Obsah (9)

§ 422§ 352§ 412§ 2§ 410§ 413§ 169§ 149§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-60991 Tsiviilasi A.B. ja F

§-s 413 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid – kostja on kohtukutse kätte saanud isiklikult ja seda 14 päeva enne kohtuistungi toimumist; kostjat on kohtukutses hoiatatud, et kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega; kostja ei teatanud ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks; kostja ei ole avaldanud, et soovib asja läbivaatamist 2 kirjalikus menetluses või ilma kostja osavõtuta. Kostja sai kohtukutse isiklikult kätte

1. septembril
2. Kajale lisatud käskkirjast, millega kostja lähetas ennast Westward OÜ nimel töölähetusele, nähtub, et käskkiri koostati
3. septembril 2011, s.o kaks päeva pärast kohtukutse kättesaamist. Seega kostja teadis töölähetuse planeerimisel ja eelpoolnimetatud käskkirja koostamisel kohtuistungi toimumisest, samas ei teatanud kostja töölähetusest kohtule enne kui
4. oktoobril 2011 ehk pärast ärasõitu lähetusse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-07 leidnud, et

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Maakohus leidis, et kuna kostja koostas töölähetuse käskkirja pärast seda, kui oli isiklikult kätte saanud kohtukutse, ei ole kostja puudumine kohtuistungilt põhjendatud. Kostjal oli võimalus saata istungile esindaja, kui töölähetus oleks olnud tõepoolest vältimatu. Kohtukutse oli kostjale kätte toimetatud

1. septembril 2011 ja kohtuistung toimus
2. oktoobril 2011, s.o 14 päeva pärast kohtukutse kostjale kätteandmist. Kostjal oli piisavalt aega, et leida endale esindaja kohtuistungile, kohus ei kohustanud kostjat ilmuma kohtuistungile isiklikult. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud leida endale esindajat. Kostja töölähetus ei ole asjaolu, mille saabumist ei oleks kostja saanud ette näha või mõjutada. Samuti ei ole kostja töölähetus asjaolu, mis oleks kostjal takistanud tegemast tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. G. B esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. jaanuari 2012 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaja rahuldatakse ja menetlus taastatakse. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) saatis kostja 04.10.2011 ja 07.10.2011 teate, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda seoses töölähetusega, muuhulgas taotles kostja istungi edasilükkamist. Maakohus, rikkudes

§ 352G-T 6, ei lahendanud viivitamata kostja taotlust.

Maakohus tõlgendas ebaõigesti menetlusnorme. Maakohtu poolt kohaldatud

§ 422

kuuluks kohaldamisele vaid juhul, kui kostja ei oleks istungile ilmunud ja ei oleks eelnevalt teatanud võimatusest istungil osaleda. Riigikohtu praktika kohaselt kui menetlusosaline teavitab, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, annab see võimaluse istungi edasilükkamiseks. Käesoleval juhul kostja teatas maakohtule, et ta ei saa istungile ilmuda ja maakohtul oli võimalus istung edasi lükata. Maakohus aga jättis tähelepanuta kostja korduvad teated, et kostja ei saa istungile kohtu määratud kuupäeval ilmuda; 2) on Riigikohus asunud lahendis nr 3-2-1-48-07 seisukohale, et tulenevalt

§ 412

lg 1 p-st 3 peab kohus, juhul kui hageja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, hindama, kas hageja istungile ilmumata jätmise põhjust saab hageja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks.

§ 422

lg 1 mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav.

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kohus võib vastavalt asjaoludele lugeda mõjuvaks põhjuseks hageja kohtuistungile ilmumata jätmiseks ka samal ajal toimuva teise kohtuistungi, millest hageja peab osa võtma, kui hageja on sellest esimesel võimalusel kohtule teatanud ja oma istungile ilmumise võimatust põhistanud. 3 Maakohus on alusetult jõudnud järeldusele, et kostja teadis töölähetuse planeerimisel ja töölähetuse käskkirja koostamisel kohtuistungi toimumisest, samas ei teatanud kostja töölähetusest kohtule enne kui

1. oktoobril 2011 ehk pärast ärasõitu lähetusse. Kostja esitas käskkirja selle kohta, et ta oli asja läbivaatamise ajal väljaspool Eestit. Kostja esitas e-kirju, et hotell Tšehhis oli broneeritud ja töölähetus planeeritud ette enne
2. septembrit, millal kostja sai kohtukutse kätte. Kui maakohus oleks õigesti hinnanud kostja esitatud tõendeid, siis oleks maakohus jõudnud järeldusele, et töölähetus oli planeeritud enne seda, kui maakohus määras kohtuistungi päeva. Kostja ei saanud lähetust edasi lükata, tühistada hotelli broneerimist ning tühistada kohtumisi kolleegidega, kuna see põhjustaks materiaalse kahju ja kontaktide kaotuse, mis on kostja jaoks ülemäära koormav; 3) leidis maakohus, et kostjal oli võimalus leida endale esindaja, et viimane osaleks kostja asemel kohtuistungil. Maakohus ei saa kohustada kostjat võtma endale esindajat, kui kostja soovib osaleda kohtuistungil isiklikult. Esindaja kasutamine on kostja õigus, mitte kohustus. Samas kostja sai kohtuistungist teada päev enne lähetusse sõitmist, mis ei võimaldanud tal esindajat leida. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. A.B. ja F.B. vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli kostja teadlik kohtuistungi ajast, kuid teatas, et viibib sel ajal enda poolt lähetatuna komandeeringus. Kostja jättis tähelepanuta, et

§ 2

kohaselt on ka hagejatel õigus menetluse toimumisele mõistliku aja jooksul ja kostja peab üles näitama ka ise piisavat hoolsust endaga seotud kohtuasja vastu ja tundma huvi, kas istung toimub või mitte. Mitte miski ei anna kostjale alust arvata, et kohus lükkab igal juhul istungi edasi, kui kostja teatab oma äraolekust; 2) ei muuda kostja puudumise põhjust kohtuistungilt mõjuvaks see, kui mitu korda korrata ja tõendada, et kostja oli lähetuses. Kostja enda esitatud materjalidest nähtub, et kostja oli tagasi juba kohtuistungile järgneva päeva hommikul. Seejuures oli eelnevalt alates 07.10.2011 Riias ja mitte kusagil ookeani taga, kust ei pääsenud näiteks lendurite streigi tõttu istungipäevaks (11.10.2011) tagasi. Samuti põhjus, miks istungipäeval Riias oldi, s.o oma Läti firma kontroll jms, ei olnud vältimatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 24. jaanuari 2012 määrus tühistada. Ringkonnakohus rahuldab G. B kaja ja taastab menetluse tsiviilasjas nr 2-10-60991 A.B. ja F.B. hagis G. B vastu elatise väljamõistmiseks. 8.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Asjas puudub vaidlus, et kostja sai kohtukutse 11.10.2011 kohtuistungile kätte 27.09.2011, kuid ei ilmunud kohtuistungile ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Maakohus tegi hageja taotlusel tagaseljaotsuse 21.10.

1. Nähtuvalt asja materjalidest esitas kostja
2. oktoobril 2011 maakohtule taotluse (tl 101-102) kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et on välislähetuses alates 02.10.
3. Korduva taotluse istungi edasilükkamiseks on kostja esitanud 07.11.
4. 4
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes enne kohtuistungi toimumist lahendamata kostja 04.10.2011 taotluse, on rikkunud menetlusõiguse norme. Vastavalt

§ 413

lg 3 p-le 2 kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Maakohus, saades kostja avalduse kohtuistungi edasilükkamiseks, oleks pidanud taotluse lahendama ning otsustama, kas taotluses esitatud põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks on mõjuv või mitte ning vastava seisukoha tegema teatavaks ka kostjale. Kuna kostja saatis taotluse 04.10.2011 ja istung toimus 11.10.2011, siis oli maakohtul piisavat aega taotluse lahendamiseks. Taotluse lahendamist maakohtu poolt ei saanud takistada asjaolu, et e-kirjana saadetud taotlus oli digitaalselt allkirjastamata, sest taotlus oli saadetud aadressilt, millise kaudu oli maakohus ka ise eelnevalt juba suhelnud kostjaga (tl 79). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et antud juhul kostja välislähetuses viibimist ei saa käsitleda mõjuva põhjusena kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kuid samas kui maakohus oleks enne kohtuistungi toimumist lahendanud kostja taotluse ja teatanud talle, et kohtuistungit ei lükata edasi, siis oleks kostjal olnud võimalik saata kohtuistungile oma esindaja või taotleda asja lahendamist ilma tema osavõtuta või kasutada muid protsessiõigusi. Lähtudes eeltoodust tuleb kaja rahuldada ja asjas menetlus taastada. 10. Ringkonnakohus märgib, et

§ 169

lg 2 kohaselt jäävad tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 11.

§ 149

lg 5 kohaselt tuleb määruskaebuse esitajale tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon.

§ 417lg 4 kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson