põhjendamatu ega rajane asjas kogutud tõenditele. Maakohus nõustus Töövaidluskomisjoni otsusega, et poolte vahel oli töösuhted töölepingu alusel perioodil 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a., kuid samas järeldab maakohus kostja paljasõnaliste väidete põhjal, et töösuhted poolte vahel puudusid perioodil 09.07.2012.a kuni 30.09.2012.a. Selles osas ei ole maakohtu otsus põhjendatud ega rajane tõenditele; 9) ei põhista maakohus, millele rajaneb kahtlus, et hageja rikkus lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Kostja ei ole esitatud kohtule ühtegi tõendit hageja süüdimõistmise kohta. Seega eiras maakohus otsuse langetamisel KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Hageja ei ole üheski kriminaalasjas süüdistatav, kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on teadlik, et 04.07.2014.a lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur hageja suhtes menetluse kriminaalasjas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Apellant esitab tõendina 04.07.2014 Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse kriminaalasjas nr 12230117568; 10) jättis maakohus lahendamata hageja nõude puhkusehüvitise osas, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 5 sätestatut. Maakohus jättis täielikult analüüsimata tunnistajate ütlused ja kostja põhikirja, samas ei ole maakohus oma otsuses seda põhjendanud, millega rikkus TsMS § 422 lg-s 8 sätestatud tõendite analüüsimise kohustust. 7. Raunisaar AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige maakohtu järeldus, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna juhatuse liikme kohustuste täitmatajätmine ettenähtud ajal ja esitamine hiljem koos viivise nõudega on vastuolus hea usu põhimõttega. V.M. on kaotanud nõudeõiguse saamata töötasule hea usu printsiibi rikkumise tõttu; 2) oli hagejal kuni juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseni 09.07.2012.a juhatuse liikmena endal õigus ja kohustus korraldada tehtud töö eest tasu maksmine. Õige on maakohtu järeldus, et saamata jäänud tasu ja sellelt arvutatud viivise nõude esitamine perioodi eest, mil hageja ise oli tasu väljamaksmiseks kohustatud, on vastuolus hea usu põhimõttega; 3) on õige maakohtu seisukoht, et pärast 09.07.2012.a tasu maksmiseks puudub alus, sest hageja ei teinud sel perioodil tööd, mille eest eeldatakse tasu maksmist kostjalt (

§ 29lg 1, § 35).

