← Eesti

2-15-16689/16

Obsah (9)§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 1741§ 150§ 661

2-15-16689 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16689 Tsiviilasi V S hagi V S vastu kaasomandi lõ

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetlusosalised paluvad kohtul saata kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta Viru Maakohtu kinnistusosakonda registriosa nr 1928709 kannetes vastavate muudatuste tegemiseks. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 33 lg 1 kohaselt kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas 3

(4)2-15-16689 kande muutmine või kustutamine. KRS § 34 lg 1 alusel kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 35 lg 4 kohaselt märge hagi tagamise kohta ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse ja kohtu määruse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudutatud isiku nõusolek ei ole kande tegemiseks nõutav. Seega jätab kohus selles osas taotluse rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt

§ 1741

lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud. Menetluskulude tagastamine Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagis esitatud nõudelt riigilõivu summas 900 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 450 eurot. Edasikaebamine Lähtuvalt

§ 661lg 4 lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega kuni 3 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. (Digitaalselt allkirjastatud) Pille Aver kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.