2-12-19844/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-19844 Tsiviilasi G.S. ja T.S. hagi D.S. vastu elatise väljamõistmiseks Kaja lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.S. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja) – D.S. (ik: XXX), esindaja Gunnar Leht Vastustajad (hagejad) – G.S. (ik: XXXX) ja T.S. (ik: XXX), esindaja Sergei Desjatnikov esindajad RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud D.S. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
4. Tartu Maakohus rahuldas 13.09.2012 tagaseljaotsusega G.S. ja T.S. hagi D.S. vastu elatise väljamõistmiseks ning mõistis kostjalt välja elatise G. S kasuks 300 eurot kuus alates 01.09.2011 ja T. S kasuks 300 eurot kuus alates 23.12.
5. Kohus tunnistas kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lisaks mõisteti kostjalt välja menetluskulud 150 eurot hagejate kasuks.
6. Kostja esitas 02.10.2012 tagaseljaotsuse peale kaja ja palus menetlus tsiviilasjas taastada. Kaja põhjenduste kohaselt sai kostja hagi ja selle materjalid kätte tähitud kirjaga 09.06.
7. Kostja pöördus viivitamata oma tuttava poole, et leida jurist, kes koostaks vastuse hagile. 20.07.2012 saatis tuttav e-postiga Autoris Law Office OÜ juristi Martti Mallo koostatud vastuse hagiavaldusele koos juristi kaaskirjaga kostjale. Viimasel on raskusi eesti kirjakeelest arusaamisega ja kirjast sai ta aru, et hagiavalduse saadab keegi teine ära. Kostja oli kindel, et vastus hagile saadeti ära ja jäi ootama kohtukutset. Kostjal jäi hagile tähtaegselt vastamata, sest ta sai ekslikult aru, et tema eest vastab jurist, kellele edastati kõik hagimaterjalid ja kes koostas hagile vastuse. MAAKOHTU LAHEND
8. Tartu Maakohus jättis
9. oktoobri 2012 määrusega D. S kaja Tartu Maakohtu
10. septembri 2012 otsusele rahuldamata ja tsiviilasja menetluse taastamata ning arvas D. S eest kajalt tasutud kautsjoni 275 eurot riigituludesse. Määruse kohaselt TsMS § 417 lg 2 sätestab, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Kohus tegi tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude isiklikult allkirja vastu 09.06.2012 kätte. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 30 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kui ta hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus oli seisukohal, et kostja ei ole hagile tähtaegselt vastamata jätmise mõjuvat põhjust esitanud. Toimiku materjalidest nähtub, et menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja isiklikult allkirja vastu kätte 09.06.2012, seega oli hagile vastamise tähtajaks 09.07.
11. Kajast nähtub, et juristi koostatud vastus edastati kostjale 20.07.2012, seega ka vastuse koheselt kohtule edastamisel ei oleks vastamise tähtaega järgitud ning kohtul oli alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kuna kostja viidatud vastus oli koostatud hilinenult, siis kostjapoolne arusaamatus selle edastamise osas ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks. Juhul kui kostja pidas vajalikuks esindaja võtta, oli tal võimalik sellest kohut teavitada ja õigus taotleda kohtult vastamise tähtaja pikendamist. Kohus märkis, et kostjal on õigus pöörduda kohtusse hagiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2
12. D. S esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
13. oktoobri 2012 määruse tühistamist ning kaja rahuldamist ja tsiviilasjas menetluse taastamist. Samuti palub määruskaebuse esitaja tagastada kajalt tasutud kautsjon 275 eurot selle tasujale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli vastus hagiavaldusele koostatud juba 01.07.
14. Nimetatud kuupäev on märgitud ka kostjale saadetud ja kajale lisatud hagiavalduse vastusele. Seega kohtu seisukoht, et kostja viidatud vastus oli koostatud hilinenult, ei vasta tegelikkusele, sest hagile vastamise tähtaeg oli 09.07.
15. Kahetsusväärselt on kostja esindaja väljendanud kajas kostja selgitusi ebatäpselt alljärgnevas lauses: „Viimasel on raskusi eesti kirjakeelest arusaamisega ja kirjast sai ta aru, et hagiavalduse saadab keegi teine ära“. Tegelikult sai kostja kirjast aru, et hagiavalduse vastuse saatis selle koostanud jurist ära talle saadetud hagiavalduse vastusele märgitud kuupäeval; 2) oleks tagaseljaotsuse jõustumine kostja suhtes äärmiselt koormav ja ebaõiglane. Kostja kanda jääks tasutud kautsjon 275 eurot ning ta peaks tasuma kuni tema poolt esitatava ülalpidamiskohustuste täitmisest vabastamise hagi rahuldamiseni hagejatele 2011 septembrist ja detsembrist väljamõistetud elatusraha 600 eurot kuus, mis paneks hagejatega võrreldes oluliselt raskemasse olukorda tema pere, sh kolm alaealist last. Kostja on tuginenud oma vastustes hagiavaldusele PKS § 103 lg 1 p-dele 1 ja 2, taotledes hagi rahuldamata jätmist; 3) ei ole kohus enne kaja rahuldamata jätmist arvestanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja on teinud seetõttu vale otsuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
17. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal oli mõjuv põhjus hagile tähtaegselt mittevastamiseks ning seetõttu jättis maakohus põhjendamatult kaja rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates on määruskaebuse esitaja selline väide ekslik. TsMS § 417 lg-st 2 tulenevalt on kaja rahuldamise eelduseks kaja esitaja poolt mõjuva põhjuse põhistamine. Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14806) rõhutanud, et mõjuv põhjus eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja tuginenud sellele, et talle tuttav isik saatis Autoris Law Office jurist Martti Mallo koostatud vastuse hagiavaldusele talle 20.07.2012 ning tema sai vastusest hagiavaldusele aru nii, et hagiavalduse saadab ära keegi teine isik. Ringkonnakohus leiab, et selline põhistus ei ole käsitletav mõjuva põhjusena TsMS § 417 lg 2 tähenduses. Asja materjalidest ei nähtu millal ja millistel tingimustel määruskaebuse esitaja talle vastuse koostanud juristiga kokkuleppe sõlmis. Hagiavalduse vastusele lisatud e-kirjast (t.l 47) nähtub, et vastuse koostaja jurist Martti Mallo on selle ära saatnud 18.07.2012 ning kuna määruskaebuse esitaja pidi vastuse maakohtule esitama 09.07.2012, siis ei saanudki ta seda tähtaegselt teha. Tähendust ei ole sellel, milline kuupäev on märgitud hagiavalduse vastusele selle koostamise kuupäevana. Tegemist saab olla määruskaebuse esitaja ja talle õigusteenust osutanud isiku vahelise sisesuhtega ning seda oleks määruskaebuse esitaja saanud ise mõjutada. Määruskaebuse esitaja väide, et tema arvates pidi vastuse hagiavaldusele saatma maakohtule keegi teine isik, on tõendamata ning see ei nähtu ka vastuse koostaja e-kirjast (t.l 47). Asja materjalidest nähtuvalt esitati vastus hagiavaldusele maakohtule alles koos kajaga. 3 Kaja lahendamise seisukohast ei ole tähendust määruskaebuse esitaja väitel, et tagaseljaotsuse jõustumine on tema jaoks koormav ja ebaõiglane. Maakohus on õigesti märkinud, et määruskaebuse esitajal on õigus pöörduda kohtusse väljamõistetud elatise vähendamiseks.
18. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel D. S kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja