← Eesti

2-12-4517/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-4517 Tsiviilasi J.P. hagi K.P. i vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. septembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): J.P. (isikukood: XXX), seaduslik esindaja I.K. (isikukood: XXX) Vastustaja (kostja): K.P. (isikukood: XXX), esindaja Grete Lüüs Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada J.P. määruskaebus.
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. septembri 2012 määrus ja saata J.P. hagi K.P. i vastu elatise väljamõistmiseks läbivaatamiseks maakohtule. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
  6. J.P. esitas hagi K.P. i vastu elatise väljamõistmiseks.
  7. augustil 2012 toimus antud asjas kohtuistung, kuhu hageja seaduslik esindaja I.K. jättis ilmumata. MAAKOHTU LAHEND
  8. Tartu Maakohtu
  9. septembri 2012 määrusega jäeti läbi vaatamata J. P hagi K.P. elatise väljamõistmiseks. vastu Maakohus rahuldas
  10. augustil 2012 toimunud kohtuistungil kostja esindaja poolt esitatud hagi läbivaatamata jätmise avalduse, kuivõrd hageja ei ilmunud kohtuistungile. Maakohus leidis, et tulenevalt TsMS § 409 lg 1 p-st 1 kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Hageja esindaja I.K. (endine R.) ei ilmunud
  11. augustil 2012 toimunud kohtuistungile.
  12. juuni 2012 e-kirjaga teavitas I.K. kohut, et ta sai kohtukutse
  13. juunil 2012 kätte. I.K. ei teavitanud maakohut eelnevalt kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ega põhistanud seda. I.K. t on hoiatatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Kostja esitas
  14. augustil 2012 toimunud kohtuistungil taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Maakohus oli seisukohal, et puudusid TsMS § 412 lg-s 1 sätestatud piirangud hagi läbivaatamata jätmiseks ning tulenevalt TsMS § 412 lg-st 3 oli hagejal võimalik taotleda menetluse taastamist, kui hagejal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle. Maakohus jättis TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt menetluskulud hageja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  15. Hageja seaduslik esindaja I.K. esitas Tartu Maakohtu
  16. septembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt oli hageja seaduslik esindaja kohtumenetluse käigus esitanud tõendi mõjuva põhjuse kohta kohtulikest aruteludest puudumise kohta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  17. Vastustaja K.P. vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ei esinenud TsMS § 412 lg-s toodud piiranguid hagi läbivaatamata jätmiseks. I.K. e poolt määruskaebusele lisatud tõend ei põhjenda, miks I.K. jättis
  18. augustil 2012 kohtuistungile ilmumata. Arstitõendi alusel ei saa isikut vabastada kohtulikest aruteludest ja menetlustest ning vastustaja on seisukohal, et rasedus ei ole haigus, mis välistaks igasuguse osalemise menetluses. Hagejal oli õigus kasutada esindajat, kui ta oli teadlik, et ta ei pruugi raseduse tõttu kohtuistungitele jõuda; 2 2) esitas I.K. alles määruskaebusega koos
  19. juunil 2012 välja antud tõendi, mille kohaselt I.K. on rase. Kui I.K. ei saanud TsMS § 422 tähenduses mõjuval põhjusel kohtuistungile tulla, siis tulnuks I.K. el esitada taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohtuistungi edasilükkamise taotluse esitamata jätmine oli vastustaja suhtes pahauskne ja põhjustas vastustajale kulutusi, mida oleks saanud ära hoida. Isegi kui vastab tõele hageja väide, et kohus oli esitatud tõendist varasemalt teadlik, ei vasta tõend seaduses sätestatud nõuetele ja ei tõenda hageja ootamatut haigestumist kohtuistungi ajal. Kuivõrd tõend on väljastatud
  20. juunil 2012, siis oli I.K. piisavalt aega, et leida endale kohtumenetluse jaoks esindaja; 3) ei pidanud I.K. arstitõendit kohtule esitades kinni menetlustähtaegadest. Kohtuistungile ilmumata jäämist põhjendav tõend esitati kohtule ja kostjale hilinenult, s.o pärast menetluse lõppu; 4) ei ole I.K. määruskaebuses põhjendanud, milles seisneb kohtu poolne õigusnormi rikkumine. I.K. väitis, et kuivõrd maakohus oli tema rasedusest teadlik, siis ei oleks tohtinud maakohus kõnealust määrus teha. Vastustaja nimetatud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohus on määruse tegemisel lähtunud seadusest ja võtnud arvesse kõiki faktilisi asjaolusid. Istungile eelnevalt väljendas I.K. kohtule oma soovi esitatud hagiavaldus tagasi võtta, kuid ei esitanud nõuetekohast avaldust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu
  22. septembri 2012 määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab J. P hagi K.P. vastu elatise väljamõistmiseks läbivaatamiseks maakohtule.
  23. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi vastustaja esitas
  24. augustil 2012 toimunud kohtuistungil seoses hageja esindaja I.K. e istungilt puudumisega TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, oleks maakohus pidanud jätma taotluse rahuldamata.
  25. TsMS § 423 lg 1 sätestab hagi läbivaatamata jätmise imperatiivsed alused. Hageja kohtuistungilt puudumist hagi läbivaatamata jätmise imperatiivse alusena loetletud ei ole. Tulenevalt TsMS § 423 lg-st 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 423 lg 3 ja TsMS § 409 lg 1 koostoimes on TsMS § 409 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise otsustamisel tegemist kohtu diskretsiooniotsusega. TsMS § 409 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmisel ei tohiks maakohus lähtuda pelgalt TsMS §-s 412 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piirangutest, vaid hinnata tuleks ka muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
  26. Käesoleva tsiviilasja puhul oli tegemist piiratud teovõimega isiku elatise nõudega.
  27. augustil 2012 toimunud kohtuistungile jättis ilmumata mitte hageja, vaid hageja seaduslik esindaja I.K. . Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumisega, oleks maakohus pidanud käesoleval juhul hindama, kuivõrd hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel läbivaatamata jätmine kahjustab piiratud teovõimega hageja huve.
  28. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi läbi vaatamata jätmine kahjustab piiratud teovõimega hageja huve ning maakohus oleks pidanud jätma rahuldamata kostja
  29. augustil 2012 kohtuistungil esitatud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
  30. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määruskaebuse esitaja esindaja ei põhistanud kohtule
  31. augustil 2012 toimunud kohtuistungilt puudumist, esitades kohtule rasedust tõendava arstitõendi alles koos määruskaebusega. Ringkonnakohus leiab, et I.K. e poolt koos määruskaebusega esitatud tõendit ei saa lugeda piisavaks põhistuseks maakohtu istungilt 3 puudumiseks, kuivõrd tulenevalt TsMS § 422 lg-st 1 on kohtuistungilt puudumise mõjuvaks põhjuseks eelkõige poole ootamatu raske haigus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole raseduse puhul tegemist ootamatu raske haigusega. Kui menetlusosalise esindaja ei saa rasedusest tingitud põhjustel kohtuistungile ilmuda, tuleks tal esitada kohtule TsMS § 422 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastav tõend, kuid antud juhul ei ole määruskaebuse esitaja esindaja seda teinud. Nimetatud asjaoludest hoolimata on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada, kuivõrd maakohus oleks pidanud tegema hagi läbivaatamata jätmise otsustuse lapse huvidest lähtuvalt.
  32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.