KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-12597 Tsiviilasi OÜ Pa

§ 196lg 4).

1 ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Palu Steel Constructions hagi OÜ SCM Assets vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kostja esitas
2. mail 2013 kohtule taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatise summas 3 000 eurot. Avalduse kohaselt peaks tagatis katma kostja edasisi õigusabikulusid esimese astme kohtus. Taotluse kohaselt on hageja nõude rahuldamine ebatõenäoline. Kuna hagejal puudub vara, on menetluskulude väljamõistmine raskendatud ning vastava kostja nõude rahuldamine hageja vastu ei ole võimalik. Hageja esitatud nõue tsiviilasjas nr 2-13-1022 jäeti läbi vaatamata, kuna hageja ei suutnud tasuda riigilõivu ning lõpetatud tsiviilasjas nr 2-12-48364 ei ole hageja hüvitanud kostjale menetluskulusid.
3. Viru Maakohus rahuldas
4. juuni 2013 määrusega kostja taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma kohtu deposiiti menetluskulude katteks tagatise summas 2000 eurot 10 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse põhjendustes märkis kohus, et kostja on piisavalt põhjendanud hageja keerulist majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt võib olla raskendatud hageja majandusliku olukorra tõttu. Kohus leiab, et kostja poolt pakutud tagatis summas 3000 eurot on ebamõistlikult suur. Arvestades vaidluse asjaolusid, on põhjendatud menetluskulude katteks tagatise määramine summas 2000 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. OÜ Palu Steel Constructions esitas Viru Maakohtu
6. juuni 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada teha uue määruse, millisega jätta vastustaja taotlus tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei edastanud kohus vastustaja taotlust määruskaebuse esitajale. Ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-158-09 tuleneb, et selleks, et kohus saaks hinnata

§ 196

lg-s 21 nimetatud eeldusi, peab kohus andma hagejale võimaluse esitada kostja taotluse kohta oma seisukoht. Kui kohus vastavat võimalust hagejale ei anna, on rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Lisaks tuleneb

§-st 328 lg 2, et kohus tagab poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti; 2) ei ole tagatise nõudmine põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt kohus nõustub vastustaja taotluse põhjendustega. Vastustaja taotlusest aga ei nähtu, milles keeruline majanduslik olukord seisneb. Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-13-1022 ei tõenda, et hageja ei olnud võimeline tasuma riigilõivu, vaid tõendab et hageja ei tasunud seda. Määruse lk-lt 2 nähtub selgelt et hageja ise taotles hagiavalduse menetlusse võtmata jätmist; 3) ei ole hageja kostjale tsiviilasjas nr 2-12-48364 menetluskulu hüvitanud, kuna vastustaja esitab põhjendamatuid menetluskulude nõudeid ja käesoleval hetkel on pooleli menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetlus; 4) ei ole kostja tõendanud, et hagejal puuduks vara. Vara olemasolu on tõendatud ka määruskaebuse esitaja poolt vastustajale teostatud üüri tasumisega perioodil detsember 2012 2 kuni aprill 2013 summas 3259,49 €. Kui hagejal puuduks vara, siis ei oleks võimalik ka tasuda üüri; 5) tuleb

§ 196

lg 1 p 3 kohaselt kohtul hinnata, kas menetluskulude sissenõudmine oleks ilmselt raskendatud. Kui asudagi hüpoteetilisele seisukohale, et üürileping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtajal, on vastustaja käsutuses hageja alusetult tasutud üürimakseid summas ca 1800 €. Vastavalt üürilepingu p-le 3.10. on määruskaebuse esitaja tasunud tagatisraha summas 14 000 kr ehk 894,76 €, mis üürilepingu lõpetamisel kuulub määruskaebuse esitajale tagastamisele. Seega oleks vastustaja käsutuses määruskaebuse esitaja rahalisi vahendeid summas ca 2700 € ning sellest summast oleks võimalik tasuda vastustaja menetluskulud. Seega on tagatise nõudmine välistatud

§ 196

lg 2 kohaselt; 6) tuleks Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-39-08 p 16 kohaselt tagatise andmise taotlus jätta rahuldamata, kuna taotlus on esitatud pärast kulu kandmist, s.o vastuse koostamist. Vastustaja on oma 24. mai 2013 menetlusdokumendis esitanud vastuse hagile; 7) ei ole kostja taotlus piisavalt põhjendatud ja on seega vastuolus

§ 230lg-ga 1.

Taotlusest puudub kuluprognoos. Maakohus ei ole taotluse osalisel rahuldamisel hinnanud 2000 € suuruse kulutuse adekvaatsust; 8) oleks tagatise nõudmine ebaõiglane ja tagatis tuleks jätta nõudmata

§ 196lg 2¹ alusel.

Hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnevad määruskaebuse esitajale äärmiselt rasked tagajärjed. Hagi on esitatud seoses kostja initsieeritud tegevusega (üürilepingu üles ütlemine). Kui vastavat tegevust ei ole oleks olnud, siis ei oleks ka esitatud ka hagi käesolevas menetluses. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

1. OÜ SCM Assets vaidles määruskaebusele vastu ja palus menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt 1) on vaidlustatav määrus seaduslik ja põhjendatud, mistõttu selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja jääb oma taotluses ja maakohtu määruses toodud põhjenduste juurde ega hakka neid üle kordama; 2) soovib kostja nõuda tagatist oma edaspidi eeldatavate kulude katteks, mitte juba kantud kulude katteks; 3) riigilõivu tasumata jätmise tõttu hageja nõude menetlusse mittevõtmine tsiviilasjas 2-131022 tõendab hageja rahalisi raskusi ja võimetust tasuda kostja menetluskulusid. Juhul, kui hagejal oleks olnud raha, oleks ta kohtu määratud summa tasunud vähemalt osaliselt. Ka määruskaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu õigeaegselt; 4) ei tõenda üksikute rahaliste kohustuste täitmine hageja maksejõulisust. Üürilepingust tulenevate rahaliste vahendite arvestamine menetluskulude katteks on ebaõige ning põhjendamata. Kostjal on igal juhul suured rahalised nõuded (üüri ja kahju hüvitamise nõuded) hageja vastu seoses sellega, et hageja ei vabasta üüripinda ning hageja ei ole korrektselt tasunud üüri. Hageja väidab ebaõigesti, et tasub kostjale üüri, sest mitte ühtegi summat ei ole pärast
2. aprilli 2013 makset laekunud. Kui hageja leiab, et üürisuhe kehtib, siis peaks ta maksma üüri. Samuti ei ole hageja kostjale tagatisraha tasunud; 3 5) peab menetluskulude hüvitamine olema tagatud viivitamata pärast kohtulahendi jõustumist ning seda on võimalik tagada üksnes hagejate poolt tagatise maksmisega kohtu deposiitkontole. Hageja on loonud põhjendamatu kohtumenetluse ja tekitab sellega kostjale täiendavaid põhjendamatuid kulutusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 17.06.2013 määrus menetluskulude katteks tagatise määramise kohta tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uue määruse, millega jätta rahuldamata OÜ SCM Assets taotlus kohustada hagejat andma tagatis kostja menetluskulude katteks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. Alused, milliste esinemise korral võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, on sätestatud

§ 196lg-s 1.

Kuna käesoleval juhul on hageja juriidiline isik (äriühing) asukohaga Eesti Vabariigis, saab kõne alla tulla tagatise andmiseks kohustamine

§ 196lg 1 p 3 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib hagejat kohustada tagatist andma, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud andmeid selle kohta, nagu oleks välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või et aasta jooksul enne hagi esitamist oleks hageja vara suhtes edutult läbi viidud täitemenetlust. 7. Ehkki

§ 196

lg 1 p 3 ei ole sõnastatud ammendava loeteluna, on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal tulnuks põhistada, et hageja majandusliku seisundi tõsidus on vähemalt võrreldav pankrotieelse seisundiga või on alust arvata, et käesoleval ajal hageja vara suhtes läbiviidav täitemenetlus ei võimaldaks ilmselt nõudeid rahuldada. Hageja poolt oma rahaliste kohustuste täitmata jätmine, muuhulgas teises tsiviilasjas riigilõivu tasumata jätmine, ei viita iseenesest niisuguste majanduslike raskuste olemasolule, mis annaks alust

§ 196lg 1 p 3 kohaldamiseks.

Riigilõivu mittetasumisel võib olla tegemist hageja poolt oma menetlusõiguste käsutamisega ning ka tsiviilasjas nr 2-13-1022 tehtud 01.02.2013.a kohtumäärusest nähtub, et hageja taotles kohtult hagiavalduse menetlusse võtmata jätmist.

§ 196

lg 1 mõtte kohaselt tuleks esmalt taotluse esitajal (kostjal) põhistada hageja maksejõuetust ning alles vastavate tõendite (põhistuse) olemasolul tuleks hagejal omalt poolt põhistada oma maksejõulisust. Käesoleval juhul ei ole kostja oma taotluse esitamisel ega ka määruskaebusele vastates tuginenud muudele asjaoludele kui hageja poolt tsiviilasjas nr 2-131022 riigilõivu mittetasumine summas 650 eurot ning teiseks, et lõpetatud tsiviilasjas nr 2-1248364 ei ole kostjale menetluskulu hüvitatud. Esitatud ei ole andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et hageja näol ei ole tegemist jätkuvalt tegutseva äriühinguga, kellel esineks süsteemseid raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisel. 8. Määruskaebuse lahendamisel ei ole asjakohased kostja (vastustaja) väited, et hageja ei täida oma kohustust tasuda kostjale üüri või alternatiivselt hüvitada kahju, kuna tegemist on vaidlusaluste õigussuhetega ning nende mittetäitmine ei anna alust kohustada hagejat

§ 196lg 1 alusel tagatise andmiseks.

Kuna kostja ei ole põhistanud hagejal püsiva iseloomuga majanduslike raskuste olemasolu, siis ei anna alust kohustada hagejat tagatist andma ka ainuüksi seetõttu, et kostja arvates on 4 vajalik hagejat distsiplineerida ning et ta soovib hagi rahuldamata jätmise korral saada oma kulude katteks hüvitist viivitamatult. 9.

§ 196lg 4 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5