Määruse kohaselt kohustati Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2010 määrusega hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatis 10 000 krooni ulatuses. Kohus tuvastas nimetatud määrust tehes, et hagejalt tagatise nõudmise eeldused on täidetud (
Hageja ise on esitanud kohtule taotluse riigilõivust vabastamiseks ning kirjeldanud oma majanduslikku olukorda kui väga rasket. Kohus on taotluse rahuldanud 18.12.2009 määrusega, milles pärast hageja majandusliku olukorra hindamist leidis, et hageja on sisuliselt maksejõuetu. Kohtu andmetel ei ole hageja majanduslik olukord paranenud ning tal ei ole ka Eestis piisavalt vara või ei kuulu talle Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded (
Samuti ei esine muid
lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohustamast hagejat tagatist andma. Seega on põhjendatud kostja kahtlus, et hagi rahuldamata jätmisel puuduks hagejal vara ja rahalised vahendid kostja menetluskulude katmiseks. Hageja poolt kostja menetluskulude katteks juba antud tagatisest (10 000 krooni) ilmselgelt ei piisa kostja menetluskulude katmiseks. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et seni on ta menetluses juba kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 11 201,99 eurot. Kuna menetlus kestab, on ilmne, et kostjal võib tekkida veel menetluskulusid. Kohus peab taotluse lahendamisel hindama ka
lg-s 21 sätestatut: kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Kohus leidis, et hagejalt tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise nõudmine ei ole hageja suhtes ebaõiglane ja kuigi hagejalt ei saa oodata lühikese aja jooksul tagatise tasumist, on see kostja huvide kaitseks siiski vajalik. Kostja suhtes oleks ebaõiglane, kui hagi rahuldamata jätmisel ei saaks ta nõuda sisse menetluskulusid. Kohtu hinnangul ei põhjenda hageja vastuväited täiendava tagatise nõudmata jätmist. Asjaolu, et kohus on juba eeldatavate menetluskulude katteks tagatist nõudnud, ei välista täiendava tagatise nõudmist edasise menetluse kestel tekkida võivatele kuludele. Ka Tartu Ringkonnakohus on 27.05.2010 määruses märkinud, et kostjal on tulenevalt
Täiendava tagatise nõudmine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohtul tuleb vastava taotluse saamisel asjaolusid arvestades tagatise nõudmise eeldusi hinnata. Ka ei põhjenda täiendava tagatise nõudmata jätmist asjaolu, et kostja eeldatavad menetluskulud moodustavad juba kantud kuludest väikese osa. Kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb kohtul arvestada seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks
Kostja on märkinud eeldatavateks menetluskuludeks ca 2500 eurot (14 kuni 16 töötundi), s.o 156,25-178,57 eurot tunnis. Menetluse edasine käik ei ole küll täpselt ette prognoositav, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja poolt välja toodud eeldatav esindaja töömaht põhjendatud. Käesolevas menetlusstaadiumis planeerib kohus pidada ühe kohtuistungi, misjärel teha lõpplahendi. Pooled on esitanud oma seisukohad, millega kostja on ka kursis ning seetõttu ei peaks tal istungiks valmistumine ja istungil osalemine võtma sellisel määral aega nagu ta on taotluses märkinud. Seda, et kostja peaks olema kursis asja sisu ja olemusega, näitab ka see, millisel 3 arvul tunde on ta kulutanud asja varasemas staadiumis. Kohtuistungi ettevalmistamiseks, seal osalemiseks ja hiljem lahendiga tutvumiseks võib kohtu hinnangul kuluda esindaja tööaega kuni pool kostja poolt välja toodud eeldatavast töömahust ehk kuni 8 tundi. Seega leidis kohus, et põhjendatud on kostja menetluskulude tagatis pooles ulatuses ehk summas 1000 eurot. Arvestades asja keerukust ja edasist võimalikku menetluse käiku on kulutused nimetatud summa ulatuses võimalikud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. MTÜ Saare Hooldekeskus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. detsembri 2011 määruse, millega OÜ RMK Kinnisvara taotlus rahuldati ja kohustati hagejat tasuma tagatis 1000 eurot kostja eeldatavate menetluskulude katteks, tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja pankrotti välja kuulutatud, hageja pankrotimenetlust algatatud ja hagejale ei ole teada, et tema suhtes oleks viimase aasta jooksul toimunud täitemenetlust, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Seega ei esine ühtegi
lg 1 p-s 3 sätestatud n.ö kvalifitseerivat asjaolu, mille esinemist seadusandja on näinud eelkõige alusena tagatise taotluse rahuldamiseks. Majandustegevust hagejal tõepoolest ei toimu ja seda eelkõige põhjusel, et hageja endised juhatuse liikmed, kes olid ühtlasi kostja juhatuse liikmeteks, lõpetasid majandustegevuse vara väljakantimise teel; 2) on olulise mahu asja senisest menetlusest moodustanud kostja taotluste lahendamine, mis kõik on kantud eesmärgist takistada tagatiste nõudmise teel hagejal menetlusõigust teostada; 3) ei kahjusta 1000 euro suuruse tagatise andmine või mitteandmine niivõrd kostja majanduslikke huve kui võib olla takistuseks hagejale oma menetlusõiguse teostamisel. Sel põhjusel olukorras, kus kaheaastase menetluse juures on jäänud asja lahendamiseni üks kohtuistung, ei ole tagatise määramine põhjendatud. Menetluskulu tagamise instituut ei tohiks olla instrumendiks, mida menetluspool saaks kasutada hagimenetluse takistamise eesmärgil; 4) kaasneks hagi läbivaatamata jätmise korral hagejale raske tagajärg, sest hageja varalised õigused jääksid igasuguse kaitseta, tagatist on seni tasunud ja saaks ka edaspidi tasuda üksnes hageja seaduslik esindaja Tiit Teinfeld, kellel puudub igasugune isiklik huvi menetluse vastu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. OÜ RMK Kinnisvara vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus korrektselt tuvastanud
Vaidlust ei ole selles, et hageja on sisuliselt maksevõimetu. Samuti ei esine ühtegi
Ühtlasi on ilmne ka see, et hageja poolt juba antud tagatisest ilmselgelt ei piisa kostja menetluskulude katmiseks. Vastavat asjaolu ei ole ka hageja vaidlustanud; 2) on hageja väited selle kohta, kuidas kostja menetluskulude tagamine toob talle kaasa raske majandusliku olukorra, paljasõnalised. Kostjal on põhjendatud huvi, et tema menetluskulud oleksid vähemalt osaliselt tagatud, kuivõrd hageja on ilmselgelt maksejõuetu ning tema nõue jääb suure tõenäosusega rahuldamata. Hageja vastupidine huvi, et tema põhjendamatu hagi menetletaks lõpuni, hoolimata sellest, et hagejale negatiivse lahendi korral ei ole kostjal hageja maksejõuetusest lähtuvalt võimalik menetluskulusid tagasi saada, ei vääri õiguskaitset. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab kostja taotluse täiendava tagatise andmiseks rahuldamata. 8. Määruskaebuses esitatud põhjendustest tulenevalt ei ole maakohus küllaldaselt arvestanud
Ringkonnakohus märgib, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Kohus võib tulenevalt
lg-st 21 jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus võtnud hagi menetlusse 18.12.2009 ning vaidlustatud määrusest nähtuvalt on eeldatavalt viimane kohtuistung määratud 31.01.2012. Taotluse tegemise ajaks on kostja kandnud esindajakulusid ligikaudu 75 töötunni ulatuses ning kostja esindaja prognoositav töömaht seoses viimase kohtuistungiga ei saa olla märkimisväärselt suur. Hageja puhul on tegemist mittetulundusühinguga ning arvestades senist menetluse käiku, oleks ebaõiglane jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hageja ei suuda täiendavat tagatist andma. 9.
Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.