← Eesti

2-12-4053/16

Obsah (6)§ 346§ 266§ 46§ 313§ 659§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-4053 Tsiviilasi M.S. h

) § 346 kohaselt kohustas kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma, samuti hoiatas kutses, et kui menetlusosaline 1 kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist.

  1. juuli 2012 määrusega lasi maakohus kohaldada R.S. suhtes sundtoomist
  2. juulil 2012 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutset polnud võimalik üle anda ning sundtoomist polnud võimalik kohaldada. Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ettekande kohaselt viibis korteris aadressil Olevi 34-12, Võru M. S, kes teatas, et R.S. ei ela antud aadressil, teadaolevalt viibib Soomes ja lähemal ajal Eestisse tulla ei kavatse. Kohtuistungil selgitas M. S, et R.S. tegelik elukoht on teadmata, viimati suhtles ta R.S. ga telefoni teel kaks päeva tagasi. R.S. oli kohtuistungi toimumisest teadlik ja oli M. S teatanud, et ei kavatse kohtuistungile ilmuda.
  3. juuli 2012 kohtuistungile R.S. ei ilmunud. MAAKOHTU LAHEND
  4. Tartu Maakohus määras
  5. juuli 2012 määrusega R. S rahatrahvi suurusega 500 eurot
  6. juuli 2012 kohtuistungile ilmumata jätmise eest. Kohtumäärus toimetati kätte avalikult internetiväljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt võib

§ 346

lg 4 kohaselt kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalist trahvida nagu istungile ilmumata jätnud tunnistajat.

§ 266

lg 1 sätestatu järgi kui tunnistaja jätab kohtu kutsel mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata, võib kohus teda trahvida ja kohaldada sundtoomist. Kostja R.S. kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust. Seetõttu leidis maakohus, et kostjat tuleb kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvida.

§ 46

lg 1 kohaselt võib kohus määrata rahatrahvi kuni 3200 euro ulatuses, trahvi määramisel arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Kohus on käesoleva tsiviilasja menetluse käigus eelnevalt trahvinud R. S rahatrahviga 100 eurot, kuid pidas vajalikuks kostja veelkordset trahvimist. Maakohtule ei olnud teada erilisi asjaolusid, mida tuleks arvestada kostja varalise seisundi hindamisel, samuti ei ole teada muid asjaolusid. Seetõttu määras maakohus kostjale rahatrahvi summas 500 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. R.S. esitas Tartu Maakohtu 19. juuli 2012 määruse peale määrukaebuse, milles palus maakohtu määruse täies ulatuses tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) teavitatakse

§ 346

lg 3 tulenevalt menetlusosalist isiklikult kohtusse ilmumise kohustusest, isegi kui tal on esindaja. Tsiviilasja nr. 2-12-4053 toimikus puuduvad dokumendid selle kohta, et R.S. oleks kohtusse ilmumise kohustus isiklikult kutsega teatavaks tehtud. Tsiviilasja toimikus olevalt väljastusteatelt nähtub, et

  1. veebruaril 2012 on R.S. adresseeritud kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte antud A.K., kes väljastusteatest nähtuvalt on R.S. ämm. Samas on väljastusteatele märgitud, et edastatavad dokumendid tuleb edastada saajale isiklikult allkirja vastu. A. K poolt dokumentide vastuvõtmist ei saa käsitleda R.S. poolt isiklikult allkirja vastu dokumentide vastuvõtmisena; 2) on ekslikud ka Lõuna Prefektuuri
  2. juuni 2012 kirjas (tl 46) esitatud väited nagu oleks R.S. telefonitsi keeldunud dokumentide vastuvõtmisest. R.S. ei oleks puhtobjektiivselt saanud telefonitsi dokumente vastu võtta ning ta viitas, et viibib hetkel Soomes. R.S. ei saa töö iseloomust tulenevalt ise otsustada, millal tal on võimalik tulla Eestisse; 3) ei nähtu maakohtu määrusest kaalutlusi selle kohta, miks on maakohus määranud trahvi suuruseks 500 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
  3. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu
  4. juuli 2012 määrus tühistada. Tartu Maakohus trahvis R.S. t
  5. juuli 2012 kohtuistungile ilmumata jätmise eest

§ 346

lg 4, § 266 lg 1 ja § 46 lg 1 alusel.

§ 346

lg 2 alusel kohustab abieluasjas ja põlvnemisasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohtukutseid kätte toimetades on maakohus ekslikult tähelepanuta jätnud

§ 346

lg-e 3, mille kohaselt tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus menetlusosalisele isiklikult kutsega teatavaks, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist. Seega on

§ 346

lg-te 3 ja 4 kohaselt kohtuistungile ilmumata jätnud menetlusosalise trahvimise eelduseks muuhulgas kohtusse ilmumise kohustuse menetlusosalisele isiklikult teatavaks tegemine. Tsiviilasja toimikus olevalt väljastusteatelt nähtub, et 27. veebruaril 2012 on R.S. adresseeritud kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte antud A.K.. A. K on väljastusteatest nähtuvalt R.S. ämm. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et A. K poolt dokumentide vastuvõtmist ei saa käsitleda R.S. poolt isiklikult allkirja vastu dokumentide vastuvõtmisena. Isikliku kättetoimetamise nõue tähendab seda, et menetlusdokumente võib kätte toimetada ainult menetlusosalisele endale.

§ 313

lg 2 esimese lause kohaselt võib menetlusdokumenti kätte toimetades dokumendi muule isikule kui saajale üle anda üksnes käesolevas osas sätestatud juhul.

-i viidatud osas puudub säte, mis võimaldaks isiklikult kohtusse ilmumise kutset kättetoimetamisel anda üle mõnele muule isikule kui saajale endale. Ka politsei õiendist (tlk 45-46) ei nähtu, et R.S. oleks telefoni teel teatavaks tehtud

  1. juuli 2012 kohtuistungi toimumise aeg ja teavitatud teda istungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Kuna kohtukutse ei ole kostjale isiklikult kätte toimetatud, on kostja trahvimise eeldused täitmata. Seega tuleb Tartu Maakohtu
  2. juuli 2012 määrus

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.

5.

§ 346

lg 4 ja § 266 lg 4 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. 6. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse rahuldamisega kostjale tagastamisele, kui kostja esitab kohtule vastava taotluse. Üllar Roostoja Viivi Tomson 3 Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.