Obsah (6)

§ 378§ 383§ 667§ 659§ 377§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-33114 Tsiviilasi OÜ

§ 378

lg 4 mõttes kõiki asjaolusid arvestades siiski põhjendatud kostja kontode arestimine; 4) ei ole hageja tasunud hagi tagamise taotluselt õiges suuruses tagatist.

§ 383

lg l1 näeb ette imperatiivse eelduse, ilma milleta ei ole võimalik rahalise nõudega hagi tagada. Hageja on hagis esitanud kaks alternatiivset nõuet, kusjuures alternatiivne nõue on suurem kui põhinõue. Hageja nn põhinõue koosneb nõudest summas 61 688,20 eurot ning viivisenõudest. Kostja hinnangul tuleb

§ 383lg l1 kohaldamisel arvestada ka viivisesummat.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. OÜ Eesti Leivatööstus vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi tagamine seaduslik ja vajalik. Vastavalt Riigikohtu praktikale tingivad hagi tagamise vajaduse asjaolud, et kostja ei ole esitanud majandusaasta aruannet ja kostjale ei kuulu muud vara, mida arestida või millele seada kohtulikku hüpoteeki, mille arvelt oleks võimalik täita asjas tehtavat kohtuotsust. Kui määrus tühistatakse, puudub kostjal pangagarantii hankimiseks igasugune tarvidus ning hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine on raskendatud või võimatu; 2) on maakohus hagi menetlusse võtnud ning seega hagi lubatavust hinnanud. Antud menetlusstaadiumis tuleb Riigikohtu juhiste järgi eeldada hageja faktiliste väidete õigsust ning seeläbi otsustada, kas hagejal võib kostja vastu rahaline nõue olla. Kostjal on avalikult kättesaadavate andmete kohaselt
2. augusti 2013 seisuga maksuvõlg summas 297 200 eurot (lisanduvad intressid summas 972 eurot), sh ajatatud maksuvõlg summas 285 450 eurot. Kostja ajatamata maksuvõla summa on 11 750 eurot. Teiseks on kostja maksuvõlg kasvanud vähem kui kuu ajaga enam kui 110 000 euro võrra. Seega on kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu, sest kostjal on ilmselgelt olulisi probleeme oma kohustuste täitmisega. Ühtlasi tuleb kostja majandusliku seisundi hindamisel arvestada ka Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis) 318 134,86 eurose nõudega. Kostja teadaolevad kohustused kolmandate isikute ees, arvestades kostjal igasuguse vara puudumist, põhistavad hagi tagamise vajalikkust; 3 3) on hagi tagamine palutud viisil ainus võimalik viis hõlbustamaks asjas tehtava lahendi täitmist. Kostjal on kooskõlas

§-ga 385 võimalik arveldusarvete arestimise abinõu asendada raha maksmisega või pangagarantii esitamisega; 4) ei ole hagi tagamise abinõu kostjat koormav. Riigikohtu seisukohtadest tulevalt on kostja jaoks hagi tagamine põhjendamatult koormav siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Kuivõrd hageja on palunud hagi tagada vähimas võimalikus ulatuses, s.o kahest esitatud nõudest väiksema ulatuses, arvestamata seejuures viiviseid, ei koorma palutud hagi tagamise abinõu kohaldamine kostjat enam, kui hageja põhjendatud huvide kaitseks ja kohtuotsuse täitmiseks on minimaalselt vajalik. Vastavalt Riigikohtu praktikale tingib hagi tagamise vajalikkuse ka tõsiasi, et kostja lõpetas eelmise majandusaasta kahjumiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 667

, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagi tagamise kohta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ega korda neid kõiki

§ 659ja § 654 lg 6 alusel.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, nagu puuduksid käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise alused. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus õigesti seisukohale, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist ning hagi tuleb

§ 377lg 1 kohaselt tagada.

Maakohus on hagi tagamisel õigesti aluseks võtnud nõude suuruse, võla tekkimise aja ning hageja kogutud andmed ja esitatud tõendid kostja vara ja võlgade kohta. 7. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, nagu oleks esitatud nõue ebaselge, selgitab ringkonnakohus, et hagi tagamise taotlust lahendades tuleb kohtul

§ 377

kohaselt piirduda üksnes üldise kontrolliga, kas hagiavalduses märgitud asjaolude tõendatuse korral oleks hagi rahuldamine põhimõtteliselt võimalik. 8. Ringkonnakohus leiab, et valitud hagi tagamise abinõu – arvelduskontode arestimine – on tsiviilasja asjaolusid arvestades proportsionaalne. Maakohus on arvestanud

§ 378

lg 4 esimeses lauses sätestatuga, mille järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei koorma kohaldatav abinõu kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Riigikohus on

1. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud määruse p-s 16 märkinud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Käesoleval juhul ongi maakohus tuvastanud, et alternatiivset mõistlikku hagi tagamise abinõud ei ole ja hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine ohtu sattuda. Kuna kostjal puudub vara (kinnistud, väärtpaberid), mille arvelt võiks olla võimalik kohtuotsust täita, siis valis maakohus õigesti konto arestimise kui tsiviilasja asjaolusid arvestades ainuvõimaliku hagi tagamise abinõu. Seejuures on hagi tagatud summas 61 688, 21 eurot, mille näol on hageja väitel tegu vähima võimaliku nõudega. 4
2. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et hageja oleks pidanud tagatist maksma põhinõude summalt koos viivistega, märgib ringkonnakohus, et kuna hageja taotles hagi tagamist 61 688,20 euro ulatuses, siis on tagatis 5% nimetatud summalt, s.o 3084,41 eurot, mis on hageja poolt tasutud.

§ 383

lg l1 kohaselt kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. 10. Ringkonnakohus järeldab, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas

§ 378lg-s 4 sätestatuga.

11.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5