KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-4309 Tsiviilasi OÜ Elino

§ 196lg 4 kohaselt edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) hagi Põlva valla (Põlva Vallavalitsuse kaudu) vastu hageja poolt lepingu kehtivalt ülesütlemise tuvastamise, kostja lepingust taganemise tühisuse tuvastamise, kahjuhüvitise (alternatiivselt alusetult saadu) väljamõistmiseks, tasu ja viivise väljamõistmiseks.
2. Kostja esitas 18.06.2013 kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 32 766,39 eurot või kohtu poolt kohaseks peetavas summas. Kostja leidis, et hagejat tuleb kohustada andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist, sest hageja majandusliku seisundi tõttu (hageja on pankrotistunud) on temalt eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselgelt raskendatud.

§ 196

lg 1 p 3 kohaselt on pankroti väljakuulutamine expressis verbis alus hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks. Maksejõuetu äriühingu poolt menetluskulude hüvitamine on ilmselt raskendatud. Kostja oli seisukohal, et tagatise nõudmine ei ole välistatud

§ 196lg 2 kohaselt. Pankr

S § 541 kohaselt osalevad haldurid oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hagiavalduses on märgitud hagihinnaks 355 327,78 eurot. Määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt on sellise hinnaga tsiviilasjalt maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 32 766,39 eurot (23 000 + ((355 327,78 – 160 000) / 3 200 x 160). Kostja palus nõuda hagejalt tagatis summas 32 766,39 eurot. Taotluses palutud ulatuses tagatis on hädavajalik ja põhjendatud, sest kohtuasi on mahukas. Kostja vastu esitatud hagis olevate väidete ümberlükkamiseks on esitatud arvukalt menetlusdokumente ja tõendeid. Kõik eelnev annab alust eeldada pikka ja põhjalikku kohtumenetlust, mis on paratamatult seotud suurte menetluskuludega. 3. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Hageja leidis, et vaidlusaluses asjas kuulub kohaldamisele

§ 196lg 21.

15.02.2013 välja kuulutatud pankrot tõendab asjaolu, et OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) on raskes majandlikus olukorras, mistõttu on täidetud

§ 196lg 21 esimene eeldus tagatise määramata jätmiseks.

Juhul kui kohus leiab, et hageja on kohustatud kostja menetluskulude katteks tagatise andma, siis ei ole selle andmine põhjendatud kostja poolt välja toodud suuruses. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud, millised menetluskulud tal tõenäoliselt käesoleva menetlusega seoses tekkida võivad.

§ 196

lg 1 p 3 alusel saab menetluskulude katteks tagatise määrata üksnes nende menetluskulude katteks, mida ei ole veel tekkinud, ent eelduslikult tekivad menetluse kestel. Käesoleva tsiviilasja menetlus on kestnud 2 peaaegu 1,5 aastat. Kohus on andnud pooltele tähtaja esitada kõik oma täiendavad seisukohad, taotlused ja tõendid hiljemalt 20.06.2013, millest tulenevalt on kirjalik eelmenetlus käesolevas tsiviilasjas sisuliselt lõppenud ja sellega seonduvalt suurem osa õigusabikuludest tekkinud. Lahendamata on üksnes veel käesolev taotlus. 4. Kostja täiendava seisukoha kohaselt on väär hageja tõlgendus

§ 196lg 1 p 3 ja § 196 lg 21 sätetest.

Tõlgendus, mille kohaselt pankroti väljakuulutamine tähendab automaatselt rasket majanduslikku olukorda

§ 196

lg 21 mõttes ning välistab tagatise andmise, ei arvesta kogu

§ 196

sõnastuse ja süsteemiga, muutes

§ 196lg 1 p-s 3 toodud tagatise nõudmise aluse sisutühjaks.

Tulenevalt

§ 196

lg 1 p 3 ja lg 21 koostoimest peab kohus vaatamata pankroti väljakuulutamisele tuvastama eraldi hageja raske majandusliku olukorra

§ 196lg 21 mõttes.

Tagatise andmise kulude kandmine on võimalik hageja võlausaldajate poolt. Hageja on ka ise leidnud, et käesolev menetlus toimub eelkõige hageja võlausaldajate huvides ning selle eesmärgiks on pankrotivara suurendamine. Väited, et käesolevas menetluses enam kulutusi ei teki, ei ole asjakohased. Kohtumenetlus ei ole veel lõppenud, kõiki menetlustoiminguid ei ole sooritatud ega kulutusi kantud. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. augusti 2013 määrusega kostja taotluse ja kohustas hagejat OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 8000 eurot. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb kostja taotlus kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist, rahuldada, kuid mitte kostja taotletud ulatuses. Harju Maakohtu 15.02.2013 määrusega asjas nr 2-12-35579 on välja kuulutatud OÜ Elinord Ehitus pankrot. Hageja pankroti väljakuulutamine annab alust arvata, et hageja majandusliku seisundi tõttu kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine hagejalt on hagi osalisel rahuldamisel, rahuldamata jätmisel või läbi vaatamata jätmisel ilmselt raskendatud. Seega on täidetud

§ 196

lg 1 p-s 3 sätestatud alus kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kohtu hinnangul ei esine

§ 196

lg-s 2 sätestatud aluseid, mille puhul kostjat ei võiks kohustada tagatist andma. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et käesoleval juhul on kohaldatav pankrotivõlgniku kohtumenetlustes menetlusabi andmisega seonduv Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt menetlusosaliseks oleva pankrotivõlgniku puhul peaksid menetlusega seonduvad kulutused kandma eelkõige menetluse suhtes varalist huvi omavad isikud (pankrotivõlausaldajad) ning selle võimatust tuleb tõendada pankrotivõlgnikul (Riigikohtu määrused asjades nr 3-2-1-15-13, nr 3-2-1-18-08, nr 3-2-1-13-09). Arvestades hageja pankrotimenetluses arvukate võlausaldajate olemasolu, asus kohus seisukohale, et hageja on võimeline kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist andma. Kohtu arvates ei ole tagatise nõudmine hageja suhtes ebaõiglane. Menetluse praeguses staadiumis on kostja vastuväited hagejale teada ning ka hagejal endal on võimalik hinnata hagi perspektiivikust ja kaaluda menetluse jätkamise otstarbekust. Sellises olukorras ei pidanud kohus tagatise nõudmist hageja suhtes ebaõiglaseks. Pooltel on muuhulgas vaidlus ka kostja eeldatavate menetluskulude katteks antava tagatise suuruse üle. Kostjat esindavad vandeadvokaadid. Tegemist on keeruka vaidlusega, mistõttu kvalifitseeritud õigusabi kasutamine kostja poolt on käesoleval juhul põhjendatud ja vajalik. Seega seisnevad kostja menetluskulud eelkõige lepingulise esindaja kuludes. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-158-09 on märkinud, et tagatise määramisel tuleb arvestada ka lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, kuna määratud tagatis ei saa olla suurem kui õigusabikulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär. 3 Riigikohus on oma 02.02.2010 määruses asjas 3-2-1-156-09 (samuti 02.06.2008 määruses asjas 3-2-1-39-08) rõhutanud ka, et kostja võib taotleda tagatise andmist

§ 196

lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulutuste tegemist. Hagihind käesolevas asjas on 355 327,78 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade“ § 1 lg 1 ja 2 kohaselt sellise hinnaga hagi puhul on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär 32 766,39 eurot. Seega ei ületa kostja nõutav tagatis lepingulise esindaja kulude piirmäära. Samas sisaldab piirmäär võimalikke kulusid kõigis kohtuastmetes. Kohtu arvates hetkel tagatise suuruse määramisel ei ole õige lähtuda lepingulise esindaja kulude maksimaalsest määrast. Maakohus leidis, et menetluse praeguses staadiumis on põhjendatud ja vajalik nõuda hagejalt tagatist menetluse jätkamiseks maakohtus. Menetluse jätkudes võib kostja vastavalt

§ 197

lg-le 3 nõuda täiendavat tagatist, kui ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane. Õige on hageja tähelepanek, et käesolevas asjas on maakohtus suur osa menetlustoimingutest juba tehtud ja nendega seonduvad menetluskulud on kostjal ilmselt juba kantud. Pooled on taotlenud asja arutamist kohtuistungil, mis võib kujuneda samuti aja- ja töömahukaks. Seetõttu pidas kohus mõistlikuks tagatise suuruseks 8000 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. augusti 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta tagatise taotlus rahuldamata või alternatiivselt kohustada OÜ-d Elinord Ehitus (pankrotis) andma menetluskulude katteks tagatis põhjendatud ulatuses. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kuulub vaidlusaluses asjas kohaldamisele

§ 196lg 2¹ ja tagatise andmine on hageja suhtes ebaõiglane.

OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses on nõudeavalduse esitanud 102 võlausaldajat, kellest 100 nõuded on käesolevaks hetkeks tunnustatud. Määruskaebuse esitaja hinnangul on teostamatu, et sedavõrd suur arv võlausaldajaid saaks omavahel kokkuleppele tagatise tasumise jagamise osas; 2) ei saa antud juhul lähtuda Riigikohtu lahendites (nr 3-2-1-15-13, nr 3-2-1-18-08, nr 3-2-1-13-09) märgitust, kuivõrd asjaolud on erinevad. Käesoleval juhul on asja arutamine staadiumis, kus pooled on esimeses kohtuastmes kõik avaldused ja taotlused esitanud ning eeldatavalt on toimumas asja läbivaatamiseks üks istung; 3) ei ole põhjendatud tagatise suuruse määramine summas 8000 eurot. Kohus viitab Riigikohtu 02.02.2010 määrusele asjas nr 3-1-1-156-09 (samuti 3-2-1-39-08), milles on leitud, et kostja võib taotleda tagatise andmist

§ 196

lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulutuste tegemist. Kuivõrd tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega, võib kohus tulenevalt

§ 196

lg-st 21 jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-158-09 p 16). Vaidlusalusel juhul on maakohus, määrates tagatise suuruseks 8000 eurot, omistanud liigset kaalu vastustaja huvidele, jättes põhjendamatul arvestamata määruskaebuse esitaja huvid saada oma nõudele kohtulikku kaitset olukorras, kus võlausaldajad on OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluse tõttu juba kahju kannatanud. Põhjendamatu oleks kohtu poolt määratud tagatise määras kohustada võlausaldajaid kandma veelkord täiendavaid kulutusi. Käesoleval juhul võivad tekkida veel ainult kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud, mistõttu summa 8000 eurot on põhjendamatult suur. 4 VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. Põlva vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. augusti 2013 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendatud.

§ 196

lg 1 alusel menetluskulude katteks tagatise määramisel lähtub kohus diskretsiooniõigusest. Kõrgema astme kohtu kontroll on piiratud maakohtu kaalutlusvigade ja menetlusõiguse järgimise kontrollimisega. Ainsa kaalutlusveana on määruskaebuses väidetud, et maakohus on omistanud liigset kaalu vastustaja huvidele, jättes põhjendamatult arvestamata määruskaebuse esitaja huvid. Vastustaja selle väitega ei nõustu. Maakohus on määruses üksikasjalikult kaalunud mõlema poole huve ning jõudnud analüüsi tulemusena seisukohale, et tagatise andmine on põhjendatud. Kohtu analüüsis ei sisaldu diskretsioonivigu; 2) ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud tagatise andmisega kaasnevaid raskeid majanduslikke tagajärgesid.

§ 196

lg 1 p 3 ja § 196 lg 21 koosmõjust tuleneb, et tagatise majanduslikel põhjustel määramata jätmiseks ei piisa pelgalt hageja pankroti väljakuulutamisest, rasked majanduslikud tagajärjed tuleb OÜ-l Elinord Ehitus (pankrotis) eraldi tõendada ning kohtu poolt tuvastada. Vastasel juhul muutub

§ 196lg 1 p-s 3 märgitud tagatise andmise alus sisutühjaks.

OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) ei ole tõendanud, et tagatise andmine tooks temale kaasa erakordselt raskeid majanduslikke tagajärgi, mis õigustaksid

§ 196

lg 21 kohaldamist; 3) on tagatis võimalik tasuda pankrotivara arvel või pankrotivõlausaldajate poolt. Pankrotivarasse laekub käibemaksu ettemaks summas 148 350,54 eurot. Nimetatud summa on enam kui piisav tagatise tasumiseks. Kui OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurid soovivad kanda kohtumenetluse jätkamisega seotud riske, peavad nad arvestama ka sellega, et pankrotivara arvelt tuleb kanda menetlusega seotud kulutusi. Teiseks on võimalik tagatise tasumine pankrotivõlausaldajate poolt, kelle huvides menetlus toimub. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu seisukohast kohtuasjas nr 2-12-3790 (p 11) on tagatise andmisele kohaldatavad eelviidatud Riigikohtu juhised; 4) ei pea tagatis katma vaid esimese kohtuastme kulusid. Maakohtu määruses määratud tagatise summa puhul tuleb arvesse võtta, et tegemist on õiguslikult keeruka ehituse töövõtulepingust tuleneva vaidlusega. Vaidluse aluseks on mitmed tehniliselt keerukad küsimused ja mahukad ekspertiisid. Vaidluse keerukuse tõttu esindab OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) kaks pankrotihaldurit, samamoodi esindab valda vaidluses kaks vandeadvokaati. Valla menetluskulude katteks määratud tagatise summa puhul tuleb arvestada, et

§ 175lg 3 alusel hüvitatakse keeruka vaidluse puhul mitme lepingulise esindaja kulud.

Menetlusseadus ei välista kogu kohtumenetluse kulude arvesse võtmist kohtu poolt juba esmakordsel taotluse lahendamisel; 5) on kohtumenetluse jätkamine OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) vaba valik. Kui OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) initsiatiivil algatatud kohtumenetlusega kaasnevad kulud ja riskid osutuvad liiga suureks, on tal võimalik hagejana alati menetlus lõpetada. Pankroti väljakuulutamine ei võimalda isikutel jätkata pooleliolevaid menetlusi ja tekitada kostjatele menetluskulusid, kandmata vastavaid riske. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Tartu Maakohtu
2. augusti 2013 määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust järgnevalt: „
3. Kohustada 5 OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotihaldureid Veli Kraavi ja Kristo Tederit andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 8000 (kaheksa tuhat) eurot, mis tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbrile 3100057455 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja et tegemist on menetluskulude tagatisega).“
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti käsitlenud hagejana OÜ-d Elinord Ehitus (pankrotis). Nähtuvalt asja materjalidest esitas OÜ Elinord Ehitus 28.01.2012 maakohtule hagi Põlva valla vastu hageja poolt lepingu kehtivalt ülesütlemise tuvastamiseks, kostja lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks, kahjuhüvitise (alternatiivselt alusetult saadu) väljamõistmiseks, tasu ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus kuulutas
5. veebruaril 2013 välja OÜ Elinord Ehitus pankroti. PankrS § 43 lg 1 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Haldurid on menetlusse astunud ja seega pärast OÜ Elinord Ehitus pankroti väljakuulutamist on PankrS § 43 lg 1 kohaselt hagejaks OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurid Veli Kraav ja Kristo Teder ning kohustus anda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis täitmine tuleb panna neile.
6. Muus osas on maakohtu vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei korda neid.

§ 196

lg 1 p 3 järgi võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.

§ 196

lg-s 1 sätestatud alustel menetluskulude katteks tagatise määramisel lähtub kohus diskretsiooniõigusest ning kõrgema astme kohtu kontroll on piiratud maakohtu kaalutlusvigade ja menetlusõiguse järgimise kontrollimisega. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole tuvastatav, et maakohus oleks tagatise ja selle suuruse määramisel rikkunud diskretsioonipiire ning seetõttu puudub alus muuta maakohtu poolt määratud tagatise suurust. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et asjas esinevad

§ 196lg 1 p-s 3 toodud alused ning hagejalt tagatise nõudmine on põhjendatud.

Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-2-1-158-09, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus, määrates tagatise suuruseks 8000 eurot, on omistanud liigset kaalu kostja huvidele, jättes põhjendamatul arvestamata hageja huvid saada oma nõudele kohtulikku kaitset. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses kaalunud mõlema poole huve ning jõudnud õigustatult järeldusele, et tagatise andmine on põhjendatud. 6 11. Ebaõige on määruskaebuses esitatud väide, et kuna on välja kuulutatud hageja pankrot, siis kuulub kohaldamisele

§ 196lg 2¹, sest tagatise andmine on hageja suhtes ebaõiglane.

Hageja arvates on tagatise nõudmine ebaõiglane seetõttu, et OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses on nõudeavalduse esitanud 102 võlausaldajat, kellest 100 nõuded on käesolevaks hetkeks tunnustatud, ning sedavõrd suure arvu võlausaldajate puhul on teostamatu, et nad saaksid omavahel kokkuleppele tagatise tasumise jagamise osas. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud väide ei ole aluseks

§ 196

lg 21 kohaselt tagatise andmata jätmisele või maakohtu poolt määratud tagatise suuruse muutmisele. Hagejal on võimalik tagatis tasuda eelkõige pankrotivara arvel. Maakohtule esitatud pankrotivara nimekirjast 13.03.2013 (II kd tl 36-37) nähtub, et võlgnikul on käibemaksu ettemaks summas 288 685,28 eurot ning pärast kõikide maksude tasaarvestamist on võlgniku poolt deklareeritud ettemaksu suuruseks 148 350,54 eurot. Juhul, kui käibemaksu ettemaks ei ole veel arvatud pankrotivarasse, siis arvestades võlausaldajate arvu peaks olema võimalik saavutada tagatise andmine võlausaldajate poolt arvestades asjaolu, et kohtumenetlus toimub eeldatavasti nende huvides. Seega on hagejal võimalik leida vahendid 8000 euro suuruse tagatise andmiseks ning nimetatud summas tagatise määramine ei takista hagejal kaebeõiguse teostamist ja ei ole hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson