).
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.
kohaselt määrab kohus
§-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Tartu Maakohus kuulutas 15.09.
lg 2, võttes seejuures hagejalt võimaluse viidata
lg 2 järgi tagatise nõudmist välistavatele asjaoludele või alternatiivselt
lg-s 21 nimetatud eeldustele tagatise nõudmata jätmiseks, samuti teist liiki tagatise nõudmise võimalikkusele; 2) on MRP pankrotivaras OÜ Leivavedu eeldatavate menetluskulude katteks piisavalt vara. Maakohus oleks pidanud hindama, kas MRP pankrotivaras on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või kuuluvad talle Eestis asjaõiguse piisavalt tagatud nõuded. MRP pankrotivarasse kuuluvad Võru 78, Jaama pst 1a ja Turu tn 3 kinnistud. Lisaks nõuab hageja Valgas Vabaduse 39 asuva kinnistu tagastamist MRP pankrotivarasse. Eelnimetatud kinnistute väärtus ei ole väiksem kui OÜ Leivavedu eeldatavate menetluskulude suurus käesolevas asjas; 3) ei ole maakohus hinnanud OÜ Leivavedu eeldatavate menetluskulude suuruse põhjendatust. Kinnistu omandi tagasikandmise nõue ei puuduta OÜ Leivavedu (kinnistu omandit ei ole OÜ-le Leivavedu üle antud), seega saab OÜ Leivavedu vastu esitatud hagi hinnaks lugeda maksimaalselt 252 309.12 eurot. Sellise hinnaga hagi puhul on lepingulise esindaja kulude piirmääraks 27 640 eurot. Samuti ei ole põhjust eeldada, et OÜ Leivavedu lepingulise esindaja kulud käesolevas asjas võiksid olla põhjendatud ja vajalikud sellises suuruses nagu seda on OÜ Leivavedu nimetanud. Hageja hinnangul ei ole OÜ Leivavedu olemasolu hagimenetluses midagi erakordset, mis saaks põhjustada OÜ Leivavedu ebatavaliselt suurte menetluskulude tekkimist. Lisaks tuleb arvestada, et OÜ Leivavedu ja OÜ Valga Leivatehas on täpselt samade osanike ja juhatuse liikmete kontrolli all tegutsevad äriühingud. Sellest aspektist lähtudes puudub OÜ-l Leivavedu üldse vajadus täiendavate kulude tegemiseks lepingulisele esindajale – kostjate menetluslik positsioon on ilmselgelt kattuv ning OÜ-l Valga Leivatehas on lepinguline esindaja olemas. Hagejale jääb arusaamatuks, millistel asjaoludel saavad OÜ Leivavedu eeldatavad kulud lepingulise esindajale (43 593.36 eurot) olla ligi 2 korda suuremad kui eeldatavad kulud OÜ Valga Leivatehas lepingulisele esindajale (kostja 08.02.2011. a hagivastuse p 52 järgi 23 000 eurot); 4) ei ole maakohus võtnud seisukohta tagatise nõudmata jätmise aluste kohta. Hageja arvates oleks käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades hagejalt tagatise nõudmine ilmselgelt ebaõiglane. Pärast MRP pankroti väljakuulutamist ning nähes ette tagasivõitmise nõuete esitamist OÜ Valga Leivatehas vastu, vormistasid kostjad 2010. a sügisel lepingud, millega anti üle üürilepingud OÜ-le Leivavedu väidetavalt juba alates 30.04.2010. a. Kokkulepete vormistamine varasema kuupäevaga oli vajalik, kuna Tartu maakohus oli 09.08.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 keelanud OÜ-l Valga Leivatehas Vabaduse 39 kinnistu võõrandamise ja koormamise. On ilmne, et kostjad kasutavad oma tsiviilõigusi pahauskselt, püüavad igati vältida nende suhtes tehtud kohtulahendite täitmist ja üritavad takistada tasuta saadud vara tagastamist MRP pankrotivarasse, et kostjaid kontrollivad isikud saaksid võimalikult kaua omastada selle vara kasutusse andmisest saadavat tulu; 5) ei ole maakohus kaalunud võimalust rahalise tagatise asendamiseks pangagarantiiga.
