Obsah (7)

§ 444§ 637§ 457§ 459§ 173§ 164§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12046 Tsiviilasi XXXhag

) § 405 lg-le 1, tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

§ 444

lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. 5. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Harju Maakohtu 27.01.2012 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-1135020 (tl 7-8) on kohus tuvastanud XXX(hageja) põlvnemine XXXist (kostja). Tuvastatud asjaoludel on Harju Maakohus kinnitanud 27.01.2012 kohtuliku kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist elatist summas 145,00 eurot kuus alates 01.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.08.2027 (tsiviilasi nr 2-11-35020, tl 5-6).
2. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab käesoleval ajal oma emaga ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei ela lapsega koos ja on kohustatud tema ülalpidamiseks maksma igakuist elatist. Vaidlus puudutab küsimust, kas elatise suurendamise nõuet saab esitada ka siis, kui poolte vahel on sõlmitud kohtulik kompromiss. Samuti on pooltel erimeelsused elatise määras.
3. Poolte vahel on sõlmitud 27.01.2012 kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-11-35020, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist elatist summas 145,00 eurot kuus alates 01.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.08.2027 (kohtumäärus jõustus 28.01.2012, tl 5-6).
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Riigikohus on selgitanud, et kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Viidatud sätte teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut (vt Riigikohtu
5. november
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13).
7. Vanemate kokkulepet lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta tuleb lapse elatisenõude lahendamisel arvestada ka juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kohtumenetluses ja kinnitatud kohtumäärusega. Jõustunud kohtuotsus on

§ 457

lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on

§-st 432, § 371 lg 1 p-st 4 ja § 428 lg 1 p-st 2 järeldanud, et elatise kohta tehtud kohtuotsus või kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta välistab samas asjas kohtusse pöördumise (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). 11. Siiski leiab Riigikohus lahendis 3-2-1-2-09 p-s 12, et

§ 459

lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada (

§ 459lg 1 p 2).

1. Kokkuvõtvalt eeltoodust leiab kohus, et hageja võib nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist (uue hagi esitamisega), kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Küll aga ei näe seadus ette vanema õigust nõuda kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12).
4. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja nõuab kostjalt elatist ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
5. Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu
8. juuni
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
10. Arvestades Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates
11. jaanuarist 2015 kuutasu alammääraks 390 eurot, RT I, 03.12.2013, 4 ning seega tuleb praeguses asjas hagi esitamise seisuga maksta lapsele elatist PKS § 101 lg 1 järgi 195 eurot kuus.
12. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja maksis hagejale perioodiliselt elatist. Asja materjalide kohaselt on lapse isa tasunud lapsele elatist sealhulgas ka miinimmääras, so 195, 00 eurot kuus (tl 22-23), mis näitab kohtu hinnangul kostja võimet selles määras elatist maksta. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustus on võrdselt mõlemal vanemal. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (2x195 eurot, kokku 390 eurot). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära.
13. Võrreldes 2012 aastaga on hageja kulutused suurenenud lähtuvalt üldisest elukallidusest, kuid kulud ei ole suuremad kui 395 eurot kuus (istungiprotokoll, tl 66). Kostja osutab FIEna taksojuhi teenust ja kohtule on väheusutav, et võrreldes kostja teenistuse kuukäivet 1800 eurot (tl 40), on kostja väidetav brutotulu 338,66 eurot. Kahtluse alla seab ka asjaolu, et kostjat esindab käesolevas menetluses vandeadvokaat, kelle teenusteks kostjal raha jätkub. Kostja on tööealine ja terve ning lisaks kostjale omab sissetulekut kostja praegune abikaasa, kelle palgamäär on 512 eurot kuus (tl 82). Asjaolu, et kostja teise lapse ülalpidamiseks kulub 294 eurot kuus, ei mõjuta kohtu hinnangul laste õigust saada ülalpidamist võrdselt miinimummääras.
14. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse põhjendatud kulutuste suurust miinimummääras elatise nõude korral ei ole vaja tõendada nagu käesolevas menetluses.
15. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga mõista välja tema osa väiksemas ulatuses üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu 16.01.2013 lahend nr 3-2-1-160-12 p 17, Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-2-1-118-12).
16. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks igakuiselt summas 195 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära alates 12.08.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 21.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Mõlemad pooled on tsiviilasjas kasutanud lepingulise esindaja teenust. Kohus leiab, et kõikide menetluskulude täielikult kostja kanda jätmine võib kaudselt eeldada, et menetluskulud tulevad lapse ülalpidamise arvelt ning võivad kasvõi ajutiselt mõjutada lapse vajaduste rahuldamist ning seetõttu eelnevat kaaludes jätab kohus

§ 164lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

22. Tsiviilasja hind

§ 129lg 2 kohaselt on 330 eurot (195-145=50x5kuud)+(215195=20x4 kuud).

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik