KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-62955 Tsiviilasi S.H. hagi L.L. (endine perekonnanimi H.) vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- oktoobri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.H. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja) – S.H. (ik: XXX), esindaja Jevgenia Tušinskaja Vastustaja (kostja) – L.L. (endine perekonnanimi H.) (ik: XXX), esindaja Aleksandr Gamazin esindajad RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus. Tühistada Viru Maakohtu
- oktoobri 2012 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
- S.H. esitas 21.12.2011 maakohtule hagi L.L. (endine perekonnanimi H.) vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus kinnitas
- oktoobri 2012 määrusega tsiviilasjas poolte vahel saavutatud kompromissi järgnevas: 1) Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-11-62955 (S. . hagi L. . vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks); 2) lõpetada S. . ja L. L. varaühisus; 3) jagada S.H. ja L.L. ühisvara järgmiselt: – jätta S.H. omandisse korteriomand Narvas XXX (registriosa nr XXX) (väärtusega 18 100 eurot); – jätta S.H. omandisse sõiduauto Ford Focus C-MAX, registreerimismärgiga XXX (väärtusega 4700 eurot); 4) S.H. kohustub L.L. le tasuma enam saadud ühisvara arvelt rahalist hüvitist 6000 eurot kahe osamaksena. Esimene osamakse tasutakse 01.12.2012 summas 2000 eurot, teine osamakse tasutakse 15.01.2013 summas 4000 eurot. Hüvitis tuleb tasuda L.L. arvelduskontole Swedbangas nr XXX; 5) kostja kohustub tagastama korteriomandi teise võtmete komplekti hagejale või tema esindajale 03.10.2012; 6) poolte poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte enda kanda; 7) pooled paluvad Viru Maakohut kinnitada käesolev kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS § 430 lg 1 sätetega ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-62955; 8) lähtudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled kokku leppinud, et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kohus lõpetas menetluse tsiviilasjas seoses kompromissi kinnitamisega. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele. Kohus otsustas tagastada S.H. arvelduskontole nr 1102655860 Swedbank`is pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. Määruse kohaselt saavutasid pooled 02.10.2012 kohtuistungil asjas kompromissi, mille järgi jäävad korteriomand ja sõiduauto hagejale ning tema kanda jäävad ka laenulepingust nr 08-103644-EV tulenevad laenumaksed. Hageja tasub kostjale enam saadud ühisvara arvelt rahalise hüvitise 6000 eurot. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kandis poolte esitatud kompromissi kohtuprotokolli ja leidis, et kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- S.H. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
- oktoobri 2012 määruse tühistamist ja asja läbivaatamise jätkamist haginõuete raames. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas kostja 02.10.2012 kohtuistungil XXX korteriomandi eksperthinnangu, mille järgi oli 2012 juunis korteri väärtuseks 18 100 eurot. 2 Eksperthinnangule olid lisatud maja, trepikoja ja korteriruumide fotod. Kostja oli poolte kokkuleppel kohustatud korteri vabastama ning võtmed hagejale üle andma 03.10.
- Saanud võtmed ja vaadanud korteri üle, selgus, et suures toas ei ole pistikuid ega lüliteid, köögis puudub gaasipliit, vannitoas ei tööta segisti, samuti on vannitoas lõhutud valgusti, mis on jätnud lõhkumise jäljed seinale, köögiuks on demonteeritud, puuduvad valgustid esikus, köögis, vannitoas jm. Seega puuduvad korteri lahutamatud osad (gaasipliit, pistikud, lülitid, uks) ning kostja esitatud eksperthinnangut ei saa võtta arvesse, kuna esitamise hetkel ei vastanud see tegelikkusele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- L.L. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) oli kompromissi summa 16 000 eurot, mitte 18 000 eurot (nagu hinnati ekspertiisiga). Selles vahes võib olla gaasipliidi ja valgustite maksumus; 2) ei ole hageja esitanud aluseid, et tühistada kõik teised kompromissi punktid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
- Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled maakohtu 02.10.2012 istungil kompromissi, palusid selle maakohtul kinnitada ja menetluse lõpetada. Menetluse lõpetamise kord on sätestatud TsMS §-s 431 ning selle 1 lõike 3 lause kohaselt kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Maakohtu istungi protokollist (t.l 82-83) nähtuvalt ei esindanud pooli advokaadid ning protokollist ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Maakohus on sellega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning see võis tuua kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohtule esitatud kompromissist nähtuvalt pidi kostja andma hagejale üle Narvas XXX korteriomandi valduse ning hageja tasuma kostjale enamsaadud ühisvara arvelt rahalist hüvitust 6000 krooni. Seejuures lähtusid pooled korteriomandi väärtuse kindlaksmääramisel Oberhaus Kinnisvara eksperthinnangust, millest nähtuvalt oli korteriomandi turuväärtus 18 100 eurot. Eksperthinnangust nähtuvalt oli korter osaliselt remonditud (
- a elutoas teostatud kapitaalremont), korteris olid olemas uued puidust siseuksed ning korras sanitaartehnika. Korteriomandi üleandmisel hagejale selgus, et korteri köögiuks oli demonteeritud, köögis puudus gaasipliit, vannitoas on lõhutud valgusti ja ei tööta segisti, elutoas ei ole pistikuid ega lüliteid, samuti puuduvad valgustus esikus ja köögis. Vastuses määruskaebusele ei ole kostja eelnimetatud hageja väidetele vastuväiteid esitanud ning põhjendanud olukorda sellega, et tegelikult lähtuti kompromissi sõlmimisel korteriomandi väärtusest 16 000 eurot, mitte 18 000 (18 100) eurot, nagu märgitud eksperthinnangus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt pooltele eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgede mitteselgitamine tõi kaasa selle, et pooled ei saanud aru, millistel tingimustel nad kompromissi sõlmisid ning milline pidi olema korteri seisukord selle hagejale üleandmisel. Maakohtu poolt kinnitatud kompromissi täitmine võib tuua kaasa TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud alustel pooltele täiendava kohtuliku vaidluse ning seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. 3
- TsMS § 173 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja