Obsah (4)

§ 247§ 244§ 168§ 667

Tsiviilasi nr 2-13-2493 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-

§ 247lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.K. ja T.S. esitasid maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks eesmärgiga selgitada välja, milline oli 25.12.2012.a surnud I.B. seisund notariaalse tehingu tegemise ajal ja kas ta sai tehingu mõttest ja sisust aru. Avaldajad palusid määrata I.B. postuumselt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. I.B. oli avaldajate isapoolne vanaisa ning avaldajad on tema ainsad seadusjärgsed pärijad. 26.10.2011.a on I.B. teinud testamendi, millega nimetas oma ainupärijaks T.B. . Tsiviilasi nr 2-13-2493
2. Tartu Maakohus leidis oma
3. märtsi 2013.a määruses, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest avaldus ei ole esitatud avaldajate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus leidis, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused (

§ 244lg 1) ei ole täidetud.

Väljapool kohtumenetlust peaks selleks olema mõjuv põhjus ning lisaks tingimus, et vastaspool sellega nõustub või tõend võib kaduma minna või selle kasutamine raskeneda. Kuna avaldajate poolt taotletav kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis tuleks viia isiku suhtes läbi postuumselt, siis ei saa rääkida tõendite võimalikust kadumaminekust või kasutamise raskendamisest. Seetõttu oleks antud menetluse läbiviimiseks vajalik vastaspoole nõusolek. Eelduseks sellele oleks omakorda eeltõendamismenetluse läbiviimise mõjuv põhjus, mida antud juhul kohtu hinnangul ei esine. Puudub mõjuv põhjus eeltõendamismenetluse läbiviimiseks enne kohtumenetlust. 3. Kohus asus seisukohale, et avaldajatel puudub õigusliku huvi eeltõendamismenetluse läbiviimiseks

§ 244

lg 3 ja 4 tähenduses.

§ 244

lg 4 järgi on õiguslik huvi olemas juhul, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust. Avaldajad ei ole aga märkinud ja ei saa ka eeldada, et ekspertiisi tulemus võib välistada kohtuvaidlust eeldatava kostja vastu üldse. Seega ei ole eeltõendamismenetluse eeldused täidetud ning avaldajatel tuleks pöörduda kohtusse hagiga testamendi tühistamiseks Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 järgi. Hagimenetluse raames võivad avaldajad taotleda ka I.B. postuumselt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi teostamist. 4. Kohus jättis

§ 168lg 1 menetluskulud solidaarselt O.K.

ja T.S. ’i kanda. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei vaadanud kohus läbi avaldajate menetlusabi taotlusi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHAD

1. Avaldajad O.K. ja T.S. esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada ja teha uus määrus, millega algatada eeltõendamismenetlus ja määrata postuumselt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis selgitamaks välja 25.12.2012.a surnud I.B. seisund/otsustusvõime notariaalse tehingu tegemise ajal, s.o 26.10.2011.a, ning kas I.B. sai tehingu mõttest ja sisust aru. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
2. Määruskaebuse esitajad taotlesid eeltõendamismenetluse algatamist põhjusel, et nad on I.B. ainsad seadusjärgsed pärijad, kuid vaieldava testamendi tõttu jäävad nad pärandist ilma. Eestkoste all oleval O.K. l on õigus testamendi korral pärandi sundosale.
3. Hagi esitamine oleks ennatlik, kuna puudub erialaspetsialisti kompetentsi kuuluv ekspertarvamus selle kohta, kas esineb psühhiaatriline või muu mõjuv asjaolu tehingu tühistamiseks. I.B. suhtes ei olnud seatud eestkostet, kuid ta viibis tihti psühhiaatriahaiglates, mis annab aluse kahelda, kas I.B. sai tehingute mõttest ja sisust aru. Eeltõendamismenetluse algatamise avaldus on esitatud

§ 244lg 3 p 1 ja lg 4 alusel.

Eeltõendamismenetluse eesmärgiks on muuhulgas ära hoida kahtlustustel põhinevaid aeganõudvaid hagivaidlusi. Oleks ebaotstarbekas ja ebaproportsionaalne esitada hagi üksnes sel eesmärgil, et selgitada välja, kas määruskaebuse esitajatel üldse on ekspertiisi tulemusest lähtuvalt alust esitada tühistamishagi või mitte. Tsiviilasi nr 2-13-2493 8.

§ 244

lg 3 p 1 võimaldab taotleda eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui on õiguslik huvi tuvastada isiku seisund ja see aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust. Juhul, kui ekspertiisi käigus selgub, et I.B. sai tehingust aru, siis puudub määruskaebuse esitajatel alus esitada hagi testamendi tühistamiseks. Seega võib ekspertiisi läbiviimine aidata vältida kohtuvaidlust.

1. Määruskaebuse esitajad täpsustasid faktilisi asjaolusid, mille kohaselt nende vanaisa I.B. põdes neile teadaolevalt skisofreeniat ja kannatas muude käitumishäirete all. T.B. on kauge sugulane, kes oli I.B. vaimse tervise häiretest teadlik ja võis seda enda kasuks ära kasutada. Kaebajad kordasid palvet määrata kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis ja esitada ekspertidele küsimused I. B vaimse seisundi kohta 26.10.2011.a (testamendi tegemise aja seisuga). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalike toimingute tegemiseks. O.K. ja T.S. ’i määruskaebus kuulub rahuldamisele. 11. Määruskaebuse esitajad (avaldajad) tuginesid maakohtule esitatud avalduses

§ 244

lg 3 p-s 1 ja lg-s 4 sätestatud alustele, mis võimaldavad taotleda eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist. Kolleegium leiab, et

§ 244

lg-d 3 ja 4 on erisätted

§ 244lg 1 suhtes.

Seega ei ole käesoleval juhul eeltõendamismenetluse korraldamise kohustuslikuks eelduseks see, et eeltõendamismenetlusega nõustuks vastaspool või et esineks oht tõendite kaotsiminekuks või kasutatavuse raskemaks muutumiseks (

§ 244

lg 1) või esineks muu eriliselt mõjuv põhjus eeltõendamismenetluse läbiviimiseks väljaspool tavapärast kohtumenetlust (hagimenetlust). 12.

§ 244

lg 3 kohaselt võib isik enne menetluse algust taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist muuhulgas juhul, kui tal on õiguslik huvi tuvastamaks isiku seisund. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on õiguslik huvi olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust. Käesoleval juhul on avaldajad taotlenud eeltõendamismenetluse korraldamist eesmärgiga selgitada välja 25.12.2012.a surnud I.B. tervislik (vaimne) seisund 26.10.2011.a ehk testamendi tegemise aja seisuga.

1. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, nagu ei oleks avaldajad märkinud ega saaks ka eeldada, et ekspertiisi tulemus võib välistada kohtuvaidluse eeldatava kostja vastu üldse. Avaldajad on juba maakohtule esitatud avalduses märkinud, et ekspertiisi tulemustest sõltub nende jaoks vajadus pöörduda kohtusse testamendi tühistamise hagiga, s.o ekspertiisi läbiviimine võib ära hoida kohtuvaidluse. Seega olid avaldajad seisukohal, et kui ekspertiisi tulemuste kohaselt selgub, et I.B. ei olnud 26.10.2011.a tehingu (testamendi) tegemise ajal piiratud teovõime või otsustusvõimetuse seisundis, siis avaldajad testamendi tühisuse tuvastamise hagiga kohtusse pöörduda ei kavatse.
2. Ringkonnakohus leiab, et esiletoodud asjaoludel on täidetud

§ 244

lg-tes 3 ja 4 sätestatud eeldused, mis võimaldavad algatada eeltõendamismenetluse. Nimetatud alusel ekspertiisi teostamise tulemusena võib avaldajate jaoks selguda, kas testamendi tühisuse tuvastamisele suunatud hagi osutuks tõenäoliselt perspektiivikaks või mitte. Ekspertiisi läbiviimine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust juhul, kui ekspertiisi tulemuste kohaselt oli I.B. testamenti tehes teo- ja otsustusvõimeline. Kolleegiumi arvates puudub alus Tsiviilasi nr 2-13-2493 tõlgendada

§ 244

lg-t 4 kitsendavalt, s.o nagu oleks eeltõendamismenetluse korraldamine põhjendatud ja lubatav eelkõige üksnes juhul, kus on alust eeldada, et avaldaja seisukohad ekspertiisi käigus tõenäoliselt kinnitust ei leia. Seega ei ole eeltõendamismenetluse läbiviimine välistatud ainuüksi seetõttu, et ekspertiisi tulemusena võib selguda, et avaldajatel oleks perspektiivne pöörduda testamendi vaidlustamise hagiga kohtusse. 15. Kolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul vastaks eeltõendamismenetluse korraldamine menetlusökonoomia põhimõttele, võimaldades seejuures vajalikul määral arvesse võtta asjas puudutatud isikute olulisi huve.

§-d 246 ja 248 võimaldavad kaasata ka eeldatava vastaspoole (puudutatud isiku, s.o testamendi järgi pärima õigustatud isik T.B. ). Eeltõendamismenetluse kulud on eelduslikult väiksemad kui testamendi tühisusele suunatud hagimenetluse kulud. 16. Maakohtule esitatud avalduses taotlesid avaldajad menetlusabi korras ekspertiisikuludest vabastamist seoses majanduslike raskustega, millise taotluse jättis maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjendusel läbi vaatamata. Maakohtul tuleb eeltõendamismenetluse algatamisel vaadata läbi ka avaldajate taotlus menetlusabi saamiseks. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/