KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-20859 Tsiviilasi E.G. hagi G.G. ja G.G. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- juuni 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.G. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja) – E.G. (IK: XXX) esindajad RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- juuni 2012 määrus muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud E.G. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- E.G. esitas 28.05.2012 Tartu Maakohtule hagi G.G. ja G.G. vastu elatise 30 eurot kuus väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt määrati hagejale 16.04.2007 Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku ekspertiisi komisjoni arstliku ekspertiisi otsusega nr 338655 püsiv töövõimetus 50%. Vastavalt ajakavale on invaliidsuse kordusekspertiisid teostatud, nii et käesoleval ajal on hageja töövõimetuspensionär 50% ulatuses. Et tegemist on käeliste puuetega, ei saa hageja osaleda ka kõige lihtsamates tasustatavates füüsist nõudvates majapidamistöödes. Side kostjatega on katkenud, tütred ei hooli hagejast, kuigi teavad, et hageja on puudega. 11.06.2012 E.G. selgitas, et vastavalt Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku ekspertiisi komisjoni 30.08.2008 arstliku ekspertiisi otsusele nr 451618 on hagejal püsiv töövõimetus 50% kuni 30.09.
- Kinnipidamisasutuses viibimise ajal on E.G. riiklikul ülalpidamisel. Tema abivajadus seisneb selles, et vahi all oleku ajaks on seadusest tulenevalt peatatud temale riikliku pensioni maksmine. Tema vanglasisesele arvelduskontole laekuvatest rahalistest vahenditest 50% läheb kohtutäituritele täitemenetluste katteks. E.G. soovib teha endast oleneva, et heastada tema poolt tekitatud kahjud. 20% vahenditest kantakse vabanemisfondi, et vabanedes oleks stardikapital uue elu alustamiseks ja esialgseks toimetulekuks vabaduses. Praegu ei ole hagejal vabaduses isegi elukohta. 30% laekuvatest summadest jääb hagejale vanglasiseseks kasutamiseks, mis ei ole sugugi vähetähtis, kuna kirjatarbed ja telefoni kasutamine tuleb tasuda omavahenditest. Samuti on ainult riigi poolt antava toiduga kõht kogu aeg tühi. Ka ei ole hagejal võimalik saata kohtule materjale vastavalt menetlusosaliste arvule, kuna koopia tegemise teenus on vanglas tasuline. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus jättis
- juuni 2012 määrusega E.G. hagi G.G. ja G.G. vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ning tagastas hagi koos lisadega E.G. le. Määruse kohaselt võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. E.G. kui kinnipeetav on riiklikul ülalpidamisel ja temale on riigi poolt tagatud kõik eluks vajaminev. Sellest tulenevalt ei ole E.G. l õigust nõuda elatist oma lastelt tuginedes oma abivajadusele töövõimetuspensionärina ja vajadusele täiendavate rahaliste vahendite järele vanglasiseseks kasutamiseks. Kohustuste tekkimise kohtutäiturite ees nagu ka sattumise kinnipidamisasutusse on tinginud hageja enda käitumine. Kui E.G. vabaneb kinnipidamisasutusest ja hakkab end ise ülal pidama, siis on tal jätkuva abivajaduse ja muude seadusest tulenevate eelduste täitmise korral võimalik nõuda elatist. Seetõttu ei näita ka vabanemisfondis vahendite puudumine käesoleval ajal E.G. abivajadust. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- E.G. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- juuni 2012 määruse tühistamist, leides, et tal on PKS § 97 p 3 alusel õigus esitada elatisehagi oma tütarde vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kuna maakohtu määrus, millega jäeti menetlusse võtmata E.G. hagi G.G. ja G.G. vastu elatise väljamõistmiseks, on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu määruses esitatud põhjendustega, ei korda ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel oma määruses kõiki maakohtu põhjendusi. Hageja tugines ülalpidamist nõudes PKS § 97 p-le 3, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kinnipeetav ning ta kannab karistust Tartu Vanglas. Hageja on kinnitanud (t.l 16 pöördel), et seoses karistuse kandmisega vanglas on ta riiklikul ülalpidamisel. Nimetatud asjaolu tuleneb ka vangistusseaduse
- jao sätetest. Eelneva alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et E.G. ei ole abivajav isik PKS § 97 p 3 tähenduses. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd E.G. ei ole abivajav isik PKS § 97 p 3 tähenduses, siis tema hagi kostjatelt (hageja tütred) elatise väljamõistmiseks ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning maakohus on õigesti jätnud E.G. hagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Maakohus on vaidlustatud määrusega sellest eesmärgist juhindunud.
- TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 3 Üllar Roostoja