3-13-1486/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1486 Haldusasi T.V. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.03.

1. a otsuse nr 800212VF/1, 20.03.
2. a otsuse nr 800212VF/2 ja 07.06.
3. a vaideotsuse nr 1.1-10/24 tühistamiseks ja pensionisummade väljamaksmisele kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.07.
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.V. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja T.V. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.07.
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
6. 05.04.2013 esitas määruskaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusametile vaide (tl 23 pöördel−24), milles palus tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 05.03.
7. a otsuse nr 800212VF/1 ja 20.03.
8. a otsuse nr 800212VF/2 ning maksta talle välja vähemmakstud pensionisummad. Sotsiaalkindlustusamet jättis 07.06.
9. a vaideotsusega nr 1.1-10/24 (tl 24 pöördel−25) vaide rahuldamata ning märkis selles, et nõuab ajavahemikul 01.06.2012 kuni 28.02.2013 enammakstud pensioni summas 609,48 eurot tagasi.
10. 10.06.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2−4), milles palub tühistada Sotsiaalkindlustusameti 07.06.
11. a vaideotsuse nr 1.1-10/24, hüvitada talle saamatajäänud pensioniosak, kohustada Sotsiaalkindlustusametit maksma talle ajateenistuses oldud aastate eest pensioni ning algatada pensionisummade kadumise kohta kriminaalmenetlus. Ühtlasi esitas ta ka menetlusabi taotluse soovides enda riigilõivust vabastamist ja talle riigi kulul advokaadi võimaldamist. Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse Sotsiaalkindlustusameti 05.03.
12. a otsuse nr 800212VF/1, 20.03.
13. a otsuse nr 800212VF/2 ja 07.06.
14. a vaideotsuse nr 1.1-10/24 tühistamise ja pensionisummade väljamaksmise kohustamise nõudes ning tagastas kaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja nõuab kriminaalmenetluse alustamist.
15. Tartu Halduskohus jättis 22.07.
16. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Määruse kohaselt ei ole kohtul vajadust anda määruskaebuse esitajale menetlusabi käesolevas haldusasjas riigilõivust vabastamiseks, kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 kohaselt on pensioni taotleja pensionisummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas riigilõivu tasumisest vabastatud. Halduskohtu hinnangul ei ole vajalik määrata määruskaebuse esitajale ka riigi õigusabi korras esindajat, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Määruskaebuse esitaja on suutnud läbida kohtueelse menetluse ning esitada kohtule konkreetsete nõuete ning neid põhjendavate faktiliste ja õiguslike väidetega kaebuse. Seega on halduskohtu hinnangul võimalik järeldada, et ta suudab hakkama saada ka edasise kohtumenetlusega. Samuti õigustab riigi õigusabi korras esindaja mittemääramist halduskohtumenetluses valitsev uurimispõhimõte ning asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Halduskohus märgib täiendavalt, et kuna pensionile õigust andva tegevuse kohta saab selgitusi anda eelkõige vastav isik ise ning nendega seotud nõuete õiguslik hindamine on kohtu ülesanne, jääb arusaamatuks, milleks saaks määruskaebuse esitajale advokaadi abi vajalik olla. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
17. 06.08.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 22.07.
18. a määrusele määruskaebuse (tl 50), milles palub tühistada halduskohtu määruse tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Määruskaebuse esitaja sõnul ei oska Sotsiaalkindlustusamet tema tööraamatu sissekannet lugeda ega täida Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat koostöölepingut. Kuna Eestis kehtestatud seadusi on palju ning need on keerulised, on talle vajalik riigi õigusabi, et tõestada ja kaitsta oma kodanikuõigusi Eesti Vabariigis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS menetlusabi peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
21. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et antud juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi mitteandmiseks. Määruskaebuse esitaja on 2 esitanud halduskohtule piisavate faktiliste ja õiguslike argumentidega kaebuse ning halduskohus on pidanud võimalikuks kaebust menetleda, võttes selle menetlusse. Seega on määruskaebuse esitaja suutnud end piisavalt selgelt väljendada ning kohtule on kaebuse eesmärk arusaadav. Tulenevalt halduskohtumenetluses valitsevast uurimispõhimõttest tuleb kaebuse menetlemiseks täiendavate asjaolude selgitamise vajaduse korral kohtul endal vajalikud asjaolud välja selgitada ning kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus ise välja asjas kohaldatavad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Seega puudub ka määruskaebuse esitajal vajadus olla kursis kõikides pensionisummade väljamaksmist reguleerivates õigusaktides sätestatuga.
22. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.07.
23. a määrus muutmata.
24. HKMS § 119 lg 1 kohaselt võib menetlusabi taotleja või saaja või Rahandusministeerium või rahandusministri määratud asutus halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Agu Timmi Maili Lokk 3 Madis Ernits