Pärast hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumist 09.07.2012.a puudus poolte vahel töösuhe ning hageja ise hoidis kõrvale igasugusest kontaktist kostja esindajatega. Kostja väited on tõendatud tunnistaja I.S. ütlustega; 4) on õige maakohtu seisukoht, et isegi poolte vahel töösuhete pinnalt vaidluse puudumise korral ei saanuks kostjalt eeldada töö andmist hagejale olukorras, kus hageja on tagandatud juhatuse liikme kohalt süüdistatuna lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumises ja sellega suures ulatuses kahju tekitamises. Hageja pole ka selles osas tõendanud vastupidist; 5) on vastustaja seisukohal, et apellandi poolt kohtule esitatud tõendid kuuluvad tagastamisele. Kohtupraktika ei ole tõendiks. Apellant ei ole põhjendanud, miks juulis 2014.a saadud dokument esitatakse kohtule detsembris 2014.a. Apellandi poolt kohtule esitatud tõendid kuuluvad tagastamisele TsMS § 652 lg 4 alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta ega tühistada maakohtu otsuse lõppjäreldusi ega resolutsiooni, mille kohaselt ei kuulu rahuldamisele V.M.i hagi Raunisaar AS-i vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõudes. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolude üle, mille kohaselt pooled sõlmisid 01.09.2008.a tähtajatu töölepingu ning juba 18.09.2008.a sai hageja (apellant) kostja juhatuse liikmeks. Vaidlust ei ole selles, et kuni 2010.a märtsikuuni ehk ligikaudu pooleteise aasta vältel jätkas kostja hagejale töölepingus ettenähtud tasu maksmist. Töölepingu kohaselt oli töötasu suuruseks 4350 krooni ehk 278,02 eurot kuus. Viimane makse hagejale tehti 18.03.2010.a tasuna 2010.a veebruari eest. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 09.07.2012.a. Pooled on eri seisukohtadel küsimuses, kuidas mõjutas pooltevahelist töösuhet hageja valimine kostja juhatuse liikmeks 18.09.2008.a. Vaidlus on muuhulgas selle üle, kas töölepingust tulenevad töötaja kohustused ja juhatuse liikme ülesanded kattusid omavahel.
3. Hageja väitel jäi tööleping tema valimisel kostja juhatuse liikmeks edasi kehtima ning juhatuse liikme ja äriühingu vaheline õigussuhe tekkis paralleelselt selle kõrvale. Kostja on seevastu seisukohal, et kostja töölepinguga sätestatud projektijuhi ametikohustused kattusid täies ulatuses juhatuse liikme ametikohustustega, millest tulenevalt lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping alates 18.09.2008.a. Seadus võimaldab äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, kui tehtav töö ei kujuta endast samaaegselt juhatuse liikme kohustuste täitmist (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-39-04 ja 3-2-1-134-02). Kui tegemist on kattuvate ülesannetega, siis loetakse juhatuse liikmeks valitud isikuga varem sõlmitud tööleping lõppenuks poolte kokkuleppel.
4. Poolte vahel 01.09.2008.a sõlmitud töölepingu p 6.3 kohaselt asus hageja kostja juures tööle projektijuhi ülesannetes, kelle kohustuseks oli organiseerida ja korraldada projektide ettevalmistust tuuleparkide ehituseks. Kuna pooled ei sõlminud kirjalikku juhatuse liikme lepingut, on juhatuse liikme ametiülesannete määratlemisel võimalik juhinduda vaid üldiselt ÄS §-st 306, mille kohaselt on aktsiaseltsi juhatuse peamiseks funktsiooniks aktsiaseltsi esindamine ja juhtimine, aruandlus nõukogule, raamatupidamise korraldamine jms. Sellele lisaks on juhatuse pädevus ja ülesanded mitteammendavalt sätestatud AS Raunisaar põhikirja punktis 8.4 (I kd tl 163-166). Muuhulgas tuleneb äriühingu põhikirjast, et juhatuse liikme kohustuste hulka kuulub ka nõukogu või üldkoosoleku otsustest tulenevate ülesannete teostamine, samuti äritegevuse olulise laiendamise või vähendamisega seotud tegevused.
5. Asjaolu, et hageja ülesanded töölepingu järgi ja juhatuse liikmena kattusid, kinnitavad tunnistaja Y.S. ütlused (II kd tl 76). Tunnistaja selgituste kohaselt pidi hageja tegelema büroo tegevuse igapäevase korraldamisega, dokumentide ettevalmistamise ja vormistamisega, majandustegevuse korraldamisega. Hageja nimetamine juhatuse liikmeks võimaldas tööd sujuvamalt organiseerida. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et projektijuhtimisega seotud ülesanded on olemuslikult lähedased äriühingu juhtimisele, kuna ka need hõlmavad äriühingu esindamist ja juhtimist, samuti aruandlust äriühingu nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku ees. Hageja ei ole esile toonud niisuguseid endal lasunud spetsiifilisi tööülesandeid, mida ei saanuks ühildada juhatuse liikme ülesannetega. 7
6. Samuti tuleb otsustamisel, kas poolte vahel kehtis alates 18.09.2008.a jätkuvalt töösuhe või täitis hageja kostja juures üksnes äriühingu juhtorgani liikme ülesandeid, arvesse võtta ka seda, kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. Nii enne kui pärast 01.07.2009.a kehtiva

järgi on töölepingu peamised tunnused järgmised: 1) töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; 2) lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või kindla tähtaja jooksul; 3) töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, kusjuures töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; 4) töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; 5) töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Aktsiaseltsi juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu nõukogu poolt. ÄS § 309 lg 1 ning aktsiaseltsi juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 309 lg

