Obsah (5)

§ 387§ 467§ 377§ 378§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-11-21885 Tsiviilasi R.H. , O

§ 387lg 1).

4. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 467lg 5, § 387 lg 1).“ Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. R.H. , O.H. , M.H. , N.H. , D.H. väljamõistmiseks. ja S.H. esitasid
2. mail 2011 hagi V.H. elatise Hagiavalduses esitatud põhjendute kohaselt V.H. ja S.H. abielust sündisud R.H. , O.H. , M.H. , N.H. , D.H. ja S.H. . Kostja hagejaid ülal pea ja ei osale kasvatamises.
3. oktoobril 2011 esitasid hagejad taotluse hagi tagamise, milles palusid kohustada kostjat täitma seadusest tulenevat laste ülalpidamise kohustust.
4. V.H. ei ole hagile vastu vaielnud. Kostja teatas, et asja on võimalik lahendada kompromissi korras. MAAKOHTU LAHEND
5. Tartu Maakohus rahuldas
6. oktoobri 2011 määrusega R.H. i, M.H. i, N.H. i, D.H. ja S.H. taotluse hagi tagamiseks. Maakohus kohustas V.H. maksma menetluse ajal R.H. ile, M.H. ile, N.H. ile, D.H. le ja S.H. le elatist 139,01 eurot kuus lapse kohta. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt sätestab

§ 377

lg 1, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 3 p 4 kohaselt võib kohus abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Praegu kehtiva kuupalga alammäär on 278,02 eurot. Sünnitunnistustega on tõendatud, et R.H. i, M.H. i, N.H. i, D.H. ja S.H. isa on V.H. . Hagiavalduse kohaselt elavad alaealised lapsed koos ema S.H. ja on tema ülalpidamisel, kostja laste kasvatamisest osa ei võta ega toeta lapsi materiaalselt. Eeltoodud asjaoludel pidas kohus põhjendatuks hagi tagada. Maakohus kohustas kostjat menetluse ajal maksma hagejatele elatist seaduses sätestatud minimaalse igakuise elatusraha ulatuses, s.o 139,01 eurot kuus lapse kohta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. V.H. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2011 määruse hagi tagamise kohta tühistamist. 2 Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostjal võimalik maakohtu määrust täita. Kostja igakuine sissetulek ei ületa 400 eurot. Kohtumääruse alusel peab kostja kohustusi täitma 695,05 euro ulatuses. Seega peab kostja hagejatele ära maksma kogu oma töötasu ning veel võtma võlgu ca 300 eurot, et täita kohtu poolt määratud kohustust; 2) on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-19-07 öelnud, et “kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit”. Samuti ei ole maakohus arvestanud PKS §-s 102 sätestatut. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt, kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuval põhjusel võib kohus siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
3. R.H. , O.H. , M.H. , N.H. , D.H. ja S.H. vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja kuusissetuleku suuruseks 400 eurot, kuid vaatamata sellele pole ta hagi esitamisest 5 kuu jooksul lastele vabatahtlikult ülalpidamist andnud. Nimetatud asjaolu on kostja ka ise kinnitanud. Hagi tagamine võimaldab hagejatel saada elatisabi seaduses sätestatud tingimustel ja korras; 2) sätestab

§ 378

lg 4, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjalt üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagejate õigustatud huviks on saada seaduses ettenähud ulatuses elatist ning hagi tagamine on käesolevas menetlusstaadiumis selle õigustatud huvi realiseerimise ainsaks viisiks; 3) sätestab PKS § 102 lg 2, et vanem ei vabane lg 1 kohaselt oma lapse ülalpidamise kohustusest. V. H on töövõimeline vaimselt ja füüsiliselt terve isik ning seetõttu ei esine asjas mõjuvaid põhjuseid elatise määra vähendamiseks. Võimaliku elatise määra vähendamise küsimus lahendatakse aga tsiviilasjas kohtuotsusega, kuid mitte hagi tagamise otsustamisel. Kohus on lähtunud kaevatavas määruses hagi tagades PKS §101 lg-s 1 toodud määrast ning

§ 378lg 3 p 4 mõttest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab osaliselt Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2011 määruse V.H. lt hagi tagamise korras väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab V.H. lt väljamõistetud elatise suurust 66,66 euroni iga lapse kohta kuus.
3. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vastavalt PKS § 100 lg 1 esimesele lausele antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem 3 täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esinevad alused hagi tagamise korral väljamõistetud elatuse suuruse vähendamiseks PKS § 102 lg 1 alusel. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit.
4. V. H väite kohaselt tema igakuine sissetulek ei ületa 400 eurot. Kokku peab V. H maksma Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2011 kohaselt elatist lastele summas 695,05 eurot kuus. Seega ületab maakohtu poolt hagi tagamise korras väljamõistetud elatis V. H sissetuleku ning talle ei jää vahendeid enda vajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jagada V. H enda poolt väidetud igakuine sissetulek summas 400 eurot võrdselt tema ja viie lapse vahel, st 66,66 eurot V. H igakuisest sissetulekust jääb temale ja igale lapsele kuulub tasumisele elatis summas 66,66 eurot lapse kohta kuus, kokku 333,3 eurot.
6. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega on kostja, olles töövõimeline isik, kohustatud tegema kõik endast oleneva, et leida sissetuleku allikas, mis võimaldaks tal täita laste ülalpidamise kohustust vähemalt seaduses kindlaksmääratud ulatuses.
7. Kuna tagatava hagi hind ei ületa 63 900 eurot ei ole käesolev määrus

§ 390lg 1 alusel edasikaevatav Riigikohtule.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Viivi Tomson