KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-55577 Tsiviilasi A.K. (pankrotis) hagi J.K. vastu abielu lahutuseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): A.K. (pankrotis), (IK: XXX), esindaja advokaat Tiina Mare Hiob Pankrotihaldur: Tiia Kalaus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
- Tühistada Viru Maakohtu
- novembri 2011 määruse resolutsiooni punkt 3, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse ühisvara ja kohustuste jagamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamise nõudes.
- Muus osas jätta Viru Maakohtu
- novembri 2011 määrus muutmata.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määrus on lõplik. ASJAOLUD
- Asja materjalide kohaselt on hageja A.K. pankrot välja kuulutatud Viru Maakohtu
- oktoobri 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-
- Kohus määras pankrotihalduriks Tiia Kalause. Hageja on esitanud
- novembril 2011 pärast pankroti välja kuulutamist kohtule hagi J.K. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagiavalduselt riigilõivu tasumisest täielikult vabastamiseks (ekslikult esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuid kohus, tutvunud taotluse sisuga, asus seisukohale, et tegemist on taotlusega riigilõivu tasumisest vabastamiseks). Hagi ei ole menetlusse võetud. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- novembri 2011 määrusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt, vabastas A.K. (pankrotis) riigilõivu 319.55 euro tasumisest abielu lahutamise nõudelt ning jättis määruse punktiga 3 rahuldamata hageja taotluse ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus leidis, et kuna Viru Maakohtu
- oktoobri 2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-37217 on välja kuulutatud hageja pankrot, tuleb hageja esitatud menetlusabi taotlus ühisvara – sh varaliste kohustuste- jagamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätta rahuldamata põhjusel, et PankrS § 36 lg 1 kohaselt puudub hagejal õigus esitada kohtule hagiavaldust varalistes vaidlustes. PankrS § 54¹ lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. A.K. majanduslikku olukorda on kohus kontrollinud tema riigi õigusabi taotluse lahendamisel
- oktoobril 2011 ning ka pankrotiavalduse lahendamisel
- oktoobril 2011 ning on tuvastanud isiku maksejõuetuse, mistõttu kohus rahuldas hageja taotluse osaliselt ja vabastas ta riigilõivu 319.55 eurot tasumisest abielu lahutamise nõudelt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- A.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
- novembri 2011 määruse punkti 3 tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega anda hagejale täielikult riigi menetlusabi ka abikaasade ühisvara ja kohustuste jagamise nõude esitamisel; kui kohus ei anna hagejale täielikku riigi menetlusabi, palub hageja anda endale riigi menetlusabi osaliselt, kohustades hagejat pärast kohtulahendi jõustumist tasuma 50% riigilõivust 6 kuu jooksul igakuuliste osamaksetena. Kohtumääruse järeldused ega määruse põhjenduste ja selgituste kujunemine ei ole selged. Kaevatav määrus on ebaselge ning vastuoluline: ühest aspektist käsitleb kohus hageja võimalusi ja hindab hagejale antava menetlusabi asjakohaseks ja põhjendatuks, teisalt arvab kohus samade tõendite hindamise põhjal, et kaebajale riigi menetlusabi andmine ei ole põhjendatud. Ühtede ja samade tõendite hindamise põhjal ei saa kohus jõuda teineteisele vastukäivatele seisukohtadele. Kohtumäärus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise ja isiku põhiõiguste olulise riive tõttu. Kaevatav kohtumäärus ei ole seaduslik. Riigikohus on juhtinud kohtute selgitamiskohustusele tähelepanu lahendis nr 3-2-1-134-10 ja selgitanud selgitamis- ja põhjendamiskohustuse olulisust. Kui kohus jätab määruses või otsuses täitmata selgitamis- ja põhjendamiskohustuse, on see hinnatav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena ning kaevatav määrus (otsus) tuleb tühistada. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja kaevatava maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3 tuleb tühistada. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata hageja taotluses anda talle täielikult või osaliselt riigi menetlusabi ka ühisvara jagamiseks.
- Asjas on tuvastatud, et hageja pankrot on välja kuulutatud
- oktoobril
- Pankroti väljakuulutamise tagajärjed sätestab PankrS § 35, mille lõige 1 punkt 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidlustes, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS §-i 122, mis reguleerib erinormina ühisvara jagamist ühe abikaasa pankroti väljakuulutamisel, lõige 2 kohaselt võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui haldur ei ole esitanud vastavat hagi ühe aastase tähtaja jooksul, võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. Käesoleval juhul ei ole võlgniku pankroti väljakuulutamisest möödunud PankrS § 122 lg 2 sätestatud tähtaeg, mistõttu ei ole võlgnikul veel tekkinud iseseisvat õigust esitada hagi ühisvara jagamiseks.
- Käesoleval juhul on maakohus õigesti märkinud, et pankrotivõlgnikul ei ole õigust esitada kohtule avaldust varalistes vaidlustes ja neid toiminguid teeb tema eest pankrotihaldur, sh osaleb poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes PankrS § 54´alusel. Seega esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohus ei ole hagi ühisvara jagamiseks menetlusse võtmisest keeldunud, mistõttu ei saanud maakohus menetlusabi andmisest riigilõivu tasumiseks keeldumisel tugineda menetluse perspektiivitusele. Seetõttu tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamiseks, tühistada. Kuna käesoleval juhul ei ole ühisvara jagamise hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse osas, millega hageja taotleb ringkonnakohtult riigi menetlusabi andmist riigilõivu tasumiseks ühisvara jagamiseks. Edasises menetluses tuleb maakohtul võtta seisukoht hagi ühisvara jagamise osas menetlusse võtmisest keeldumiseks.
- TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa käesolevale määrusele edasi kaevata.
- Hageja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25,60 eurot (lk 102). Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest. Enammakstud riigilõiv kuulub hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastamisele, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 3 Kersti Kerstna-Vaks