) § 346 kohaselt kohustas kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma, samuti hoiatas kutses, et kui menetlusosaline 1 kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist.
lg 4 kohaselt kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalist trahvida nagu istungile ilmumata jätnud tunnistajat.
lg 1 sätestatu järgi kui tunnistaja jätab kohtu kutsel mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata, võib kohus teda trahvida ja kohaldada sundtoomist. Kostja R.S. kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust. Seetõttu leidis maakohus, et kostjat tuleb kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvida.
lg 1 kohaselt võib kohus määrata rahatrahvi kuni 3200 euro ulatuses, trahvi määramisel arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Kohus on käesoleva tsiviilasja menetluse käigus eelnevalt trahvinud R. S rahatrahviga 100 eurot, kuid pidas vajalikuks kostja veelkordset trahvimist. Maakohtule ei olnud teada erilisi asjaolusid, mida tuleks arvestada kostja varalise seisundi hindamisel, samuti ei ole teada muid asjaolusid. Seetõttu määras maakohus kostjale rahatrahvi summas 500 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. R.S. esitas Tartu Maakohtu 19. juuli 2012 määruse peale määrukaebuse, milles palus maakohtu määruse täies ulatuses tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) teavitatakse
lg 3 tulenevalt menetlusosalist isiklikult kohtusse ilmumise kohustusest, isegi kui tal on esindaja. Tsiviilasja nr. 2-12-4053 toimikus puuduvad dokumendid selle kohta, et R.S. oleks kohtusse ilmumise kohustus isiklikult kutsega teatavaks tehtud. Tsiviilasja toimikus olevalt väljastusteatelt nähtub, et
lg 4, § 266 lg 1 ja § 46 lg 1 alusel.
lg 2 alusel kohustab abieluasjas ja põlvnemisasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohtukutseid kätte toimetades on maakohus ekslikult tähelepanuta jätnud
lg-e 3, mille kohaselt tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus menetlusosalisele isiklikult kutsega teatavaks, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist. Seega on
lg-te 3 ja 4 kohaselt kohtuistungile ilmumata jätnud menetlusosalise trahvimise eelduseks muuhulgas kohtusse ilmumise kohustuse menetlusosalisele isiklikult teatavaks tegemine. Tsiviilasja toimikus olevalt väljastusteatelt nähtub, et 27. veebruaril 2012 on R.S. adresseeritud kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte antud A.K.. A. K on väljastusteatest nähtuvalt R.S. ämm. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et A. K poolt dokumentide vastuvõtmist ei saa käsitleda R.S. poolt isiklikult allkirja vastu dokumentide vastuvõtmisena. Isikliku kättetoimetamise nõue tähendab seda, et menetlusdokumente võib kätte toimetada ainult menetlusosalisele endale.
lg 2 esimese lause kohaselt võib menetlusdokumenti kätte toimetades dokumendi muule isikule kui saajale üle anda üksnes käesolevas osas sätestatud juhul.
-i viidatud osas puudub säte, mis võimaldaks isiklikult kohtusse ilmumise kutset kättetoimetamisel anda üle mõnele muule isikule kui saajale endale. Ka politsei õiendist (tlk 45-46) ei nähtu, et R.S. oleks telefoni teel teatavaks tehtud
5.
lg 4 ja § 266 lg 4 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. 6. Ringkonnakohus selgitab, et
lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse rahuldamisega kostjale tagastamisele, kui kostja esitab kohtule vastava taotluse. Üllar Roostoja Viivi Tomson 3 Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.