) § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab kulud välja üksnes põhjendatud ning vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul ei ole pooled sisulise vaidluseni jõudnudki, kuna hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. Kostja poolt esitatud õigusabi maht asjas ei ole põhjendatud ja vajalik, kuna vaidlus toimus sisuliselt kirjalikus menetluses ilma ühtegi kohtuistungit pidamata ning vaieldi vaid üheainsa õigusküsimuse üle. Arvesse tuleb võtta ka hageja nõude tagasihoidlikku suurust, materjali väikest mahtu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit kulude kandmise kohta, nt on puudu tasumist tõendavad maksekorraldused.
lg 2 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada ka kulusid tõendavad dokumendid. Juhul, kui selliseid tõendeid ei esitata, tuleb avaldus jätta rahuldamata.
lg 1 tulenevalt menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus jättis 5. märtsi 2012 määrusega kohtukulud hageja kanda.
Kohtuväliste kulude loetelu on toodud
§-s
lg 1 alusel põhjusel, et kohus on jätnud määruses kohtuväliste kulude jaotuse osas seisukoha võtmata. Kui on jõustunud kohtulahend, milles puudub kohtuväliste kulude jaotus, ei ole enam võimalik kohtumääruse täiendamine kohtuväliste kulude jaotuse osaga ega ka menetluskulude kindlaksmääramine eraldi menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldust saab maakohus menetleda üksnes jõustunud kohtulahendiga määratud kulude jaotuse alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 2 alusel hageja kanda; 2) ei saa kohus jätta menetluskulude avaldust menetlusse võtmata põhjendusega, et kohus on teinud vea, kui kohus saab selle ise parandada.
447 lg 2 järgi on kohtu õiguseks ja antud juhul ka kohuseks igal ajal parandada otsuses esinevad ilmsed ebatäpsused. Vastavalt
lg 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti; 3) lubab
lg 2 esimene lause otsuse ebatäpsusi parandada üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Antud juhul ei mõjutaks ebatäpsuse parandamine kuidagi otsuse sisu, kuna otsuse põhjendavas osas jäeti kõik menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus pidanuks vea ise parandama, ei pidanud kostja
Nii on kohtupraktikas olukorras, kus kohtul oli jäänud kohtuotsuse resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotus, lisatud see resolutsiooni just kohtuvigade parandamise korras (nt Harju Maakohtu otsus nr 2-05-23445); 4) tuleb hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud alati jätta hageja kanda. Otsuse põhjendavas osas kohaldatud
lg 2 on imperatiivne ega võimalda kohtul kunagi teistsugust otsustust teha; 5) on ilmne, et otsuse resolutsioonis sisalduva sõna „kohtukulud“ all on kohus silmas pidanud menetluskulusid. Kuna varasemalt kehtinud
tundis vaid mõistet „kohtukulud“, mis hõlmas nii kohtuväliseid kui kohtukulusid praeguse termini „menetluskulud“ mõttes, eksivad kohtud siiani aeg-ajalt selle termini kasutamisel. Vt nt Harju Maakohtu otsused nr 2-10-3727 ja 1-12-2659; 6) ei rikuks otsuse sisalduva ebatäpsuse parandamine või resolutsioonis kasutatud mõiste „kohtukulud“ laiendav tõlgendamine õiguskindluse printsiipi.
5. R. Lutter vaidles määruskaebusele vastu leides, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kohus põhjendatult keeldunud kostja menetluskulude avaldust menetlusse võtmast. Kostja oleks saanud oma huvide kaitseks esitada edasikaebuse
lg 1 alusel põhjusel, et kohus on jätnud määruses kohtuväliste kulude jaotuse osas seisukoha võtmata. Olukorras, kus on jõustunud kohtulahend, milles puudub kohtuväliste kulude jaotus, ei ole enam võimalik kohtumääruse täiendamine kohtuväliste kulude jaotuse osaga ega ka menetluskulude kindlaksmääramine eraldi menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Neiveland määruskaebus tuleb rahuldada ja OÜ Neiveland avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb menetlusse võtmise otsustamiseks saata tagasi Tartu Maakohtule. 7.
lg 2 kohaselt parandab kohus otsuses igal ajal kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
lg 2 tulenevalt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega saab kohus ilmseid ebatäpsusi omaalgatuslikult parandada ka kohtumäärustes. 3 Ringkonnakohtu hinnangul tähistab mõiste „ilmne ebatäpsus“ olukorda, kus kohtuotsuses või –määruses on ekslikult kasutatud vale sõna või numbrit, kuid kohtulahendi ülejäänud sisust tulenevalt on arusaadav, et kohus on silmas pidanud mõnda teist sõna või numbrit. Ilmse ebatäpsuse parandamine ei hõlma ainult valesti kirjutatud nimede, aadresside või kuupäevade parandamist. Nii nt on Riigikohus
Seega leiab ringkonnakohus, et
Nimetatud sättele on kohus otsuse põhjendavas osas ka viidanud.
lg-st 2 kõrvale kaldudes pidanuks kohus põhjendama, miks jäävad hageja kanda ainult kohtukulud
Antud juhul sellist põhjendust kohtumäärusest ei nähtu.
Kuna maakohus saab OÜ Neiveland menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmist takistava puuduse ise kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12. aprilli 2012 määruse ja tagastab OÜ Neiveland menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kai Kullerkupp Viivi Tomson 4 Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.