1. Kuigi ÄS § 314 kohaselt võib aktsiaseltsi juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see töötasu töölepingu seaduse mõttes.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et alluvussuhtena töölepingut iseloomustavas tähenduses ei ole käsitatav juhatuse liikme kohustus pidada kinni nõukogu seaduslikest korraldustest (ÄS § 306 lg 2) ega aruandluskohustus (ÄS § 306 lg 3). Alluvussuhet ei saa selles tähenduses olla ka juhatuse eri liikmete vahel. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et AS-l Raunisaar oli vaidlusalusel ajavahemikul kaks juhatuse liiget, kellel oli äriühingu põhikirja kohaselt ühine esindusõigus. Hageja ei ole esile toonud, nagu oleks ta seoses töölepingu järgsete ülesannete täitmisega olnud allutatud mõnele teisele tööandjaga seotud isikule. Seevastu on kostja viidanud sellele, et hageja kasutas juhatuse liikme ja projektijuhtimise funktsioonide kokkulangemisel suuremat iseseisvust kui seda saanuks eeldada töölepingu järgi töötamise korral. Vastavalt

§ 1

lõikele 4 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille järgi töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Hageja ja kostja vahel paralleelselt kahe lepingu (s.o nii töölepingu kui ka juhatuse liikme lepingu) olemasolu ei tõenda tunnistaja T.R. ütlused (II kd tl 89). Tunnistaja on kinnitanud sisuliselt vaidluse all mitteolevaid asjaolusid, s.o et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping ning et hagejale oli antud õigus äriühingu pangaarve kasutamiseks ning dokumentide vormistamiseks. Tunnistaja selgituste kohaselt tegeles hageja tootmise juhtimisega, sh projekteerimine, koostöö vallavalitsusega, maaomanikega, kontrolli teostamine. Samas ei saa raamatupidajana tegutsenud isiku ütlusi pidada piisavaks, selgitamaks välja äriühingu ja juhatuse liikme vahelise õigussuhte üksikasju ja eripära.

1. Ringkonnakohtu arvates tuleb muuhulgas ka tõendamiskoormise jaotamisel arvestada asjaolu, et pooltevahelises õigussuhtes tegutses hageja V.M. sisuliselt mõlemal poolel ning juhatuse liikmena oli tal võimalik neid õigussuhteid määratleda. Kuna hageja valiti alates 18.09.2008.a kostja juhatuse liikmeks ning äriühingu juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas töötajatega töölepingute sõlmimine ja nende lõpetamine (see tuleneb mh ka AS-i Raunisaar põhikirja p 8.4 punktist a), samuti töötajatele tööülesannete jagamine ning tehtava töö üle järelevalve teostamine, siis ei ole õige asetada ainuüksi kostjale tõendamiskoormist selles osas, kas hageja tööülesanded projektijuhina ja juhatuse liikmena kattusid või mitte. Samuti on oluline märkida, et töölepingu sõlmimise ja juhatuse liikmeks valimise vahele jäi üksnes 17 päeva. Tegemist on ilmselgelt liiga lühikese ajavahemikuga selleks, et oleks jõudnud välja kujuneda konkreetne tööülesannete ring, mille täitmist oleks mõistlikult võimalik eristada veel sama kuu jooksul lisandunud juhatuse liikme funktsioonidest.
2. Asjaolu, et kostja tasus alates septembrist 2008 kuni märtsini 2010 hagejale töölepingus sätestatud töötasu, ei kinnita iseenesest töösuhte olemasolu. Hageja valiti juhatuse liikmeks veel enne seda, kui tal tekkinuks õigus saada töötasu esimese töötatud kuu eest. Hageja sai ise 8 juhatuse liikmena mõjutada endale töötasu väljamaksmist. Seega jääb ainetuks arutelu selle üle, kas hagejale maksti töötasu tulenevalt töölepingust või tuli väljamakstud summasid käsitada juhatuse liikme tasuna, mille kohta pooled kirjalikus vormis lepingut ei sõlminud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust lähtudes on põhjendatud lugeda, et alates hageja (apellandi) valimisest kostja juhatuse liikmeks, s.o 18.09.2008.a, lõppes poolte vahel 01.09.2008.a sõlmitud tööleping ning sealtpeale tegutses hageja kostja juhatuse liikmena.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega selles, et käesolevas asjas on muutunud ainetuks arutelu pooltevahelise töösuhte lõppemise üle seoses sellega, et töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 olevat sisuliselt juba kinnitust leidnud, et tööleping jäi edasi kehtima. Töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 vaatas töövaidluskomisjon läbi AS-i Raunisaar avalduse tuvastamaks, et V.M.i poolt 16.10.2012.a esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus ei toonud kaasa töösuhte lõppemist ega sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (sh kohustus tasuda töötajal saamata jäänud töötasu). Avalduses tugines AS Raunisaar mh sellele, et pooltevaheline töösuhe lõppes seoses V.M.i valimisega juhatuse liikmeks. Ehkki töövaidluskomisjon käsitles oma otsuses küsimust, kas juhatuse liikmeks valimine tõi kaasa varem sõlmitud töösuhte lõppemise, ei kajastu komisjoni sellekohane seisukoht otsuse resolutsioonis. Töövaidluskomisjon lähtus seega küll eeldusest, et poolte vahel jäi kehtima tööleping, kuid asus seisukohale, et V.M.il (töötajal) puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamistähtaega järgimata. Töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati ASi Raunisaar avaldus ning loeti töölepingu erakorraline ülesütlemine

§ 91lg 2 p 2 alusel tühiseks.

Seega puudus AS-i Raunisaar ka igasugune huvi töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks. 16. Ringkonnakohtu arvates ei saa töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsus välistada AS-i Raunisaar õigust tugineda kohtumenetluses seisukohale, et poolte vaheline töösuhe lõppes juba V.M.i valimisega äriühingu juhatuse liikmeks. Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisel ei saa olla ulatuslikumaid tagajärgi kui kohtuotsuse jõustumisel. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik üksnes osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Töövaidluskomisjoni otsuse reolutsioonist tuleneb, et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud

§ 91

lg 2 p 2 alusel erakorralise ülesütlemisega, kuid sellest ei tulene automaatselt, et töösuhe ei võinud olla lõppenud muudel asjaoludel. Ei menetlusosalistele ega kohtule ei ole siduvad töövaidluskomisjoni otsuse põhjendused ega seisukohad õigusnormide kohaldamisel.

1. Kuna ringkonnakohus leiab, et poolte vahel 01.09.2008.a sõlmitud tööleping tuleb lugeda poolte kokkuleppel lõppenuks alates hageja (apellandi) valimisest kostja juhatuse liikmeks 18.09.2008.a, puudub alus mõista kostjalt hageja kasuks välja alates märtsist 2010.a saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitist. Kuna ringkonnakohtu arvates lõppes tööleping hageja valimisel kostja juhatuse liikmeks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kostja alternatiivset seisukohta, mille kohaselt on hageja (apellandi) poolt töötasu nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda küsimust, kas hageja on rikkunud kostja suhtes juhatuse liikmena tegutsedes lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Sellekohased väited ei mõjuta kolleegiumi seisukohta, et hageja valimisega kostja juhatuse liikmeks lõppes hagejaga 01.09.2008.a sõlmitud tööleping. Hageja ei ole oma tasunõuet rajanud (suulises vormis sõlmitud) juhatuse liikme lepingule. 9
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. jäävad ringkonnakohtus kantud Alates
3. jaanuarist
4. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne
5. jaanuari
6. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 10