Obsah (7)

§ 663§ 661§ 322§ 62§ 637§ 638§ 313

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012. a Tsiviilasja number 2-11-4765 Tsiviilasi AS Best

§ 663

lõike 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 661

lg-le 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 322

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Toimiku materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu 07.12.2011. a määrus on edastatud Raivo Nurmetu elukaaslasele Maiken Soosalule allkirja vastu 13.12.2011. a aadressil XXX, Tartu. Kohus luges vastavalt

§ 322lg-le 1 kostjale Raivo Nurmetule Tartu Maakohtu 07.12.2011.

a määruse kättetoimetatuks 13.12.2011. a.

§ 62

lg 2 sätestab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Tulenevalt eeltoodust oli Raivo Nurmetu määruskaebuse esitamise tähtaeg Tartu Maakohtu 07.12.

1. a määrusele kuni 28.12.
2. a, kell 24.
3. Raivo Nurmetu on esitanud kõnealuse määruskaebuse kohtule elektrooniliselt 02.01.
4. a, seega ei ole määruskaebus esitatud seaduses kehtestatud tähtajast kinni pidades.

§ 637

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Määruskaebuse esitaja on esitanud määruskaebuse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, seega tuleb määruskaebus

§ 637

lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata ja tagastada.

§ 638

lg 10 kohaselt, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Kohus pidas vajalikuks märkida, et kohtule ei ole esitatud määruskaebuses märgitud määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega andmeid, et kohus saaks riigilõivu tasumist kontrollida. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Raivo Nurmetu esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei nõustu avaldaja kohtu seisukohaga 07.12.
2. a menetluse lõpetamise määruse kättetoimetamise kohta. Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb menetlusdokument lugeda kättetoimetatuks avaldajale 13.12.
3. a. Nimelt viibis avaldaja 13.12.
4. a – 18.12.
5. a välismaal ning sai määruse kätte alles 18.12.
6. a hilisõhtul, mis tähendab, et menetlustähtaja arvutamine peab algama 19.12.
7. a. Eelnimetatud asjaolu tõendamiseks esitab avaldaja ka laevapileti broneeringu (lisa 4). Laevapiletil ei ole küll märgitud avaldaja nime, kuid sama piletiga reisinud kolm ülejäänud inimest on vajaduse korral valmis tunnistama avaldaja viibimist Soomes piletil märgitud ajaperioodil. Eeltooduga on tõendatud, et avaldaja eluruumis tähitud postiga edastatud määruse vastu võtnud isik ei saanud ka objektiivselt avaldajale dokumenti üle anda enne kui 18.12.
8. a; 2) puudus kirja vastu võtnud isikul kohustus tutvuda kirja sisuga, et kohtumäärusest avaldajale teada anda või see avaldaja esindajale edastada. Veel enam, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 43 sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Kuivõrd antud juhul on kohtu poolt avaldajale saadetud kohtumäärus posti teel, siis rakendub sõnumisaladuse põhimõte ka kõnealusele määrusele. Samuti on Riigikohus on lahendis 3-2-1-6-10 selgitanud, et

322 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise korral peab kohus olema veendunud, et isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka tegelikult selles eluruumis elab ja ainult sellisel juhul saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Käesoleval juhul on kaheldav, et kohus menetlusdokumendi vastu võtnud isiku elukohas on veendunud, kuivõrd vastuvõtnud isik elab näiteks rahvastikuregistri andmetel üldse Otepääl. Ainuüksi asjaolu tõttu, et kohus on jätnud veendumata, kas menetlusdokumendi vastu võtnud isik ka selle adressaadiga tegelikult samas eluruumis elab, ei saa lugeda menetlusdokumenti avaldajale kättetoimetatuks 13.12.2011. a; 3) ei vaidle avaldaja vastu, et 07.12.2011. a kohtumäärus on 13.12.2011. a kättetoimetatud tema eluruumis viibinud isikule, kuid antud juhul puudub alus lugeda kohtumäärus menetlusosalisele kättetoimetatuks samal kuupäeval, kuna esiteks on objektiivselt tõendatud, et avaldaja ei saanud kohtumäärust kätte saada enne kui 18.12.2011.a ning teiseks ei oleks see ka täielikult kooskõlas

§ 322lg 1 normi eesmärgiga.

Nimelt on

§ 322

lg-s 1 sätestatu ja muude menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemist lubavate normide eesmärk pahatahtliku menetluse venitamise vältimine ja seeläbi menetlusökonoomika tagamine. Käesoleval juhul on aga objektiivselt tõendatud varaseim aeg, millal menetlusosaline sai menetlusdokumendi kätte saada ning sellest lähtuvast menetlustähtajast on avaldaja ka määruskaebuse 02.01.

1. a esitanud. Veel enam, kuivõrd 02.01.
2. a määruskaebuse esitamise eesmärgiks oli avaldaja menetluskulude hüvitamise saamine, puudus avaldajal mistahes huvi menetlust venitada või menetlustähtaegadest mitte kinni pidada; 4) möönab avaldaja, et määruskaebuse saatmisel jäi lisana esitamata riigilõivu tasumist tõendav dokument, kuid samas leiab, et vajaduse korral on kohtul alati võimalik puuduolevaid dokumente menetlusosalistelt nõuda, mida aga käesoleval juhul ei tehtud. Avaldaja esitab 02.01.
3. a määruskaebuselt tasutava riigilõivu tasumist tõendava dokumendi koos käesoleva määruskaebusega (lisa 5). 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti menetlusse võtmata Raivo Nurmetu määruskaebuse Tartu Maakohtu
8. detsembri
9. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja väide, et kuna ta viibis välismaal 13.12.
10. a – 18.12.
11. a, sai ta Tartu Maakohtu 07.12.
12. a määruse kätte alles 18.12.
13. a, ei ole põhjendatud.

§ 313

lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muuks isikuks on

§ 322lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik.

Käesoleval juhul toimetati menetlusdokument kätte 13.12.2011. a selle üleandmisega kostja elukaaslasele. Maakohus luges õigesti menetlusdokumendi kätte toimetatuks selle elukaaslasele üleandmisega. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kirja vastu võtnud isikul puudus kohustus kirja sisuga tutvuda. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-168-11 leidnud, et

1. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamisfiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Eeltoodust tuleneb, et dokumendi saaja ei pidanud tutvuma selle sisuga, vaid dokumendi vastuvõtmisega loetakse dokument kätte toimetatuks ning dokumendi kättesaamise riski kannab saaja ehk käesolevas asjas kostja.
2. Määruskaebuse esitaja väide, et kohus ei olnud menetlusdokumendi vastu võtnud isiku elukohas veendunud, ei ole samuti põhjendatud. Raivo Nurmetu on ise kohtule esitatud menetlusdokumentidele märkinud enda elukoha aadressiks Tartu XXX. Kohus saatis menetlusdokumendi kostja enda poolt märgitud aadressile, kus võttis selle vastu kostja elukaaslane. Käesoleval juhul oli kohus veendunud, et isik, kes esitleb end kostja elukohas tema elukaaslasena, on kostja eluruumis elav isik, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada

§ 322lg 1 alusel.

Kuna Tartu Maakohtu 07.12.

1. a määrus toimetati kostjale kätte 13.12.
2. a, oli määruskaebuse esitamise tähtaeg

62 lg 2 kohaselt 28.12.

1. a. Kostja esitas määruskaebuse 02.01.
2. a ehk hilinenult. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4 Andra Pärsimägi 5