lg 1 kohaselt on kohtul kaalutlusõigus otsustamaks, millisel viisil ja suuruses tuleb tagatis anda. Määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel on maakohus pidanud võimalikuks tagatise andmist üksnes raha tasumisega kohtu deposiitkontole, mitte aga pangagarantii andmisega. 4 4. OÜ Leivavedu vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hoolimata sellest, kas kohus pidanuks andma hagejale aega enda seisukoha esitamiseks OÜ Leivavedu taotluse osas või mitte, ei anna määruskaebuses esitatud seisukohad alust maakohtu määruse tühistamiseks; 2) on kohus hinnanud OÜ Leivavedu eeldatavate menetluskulude suuruse põhjendatust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11 leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul ei ole võimalik diskretsioonipiiride rikkumist tuvastada. Kohus on põhjendatult lähtunud menetluskulude piirmäärast 43 593.36 eurost. Hilisemal menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa hageja väita, et rahuldamata jäänud hagiosa tegelikult ei puudutanudki kostjat ja jäetagu see osa menetluskulude kindlaksmääramisel tähelepanuta. Tehingu tagasivõitmise nõue puudutab ka OÜ-d Leivavedu, sest kinnistu ostumüügilepingu tagasivõitmine on vahetuks eelduseks üüritulu väljanõudmisele; 3) ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes hageja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust (mitu üksteisest tingitud nõuet, mitu osapoolt), halduri tegevust (kasvõi kõnesoleva määruse vaidlustamine ei mõjuta vaidluse mahtu just vähemuse suunas jne), on OÜ Leivavedu eeldatavate menetluskulude summa 43 593.36 eurot määratud selgelt konservatiivselt; 4) ei ole kostjateks osanikud ega juhatuse liikmed, vaid kaks eraldiseisvat juriidilist isikut, kelle jaoks on võrdselt oluline hagiavalduse rahuldamata jätmine. Asjaolu, et nende menetluslik positsioon võib osaliselt kattuda, ei anna alust lugeda OÜ Leivavedu eeldatavad menetluskulud põhjendamatuks. Ainuüksi OÜ Leivavedu menetlusse kaasamise, hagi tagamise muutmise ja menetluskulude tagatise määramise küsimusega on OÜ-le Leivavedu kaasnenud menetluskulud väga märkimisväärses ulatuses; 5) puudub alust vabastada hagejat tagatise maksmise kohustusest
Menetluskulude tagatist määrates ei saa kohus asja ette ära lahendada, st võimalik ebaõiglus, mis tagatise andmise kohustusega kaasneks, ei saa põhineda vaid sellel, et hageja meelest tuleks vaidlus lahendada tema kasuks. Seega ei ole hageja viited sellele, et esinevad tagatise andmata jätmise alused, asjakohased; 6) puudub alus vabastada hagejat tagatise maksmise kohustusest
Olukorras, kus haldurid on ise keeldunud Vabaduse 38 kinnistu tagasivormistamisest, on kohatu määruskaebuses väita, et justkui kinnistu kuuluks OÜ-le MRP Ärigrupp. Halduri väited muu väidetava pankrotivara kohta jätab OÜ Leivavedu tähelepanuta. Käesolev vaidlus võib kesta veel aastaid ning kohtuotsuse jõustumise ajaks võib pankrotivara olla juba ammu võõrandatud ning saadud raha esialgse jaotuskava alusel võlausaldajatele välja makstud; 7) ei ole maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse sätteid, jättes kaalumata võimaluse kohustada hagejat andma tagatis pangagarantii näol.
lg 1 ei pane kohtule kohustust kaaluda seda, kas tagatis peaks antama pangagarantiina või mitte. Kohtul on tagatise viisi valikul diskretsiooniõigus ning OÜ Leivavedu ei näe ühtegi põhjust ega alust kohtu poolt juba määratud tagatise andmise viisi muutmiseks. OÜ-l Leivavedu puudub 5 mistahes alus usaldada DNB panga poolt antavat võimalikku pangagarantiid, sest on ilmne, et DNB pank üritab teha kõik selleks, et seda pangagarantiid ei õnnestuks hiljem realiseerida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse alusel seotud hagi hinnaga, seetõttu saab tagatise määrata pärast seda, kui on selgunud kostja II vastu esitatud hagihind. 7. Ringkonnakohtu arvates saab kostja I poolt hagi esemeks olevatest lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist käsitleda vaidlusaluse eseme (osalise) võõrandamisena, millele tuleks kohaldada
11. Määruskaebuses esitati taotlus peatada maakohtu määruse täitmine. Ringkonnakohus märgib, et kui maakohus määrab täitmiseks tähtaja edasikaebamisele kuuluvas määruses, siis oleks otstarbekas määrata tähtaeg arvates kohtumääruse jõustumisest, mitte kättetoimetamisest. Käesolevas asjas tegi maakohus määruse 03.11.2011 ja toimikust nähtub, et hageja sai määruse samal päeval kätte, seega on käesoleva määruse tegemise ajaks maakohtu poolt määratud tähtaeg möödunud. Kui hageja on maakohtu määruse täitnud, siis on tal arvates käesoleva määruse kättesaamisest õigus taotleda maakohtult
Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.