Obsah (5)

§ 378§ 383§ 377§ 381§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-15072 Tsiviilasi Valeri Kalik

§ 378

lg-s 4 sätestatust pidas kohus põhjendatuks arestida kostjale kuuluvad sõidukid ning liiklusregistris sõidukite käsutamise keelumärke tegemist 33 996,84 euro ulatuses, ning juhul, kui kostjale sõidukeid ei kuulu või sõidukite väärtus ei kata hageja nõuet, tuleb arestida kostja arvelduskontod ja hoiused.

§ 383

lg 11 esimese lause järgi tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 eurot ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras

§ 383

lg 12 alusel, et hageja peab maksma tagatise 1 699,84 eurot kolme võrdse osamaksena. Kohus märkis, et kohus tühistab kostja avalduse alusel hagi tagamise määruse, kui kostja maksab Tartu Maakohtu kontole 33 996,84 eurot või annab samas summas pangagarantii.

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. aprilli 2013 määrusega hagi tagamise muutmise taotluse ja muutis
3. aprilli 2013 määruse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: hagi tagamiseks arestida OÜ Ropka Värvikoda omandis olevad mootorsõidukid 33 996,84 euro ulatuses ja kanda sõidukite osas, mis on registreeritud Eesti Liiklusregistris, liiklusregistrisse nende käsutamise keelumärge V. Kalikase kasuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3
4. OÜ Ropka Värvikoda esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
5. aprilli 2013 määrus või asendada sõidukite ja arvelduskontode arest kostja põhivara arestiga või tehingute tegemise keeluga ning nõuda hagejalt suuremat tagatist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus analüüsinud nõude perspektiivikust hagi tagamise avalduse lahendamise eeldusena. Hagi on rajatud oletustele ja tõendamata faktilistele asjaoludele ning on perspektiivitu, seega tuleb hagi tagamine tühistada; 2) ei pea Westport OÜ kunagist kodulehte kostja, kostjal on oma koduleht www.varvikoda.ee. Koduleht www.ropkaauto.ee ja nimekasutusõigus kaubamärgile „Ropka Autopood“ kuuluvad OÜ-le Kaskool. OÜ Kaskool võimaldab kinnistu omanikuna kasutada viidatud kaubamärki ja interneti veebilehte kinnistul tegutsevatel äriühingutel, sh kostjal; 3) ei ole kostja omandanud kellegi ettevõtet ega ka selle iseseisvat osa. OÜ Westport põhitegevusala on sõiduautode ja väikebusside müük, samas kui kostja põhitegevus on autode värvimise ettevalmistus ja värvimine; 4) on paljasõnalised väited Westport OÜ tühjakskantimise ja maksejõuetuse kohta. Seega puudub hagejal nõue kostja vastu. Kohtuotsusega rahuldatud nõue Westport OÜ vastu tuleb pöörata Westport OÜ suhtes täitmisele vastavalt täitemenetluse seadustikule. Hagejal puudub alus rahuldada oma nõuet teise äriühingu vastu kostja arvel; 5) ei ole tegutseva äriühingu kontode arestimine mõistlik ning koormab kostjat ülemääraselt. Kostja on tegutsev ettevõte, millisel on piisavalt varasid. Kostjal on põhivara arvel käibemaksuta summas 28 501 eurot. ValueExpert OÜ 15.04.2013 vara hindamise akti kohaselt on kostja põhivara väärtuseks 35 400 eurot (aktis märgitud 29 500 eurot pluss käibemaks), seega on võimalik hagi tagamine ka vaid kostja põhivara arvel. Kui kohus ei nõustu hagi tagamise tühistamisega, siis taotleb kostja hagi tagamise abinõu muutmist selliselt, et hagi tagatakse kostjale kuuluva põhivarale aresti seadmisega summas 33 996,84 euro ulatuses. Kostja on nõus ka

§ 378lg 1 p 3 sätestatud abinõuga, s.o põhivara käsutamise keelamine.

Nagu ülalpool viidatud, on kostja seaduslikul esindajal vastav kohustus töötukassa otsuse kohaselt. Kostja soovib viidata, et pangagarantii saamine ei ole väikesel ettevõttel sugugi lihtne ning on seotud märkimisväärsete kuludega; 6) on ebaõigesti määratud tagatiseks miinimumsumma. Tagatis peaks olema minimaalselt 10% hagihinnast. Hageja on eraisik, kelle varaline seisund on halb (vastasel juhul ei taotleks isik menetlusabi), mistõttu ei ole hagi rahuldamata jätmise korral hilisem kahjude ning menetluskulude sissenõudmine tõenäoliselt võimalik. Poolte huvide tasakaalustamise huvides peab hageja tasuma suurema tagatise. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. V. Kalikas vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei pea kohus hagi tagamisel hindama hagi perspektiivsust, vaid seda, kas kohtuotsuse täitmine oleks kostjast tulenevate asjaolude tõttu raskendatud ning maakohus on seda teinud; 2) kuulub domeen www.ropkaauto.ee Ropka Autopood OÜ-le. Asjaolu, et nimetatud kodulehel reklaamib ennast autopoe (ettevõtte) ROPKA AUTOPOOD nime all OÜ Ropka Autopood asemel kostja, tõendab üheselt ettevõtte (autopoe) üleminekut kostjale; 4 3) asjaolu, et kostja tegeles varem autode värvitöödega, ei tähenda, et ta ei ole saanud omandada lisaks värvimisega tegelevale ettevõttele ka automüügiga tegelevat ettevõtet. Kõik hagis väljatoodud asjaolud viitavad sellele, et kostja on käesoleval hetkel Ropka Autopoe omanik ning ta omandas selle Westport OÜ-lt; 4) on pärast hagi esitamist kostja koduleht kontaktandmete osas läbi teinud ka üllatuslikud muudatused. Kui 03.04.2013 seisuga oli kodulehel www.ropkaauto.ee autode müüjaks märgitud Ropka Värvikoda OÜ, siis 30.04.2013 seisuga on see ära muudetud, ning müüjaks on märgitud ROPKA AUTOKESKUS. Ilmselgelt on kostja üritanud hakata varjama ettevõtte üleminekuga seotud asjaolusid; 5) on valed kostja väited selle kohta, et kaubamärk „Ropka Autopood“ kuulub Kaskool OÜ-le. Kaubamärki „Ropka Autopood“ ei ole kaubamärgi registris registreeritud. Kõik Kaskool OÜ kinnitused on valed ja ebausaldusväärsed, sest seda osaühingut juhivad äriregistri andmetel samad isikud, kes juhtisid nii Westport OÜ-d kui ka kostjat; 6) on hageja Westport OÜ (endise ärinimega Ropka Autopood OÜ) maksejõuetust hagiavalduses põhistanud. Ettevõtte üleminekul tekkiva vastutuse puhul, millele hageja oma hagis tugineb, ei ole vaja tõendada õiguseellase maksejõuetust. Ettevõtte omandaja vastutab VÕS § 183 lg 1 alusel ettevõtte ülemineku korral ettevõtte üleandja kohustuste eest solidaarselt, sõltumata tema maksejõuetusest; 7) on kostja pakkunud hagi tagamise abinõuna oma põhivara (värviseadmete) aresti/käsutamise keelamist ja on tõendanud tagatisvara väärtust OÜ ValueExpert hinnanguga, mille kohaselt on pikema müügiperioodi korral tagatiseks pakutava vara väärtuseks 29 500 eurot ilma käibemaksuta. OÜ ValueExtert seisukoha kohaselt oleks kiirmüügi korral hinnatud vara väärtus kuni 40% väiksem ehk 17 700 eurot. Hageja hinnangul tuleb vara väärtuse hindamisel lähtuda viimatinimetatust. Kuivõrd hagi hinnaks on 36 180 eurot ja kostja pakub tagatisvara väärtusega 17 700 eurot, siis on ilmselge, et hageja ei saa nõustuda hagi alatagamisega niivõrd suures määras. Hagi tagamise abinõu asendamine on problemaatiline ka seetõttu, et kui arestitav vara (värviseadmed) jääb kostja valdusesse, siis ei ole mingit garantiid, et kohtuotsuse jõustumisel ei ole seda vara ära viidud ning kohtutäituril õnnestuks seda reaalselt nõude katteks ka realiseerida. Arvestades senist kostja omanike käitumist Westport OÜ varaga, on selline käitumine ülimalt tõenäoline; 8) on kostjal võimalik deponeerida hagi tagamiseks vajalik summa kohtu deposiitarvele või esitada selles väärtuses pangagarantii, mille tulemusena vabastab kohus arestitud vara aresti alt. Jätkusuutlikule ja edukale äriühingule ei tohiks see probleeme tekitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Tartu Maakohtu
3. aprilli 2013 määrus tuleb tühistada arvelduskontode ja hoiuste arestimise osas ning tühistatud osas tuleb teha uus määrus selliselt, et mootorsõidukite väärtusest puudujäävas osas arvelduskontode ja hoiuste arest summas 33 996,84 eurot tuleb asendada arestitud mootorsõidukite väärtusest puudujäävas osas põhivara arestiga. Muus osas tuleb Tartu Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus jätta muutmata.
5. Ringkonnakohus leiab, et ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt ei ole hagi tagamine põhjendatud, sest hagiavaldus põhineb oletustel ja tõendamata faktilistel asjaoludel ning hagi on perspektiivitu. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt, vaid otsustab pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajalikkuse üle. 5

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 381

lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid vajalikus ulatuses põhistanud ning maakohus on õigesti, lähtudes hageja poolt esitatud põhistusest, hagi taganud. Maakohtu määrus vastab

§-dele 463 ja 465. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud ning ringkonnakohus ei korda neid. Hageja esitatud põhistused annavad aluse hagi tagamiseks. Käesolevas asjas on hagi tagamise alus

§ 377lg 1 kohaselt olemas.

Arvestades hageja nõude suurust 33 996,84 eurot on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. 8. Maakohus on hagi tagamise abinõuna

§ 378

lg 1 p 2 alusel määranud arestida OÜ Ropka Värvikoda omandis olevad Eesti Liiklusregistris registreeritud mootorsõidukid 33 996,84 euro ulatuses ja kanda liiklusregistrisse nende suhtes käsutamise keelumärge V. Kalikase kasuks; arestida OÜ-le Ropka Värvikoda kuuluvad arvelduskontod ja hoiused summas 33 996,84 eurot V. Kalikase kasuks juhul, kui OÜ-le Ropka Värvikoda ei kuulu mootorsõidukeid või mootorsõidukite väärtusest puudujäävas osas.

§ 378

lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et tegutseva äriühingu kontode arestimine koormab kostjat ülemääraselt. Tegutseva äriühingu arveldusarvete arestimine on üks koormavamaid hagi tagamise abinõusid, millele tuleb eelistada vähem piiravaid hagi tagamise vahendeid. Riigikohus on

1. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud määruse p-s 16 märkinud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele.
2. OÜ Ropka Värvikoda on määruskaebuses taotlenud kas hagi tagamise tühistamist täielikult või hagi tagamise abinõu asendamist (asendada sõidukite ning arvelduskontode ja hoiuste arest kostja põhivara arestiga või tehingute tegemise keeluga). Kostja on esitanud andmeid selle kohta, et hagi tagamiseks on arveldusarvete ja hoiuste aresti asemel võimalik kohaldada mõnda teist, kostjat vähem koormavat, abinõu, milleks on põhivarale aresti seadmine või põhivara käsutamise keelamine.

§ 386

lg 1 alusel poolte taotlusel võib kohus määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuses esitatut, on õigustatud tühistada arvelduskontode ja hoiuste arestimine hagi tagamise abinõuna ning kohaldada hagi tagamise abinõuna põhivarale aresti seadmist. Samas tuleb jätta muutmata Tartu Maakohtu

1. aprilli 2013 määrus hagi tagamise kohta osas, millega maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja arestis OÜ-le Ropka Värvikoda omandis olevad mootorsõidukid 33 996,84 euro ulatuses ja kandis sõidukite osas, mis on registreeritud Eesti Liiklusregistris, liiklusregistrisse nende suhtes käsutamise keelumärke V. Kalikase (isikukood XXX ) kasuks. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Ropka Värvikoda omandis olevatele mootorsõidukite aresti seadmine ning sõidukite osas, mis on 6 registreeritud Eesti Liiklusregistris, liiklusregistrisse nende suhtes käsutamise keelumärke kandmine ei ole kostjat ülemäära koormav hagi tagamise abinõu.
2. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega, et maakohus on alusetult rahuldunud hagejale tagatise määramisel vaid miinimumsummaga.

§ 383

lg 11 esimese lause järgi tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 eurot ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Sama paragrahvi lg 12 kohaselt kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et seadusest tulenevalt on tagatise suuruse määramine kohtu diskretsiooniotsus, millesse on võimalik kõrgema astme kohtul sekkuda vaid siis, kui kohus on rikkunud diskretsiooni piire. Maakohus on vaidlustatud määruses esitanud kaalutlused, millest lähtudes kohus määras tagatise suuruse. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus antud juhul tagatise suuruse määramisel rikkunud diskretsioonipiire ega lähtunud ebaõigetest kaalutlustest ning seetõttu ei ole alust sekkuda maakohtu otsustusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson