Obsah (7)

§ 423§ 425§ 168§ 190§ 179§ 426§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2012. a Tsiviilasja number 2-11-7174 Tsiviilasi M.K. hagi

§ 423

lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida/---/. Kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, kuna kostja asukoht on Venemaal, leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 425lg 1 kohaselt järab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus märkis, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal teha kindlaks kostja võimalk asukoht, kuhu kohus saaks edastada kostjale mõeldud menetlusdokumente või isik, kes oleks pädev kostja nimel menetlusdokumente vastu võtma, ning teatama nimetatud andmed kohtule.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata.

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Viru Maakohtu 06.04.2011. a kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati 319.55 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 179

lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 2 Kohus jättis hagi läbi vaatamata ja seega tuleb hageja poolt tasumata riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse. Kohus leidis, et hagejalt tuleb välja mõista riigituludesse hageja poolt tasumata riigilõiv 319.55 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega lahutada tema abielu kostjaga või tühistada abielu, kuna faktiliselt on abielu fiktiivne. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei saa määruskaebuse esitaja kostja asukohta käesoleval ajal teada. Määruskaebuse esitaja leiab, et see ei ole tema viga, et ta ei suutnud esitada andmeid kostja asukoha kohta; 2) sai määruskaebuse esitaja abielu fiktiivsusest kostjaga teada
2. a juulis. Määruskaebuse esitaja ei pöördunud kohtusse abielu lahutamiseks materiaalsete vahendite puudumise tõttu. Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna tõttu pöördus määruskaebuse esitaja kohtusse, sest toimetulekutoetuse saamiseks pidi määruskaebuse esitaja esitama dokumendi abielu lahutamise kohta, mida tal aga ei olnud. Lõpuks nõustuti linnavalitsuses, et piisab hagi esitamisest abielu lahutamiseks kohtusse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 8 kohaselt.

Kohus saatis menetlusdokumendid hagiavalduses esitatud aadressil, kuid saadetis tagastati, sest kostja ei ela märgitud aadressil. Kohus andis hagejale tähtaja kostja asukoha andmete esitamiseks, kuid hageja vastuse kohaselt ei tea ta kostja tegelikku asukohta. Kuna kostja tegelik elu- või viibimiskoht ei olnud kohtule teada ja talle ei olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada, jättis kohus õigesti hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et hageja küll teadis, et 2002. a läks kostja tagasi Venemaale, kuid tegelikult ei tea hageja käesoleval ajal kostja asukohariiki. Kuna kohtule ei ole teada riik, kus kostja võib viibida, ei saa kohus kostja asukoha andmeid ka ise leida.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 6. Määrus ei kuulu edasikaebamisele

§ 427kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 3 Andra Pärsimägi 4