Obsah (5)

§ 168§ 447§ 463§ 178§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012. a Tsiviilasja number 2-10-38912 Tsiviilasi Rai

447 lg 3). Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist ilmse ebatäpsusega kohtumääruse resolutsioonis. Tartu Maakohtu 05.03.2012. a määruse põhjendustest nähtub, et kohus on silmas pidanud kõiki menetluskulusid, kuid resolutsiooni märkinud ekslikult kohtukulud. Määruse põhjendavas osas on maakohus tuginenud

§ 168

lg-le 2, mis reguleerib kõigi menetluskulude – kohtukulude ja kohtuväliste kulude – jaotust.

§ 447

lg 2 sätestab, et kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega.

§ 463

lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega saab kohus ilmseid ebatäpsusi omaalgatuslikult parandada ka kohtumäärustes. Kuna tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtumääruse sisu, parandab kohus nimetatud ebatäpsuse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Raivo Lutter esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti järeldanud
2. augusti
3. a määruses, et tegemist on kohtu ilmse ebatäpsusega ning käesoleval juhul tuleb lugeda
4. märtsil
5. a kohtulahendi resolutsioonis märgitud termin ”kohtukulud” kohtu ilmseks ebatäpsuseks, mida saab kõrvaldada
6. augusti
7. a määrusega kohtuvea parandamise osas.

§ 447

lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist kirja-ega arvutusveaga, samuti mitte ka ilmse ebatäpsusega. Asjaolu, et kohus on kohtulahendi põhjendamisel viidanud menetluskulude jaotamist sätestavale regulatsioonile, ei võimalda üheselt järeldada, et kohus ei eksinud hoopis näiteks õigusnormiga. Seega ei ole kostja 2 hinnangul võimalik käesoleval juhul muuta kohtulahendi resolutsiooni, see oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega; 2) oleks kostja pidanud oma huvide kaitseks esitama 05.03.2012. a kohtumäärusele edasikaebuse

§ 178

lg 1 alusel põhjusel, et kohus on jätnud määruses kohtuväliste kulude jaotuse osas seisukoha võtmata. Olukorras, kus on jõustunud kohtulahend, milles puudub kohtuväliste kulude jaotus, ei ole enam võimalik kohtumääruse täiendamine kohtuväliste kulude jaotuse osaga ega ka menetluskulude kindlaksmääramine eraldi menetluses. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. OÜ Neiveland vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Neiveland leidis, et Tartu Ringkonnakohtu 25.06.
2. a määrusega, mis ei olnud seaduse kohaselt edasikaevatav, on vigade parandamise küsimus juba siduvalt lahendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a vigade parandamise määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
6. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega maakohtu määruse resolutsioonis. Tartu Maakohtu
7. märtsi
8. a määruse põhjendustes on kohus märkinud, et menetluskulud tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Maakohus on

§ 168

lg 2 kohaldamisel pidanud silmas kõiki menetluskulusid, mitte ainult kohtukulusid. Järelikult on Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a määruse resolutsioonis tegemist ilmse ebatäpsusega, mis tuleb parandada. Tartu Ringkonnakohus on vigade parandamise osas võtnud seisukoha juba
3. juuni
4. a määruses, millega saadeti OÜ Neiveland avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tagasi maakohtusse avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda

§ 171lg 1 kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 3 Andra Pärsimägi