lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kuivõrd hageja on kinnitanud kohtule, et pärast hagiavalduse kohtusse esitamist on kostja hakanud teda vabatahtlikult materiaalselt enam toetama, siis ei ole hagist loobumine ilmses vastuolus hageja huvidega, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ning
Kohus oli seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta
Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-st 82 tuleneb, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Põlvnemise õiguslik tähendus oli sätestatud kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 38 lg-s
lg 4, kuna hageja loobus hagist ning hagist loobumise aluseks ei ole asjaolu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Elatisehagi esitati tagasiulatuvalt alates 01.07.2009, väitega, et pärast M. V ja kostja lahkuminekut on laps olnud M. V täielikul ülalpidamisel ning kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja vastuses esitatud tõendite ja seisukohtadega on hageja väited ümber lükatud, sest kostja on andnud ja annab lapsele piisavalt elatist. Seega oli hagi tõendamata ja põhjendamata. Hagist loobumise avalduses ei esitanud hageja mistahes väiteid hagist loobumise põhjendamiseks. Hageja seisukohas kostja taotletud menetluskulude kohta on esitatud paljasõnaline väide, et pärast hagi esitamist on kostja hakanud last vabatahtlikult materiaalselt enam toetama. Kohus on eiranud kostja esitatud tõendeid ja vastuväiteid, millest nähtub, et laps on saanud pidevalt ja jätkuvalt kostja poolt ülalpidamist ning see ei ole muutunud seoses hagiga ning puudus alus kostjalt elatise nõudmiseks. Kohus on põhjendamatult kohaldanud
Käesoleval juhul ei ole tegemist ei hagilise abieluasja ega põlvnemisasjaga, vaid on tegemist ülalpidamisasjaga. Abieluasi on määratletud
lg-s 1 ning põlvnemisasi
Põlvnemisasi on
lg 1 järgi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Ülalpidamisasi on
lg 4 kohaselt tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes, vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks, abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks või seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
Ülalpidamisasjade osas kuulub kohaldamisele üldnormina
lg 1 ning täiendavalt
lg 3, mille kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Arvestades kostja esitatud tõendeid oma sissetulekute kohta puudus alus ka
Käesoleval juhul on aga hageja hagist loobunud, mistõttu menetluskulud tuleb jätta
Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et alaealiselt lapselt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik välja mõista kohustatud vanema menetluskulusid. Menetlusõigused, aga ka -kohustused kehtivad menetlusosaliste suhtes olenemata nende vanusest. Hagi esitamisel peab hageja põhjalikult kaaluma sellega kaasneda võivaid tagajärgi. Sama kehtib ka juhul, kui hageja nimel tegutseb tema seaduslik esindaja. Hageja poolt kergekäeliselt kostjale menetluskulude tekitamise võimaldamine on taunimisväärne. Kostjal puudub kindlus, et vaatamata elatise nõuetekohasele tasumisele võib hageja jälle esitada tema vastu alusetu elatisenõude ning sellega taas tekitada kostjale menetluskulusid. Juhul, kui sellised menetluskulud jäävad poolte endi kanda, on see kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja kantud menetluskulud summas 17 460 krooni on olnud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei kahjusta lapse huve elatise saamisel, sest elatise osas jätkab kostja lapse ülalpidamist vanal viisil. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3 4. R. E. K vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtumääruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustub hageja kohtu seisukohaga, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes ilmselgelt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
lg 4 alusel on kohtul diskretsioon jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on asunud vääralt seisukohale, et hagist loobumise aluseks ei ole asjaolu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, sest hageja nõue oli alusetu. Tegemist on kostja paljasõnalise väitega. Kohus ei ole hagiavaldust sisuliselt menetlenud ning sellises staadiumis on põhjendamatu viidata sellele, kas hagi oli alusetu või mitte. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse, kuna kostja ei täitnud oma seadusest tulenevat kohustust lapse ülalpidamiseks, ning hageja loobus hagist selle tõttu, et kostja hakkas last finantsiliselt piisavas ulatuses toetama. Hageja leidis, et sellist psühholoogiliselt kurnavat asja ei ole muutunud asjaolude tõttu mõttekas lahendada kohtu kaudu ning otsustas hagist loobuda heas usus, et kostja ka edaspidi täidab ülalpidamiskohustust. Kuna hageja on välja toonud, et pärast hagiavalduse esitamist hakkas kostja last piisavas ulatuses toetama ja just see oli ajendiks hagist loobumisel, on kostja menetluskulude hageja kanda jätmine
Samuti on kostja nõutav menetluskulude suurus, 1 115,90 eurot (17 460 krooni), arvestades hagiavalduse asjaolusid ja kostja vastuse mahtu (kolm A4 lehekülge) alusetult suur. Kostja poolt menetluskulude suuruse tõendamiseks esitatud arved ei ole nende ebamõistlikkuse tõttu usaldusväärsed. Hagiavaldus on koostatud ilma juriidilise abita, seega ei vajanud ka kostja sel määral vastamiseks advokaadi abi. EELNEV APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 1 järgi määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral, mh hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus jättis poolte menetluskulud
lg 1 alusel nende endi kanda, märkides mh, et kostja menetluskulude väljamõistmine alaealiselt hagejalt on ebaõiglane ja ebamõistlik. Ringkonnakohus leidis, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja ei ole 4 tõendanud, et ta loobus hagist seetõttu, et kostja hakkas teda pärast nõude esitamist rahaliselt toetama. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et praegusel juhul on tegemist ülalpidamisasjaga
lg 4 järgi, mistõttu ei kohaldu asjas
Ekslik on aga ringkonnakohtu seisukoht, et
Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (
Põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud hagist loobumise avalduses märkima, et ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
§-st 429 ei tulene, et hageja peab hagist loobumist põhjendama.
lg 3 teise lause järgi võib ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Sellest sättest tulenevalt oleks ringkonnakohus kolleegiumi arvates pidanud juhtima hageja tähelepanu hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamise vajadusele ning andma hagejale viimase soovi korral tähtaja tõendite esitamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Taru Maakohtu 4. jaanuari 2011 määrus muutmata. Vastavalt
§-le 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning juhindudes
§-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid menetluskulude jaotuse osas. 8.
lg 2 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Antud asjas tehtud Riigikohtu määruse punktis 15 on Riigikohus asunud seisukohale, et „oleks ringkonnakohus kolleegiumi arvates pidanud juhtima hageja tähelepanu hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamise vajadusele ning andma hagejale viimase soovi korral tähtaja tõendite esitamiseks.“ Juhindudes eelviidatud Riigikohtu seisukohast, andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada hagist loobumise põhjust kinnitavaid tõendeid, kuid hageja ei ole tähtpäevaks tõendeid esitanud. 9. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on ekslikult jätnud poolte menetluskulud
Antud juhul on tegemist ülalpidamisasjaga
lg 4 järgi ning maakohus on menetluskulude jaotusel ekslikult lähtunud
lg-s 1 sätestatust.
lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja 5 menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja väide, et ta loobus hagist seetõttu, et pärast hagi esitamist hakkas kostja last vabatahtlikult materiaalselt toetama, on paljasõnaline, ning ringkonnakohtu poolt hagejale täiendavalt antud tähtaja jooksul hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamiseks hageja neid ei esitanud. Seega peaks
Samas ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada
Tegemist on ülalpidamisasjaga, milles hagejaks on kostja alaealine laps. Seega juhul, kui menetluskulud jääksid hageja kanda, peaks ta neid kandma selle ülalpidamise arvel, mida kostja talle annab (lapse varale täitemenetluses pööratakse sissenõue üldises korras). Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud alaealise hageja kanda. 10. Kuna määruskaebus on käsitletav menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisena, siis
Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 6 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.