Lapse ema saab esitada isaduse vaidlustamise hagi, kui tal on selleks õiguslik huvi. Kohus märkis, et lapse emal ei ole isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks õiguslikku huvi eelkõige juhul, kui lapse isa on juba seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Kostja V.M. on isaduse omaks võtnud.
lg 1 pst 1 tuleneb, et lapse isa on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Seega on lapse isa seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud ja seega puudub hagejal isaduse vaidlustamiseks õiguslik huvi.
lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohus selgitas, et vanema kande vaidlustamise õigus sõltub kande ebaõigsusest teada saamisest või teadma pidamisest ja selle õiguse kasutamine on seotud tähtajaga. Kui vanem abiellumise ajal teadis, et isaduse omaks võtnud mees ei ole lapse isa, siis on tegemist olukorraga, kus kohus ei peaks andma õiguskaitset. Kõikides lastega seotud toimingutes tuleb esikohale seada lapse huvid. Kohus oli seisukohal, et isa kohta kande puudumine lapse sünniaktis ei ole lapse huvides. J.M. ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et laps ei põlvne kostjast. Hagiavalduses esitatud põhjendused selles, et hagejal oli enne lapse sündi peale kostja lähedane suhe ka teise mehega, ei välista lapse põlvnemist kostjast. Asjaolu, et kostja kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda, ei mõjuta kuidagi lapse kostjast põlvnemist või mittepõlvnemist. Asjaolu, et hageja 2 on alust karta nii lapse kui ka enda turvalisuse pärast, ei ole iseenesest isaduse vaidlustamise aluseks. Hagejal on õigus enda ja lapse huvide kaitseks kasutada perekonnaseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh õigus esitada avaldus vanema hooldusõiguse piiramiseks, ühise hooldusõiguse lõpetamiseks või suhtlemisõiguse teostamise lõpetamiseks. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks hageja esitatud hagi menetlusse võtmist, kuivõrd hageja esitatud avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
lg 2 sätestab, et lapse kaalukaid huve järgides võib regionaalminister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. Hagejal on võimalik regionaalministri kaudu vaidlustada kostja omaksvõtu teel tekkinud isadus. TsMS § 378 lg 3 kohaselt võib kohus menetluse ajaks reguleerida perekonnaküsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise taotluse, milles palus keelata menetluse ajaks kostjal lapsega kohtuda ja hagejaga suhelda ning juhul, kui kostja vabaneb, kohaldada lähenemiskeeldu hageja ja lapse suhtes kuni käesoleva asjas kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, st mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta (RKTKo 3-2-1-124-04). Erandina tuleb käsitada TsMS § 382 lg-s 1 sätestatud juhtumit, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, puudub vajadus lahendada hageja hagi tagamise taotlust. Samas pidas kohus vajalikuks märkida, et hagis esitatud nõuet ei ole võimalik taotletavate hagi tagamise abinõudega tagada, sest nende abinõude kohaldamine ei mõjuta iseenesest isaduse vaidlustamise asjas tehtava kohtuotsuse täitmist ega muuda seda võimatuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. J.M. esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule hagi menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga selles, et tal puudub õiguslik huvi isaduse vaidlustamiseks. Isaduse vaidlustamise eelduseks oli ja on see, et isadus on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Isaduse õigeksvõtt ei saa välistada teise isiku õiguslikku huvi isaduse vaidlustamiseks. Seda seisukohta kinnitab ka
lg 2, mille kohaselt ei alga isaduse vaidlustamise tähtaja kulgemine enne isaduse omaksvõtu jõustumist; 2) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga selles, et isa kande puudumine lapse sünniaktis ei ole lapse huvides. Lapse huvides ei ole see, et lapse isa on vägivaldne ja hoolimatu isik, kes last üleval ei pea; 3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest
§-s 93 ettenähtud üheaastane tähtaeg ei ole õigust lõpetav tähtaeg, mis annaks aluse keelduda hagi menetlusse võtmisest. 1. jaanuarist 1995. a kehtiv
lg 3 sätestab selgesõnaliselt, et vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõude esitamise üheaastane tähtaeg on aegumistähtaeg, kuid seob tähtaja alguse asjaoluga, millal isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest (RKTKo 3-2-1-131-07, p 11). Määruskaebuse esitaja arvates on kehtiv
§-s 93 sätestatud tähtaja regulatsioon analoogne. Peale kostja käitumist pere suhtes ja järelemõtlemist haiglas, 3 tekkisid määruskaebuse esitajal põhjendatud kahtlused, et kostja ei ole lapse isa. Maakohus ei saanud keelduda isaduse vaidlustamise hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Hoolimata sellest, et V.M. on isaduse omaks võtnud ja hageja palub kohtul tuvastada, et kostja ei ole lapse isa, saab hageja nõuet pidada isaduse vaidlustamise nõudeks. Kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib isik TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et hagejal on õiguslik huvi tuvastada, kas V.M. on tema lapse isa või mitte, millele riik peab andma õiguskaitset. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse menetlusse võtmisel tuleb maakohtul uuesti läbi vaadata hageja 29.05.2012. a esitatud hagi tagamise taotlus. Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 4 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.