lg 3 kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, kulude kandmist tõendavaid dokumente esitama ei pea. MAAKOHTU LAHEND
2 lg-st 3 tulenevalt lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude kandmist. Kohus võib
lg 5 kohaselt anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-68-06 p-s 23. Käesolevas asjas ei ole kohus õigusabi eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaega määranud, seega ei pidanud kostjad täiendavaid tõendeid lisama ning kohtul on õigus menetluskulud kindlaks määrata olemasolevate materjalide põhjal. Vastavalt
Seega isegi juhul, kui äriühingu seaduslik esindaja tulenevalt pankrotimenetlusest on pankrotihaldur, ei võta see temalt õigust kasutada asja ajamisel kohtus lepingulise esindaja näol teise advokaadi abi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-142-09 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhul said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud VV 04.09.2008 määrusega nr 137 (hagi esitati kohtule 06.01.2009). Hagi seisnes moraalse kahju õiglase (kohtu äranägemisel) hüvitamises ja kohus on määranud hagihinnaks 25 000 krooni. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda VV 04.09.2008 määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Käesoleval juhul ei ületa kummagi kostja lepingulise esindaja kulud kehtestatud piirmäära.
lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud arved: - arve nr 2010/12/024 summas 24 000 krooni (km-ga), väljastatud kostjale II; - arve nr 2010/12/023 summas 20 000 krooni (km-ta), väljastatud kostjale I. Arved on koostatud ja kostjatele väljastatud ühel ja samal kuupäeval, s.o 21.12.2010. Arvete sisu on samane. Kuna arvetest ei nähtu õigusabi osutamise tunnihinda, arvutas kohtunikuabi lähtuvalt arvetest ja kokku kulunud töö ajast (37 tundi kahe kostja peale kokku) selle välja (40 000 krooni ilma käibemaksuta : 37 tundi), saades tunnihinnaks 1081,08 krooni (km-ta). Kostjate esindaja on esitanud kohtule kahe kostja peale kokku ühise ajakulu aruande õigusabi osutamisel teostatud toimingute kohta. Seetõttu tuleb menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks määrata kostjate peale ühiselt. Kostjad osalesid menetluses ühiselt, neid esindati ühiselt ja nad kandsid menetluskulud (kumbki kostja 20 000 krooni, kokku 40 000 krooni ilma käibemaksuta) võrdselt. Lähtudes eeltoodust analüüsis kohtunikuabi kostjate esindaja poolt kohtule esitatud aruannet toimingutele kulunud ajakulu kaupa, lähtudes kulutuste põhjendatusest ja vajalikkusest ning arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Kohtunikuabi, analüüsinud üksikasjalikult esitatud menetluskulude nimekirja, luges mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kostjate lepingulisel esindamisel tehtud toimingutes 19,5 tundi. Kuna esindaja teostatud õigusabitoimingud on tehtud mõlema kostja huvides, siis luges kohtunikuabi AS Tamsalu Veskid (pankrotis) õigusabiteenustele kulunud ajaks 9,75 tundi ja U. Ustavi õigusabiteenustele kulunud ajaks samuti 9,75 tundi. Kuna Advokaadibüroo LEXTAL arve nr 2010/12/023 ei sisaldanud käibemaksu, on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esindajale tehtud kulutused 9,75 h x 1081,08 krooni = 10 540,53 krooni ehk 673,66 eurot, ja arve nr 2010/12/024 sisaldas käibemaksu, on U. Ustavi õigusabikulud 9,75 h x 1081,08 krooni = 10 540,53 krooni, millele lisandub käibemaks 20% summas 2108,11 krooni, kokku 3 12 648,64 krooni ehk 808,40 eurot. Kokku on kostjate lepingulisele esindajale tehtud kulutused 23 189,17 krooni ehk 1482,06 eurot. Hageja on tasunud 28.12.2009 käesolevas tsiviilasjas tagatise menetluskulude katteks summas 25 000 krooni. Kostjate menetluskulude hüvitis tuleb tasuda selleks antud tagatisest. Tagatis katab mõlema kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.
lg 2 alusel viivise tasumise kohustuse märkimine lahendis ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna hageja poolt antud tagatis katab kostjate põhjendatud menetluskulud.
lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Tõik, et kohtunikuabi luges osa menetluskulude nimekirjas kirjendatud ajakulust põhjendamatuks, ei too kaasa määruse õigusvastasust. Põhjendamatu ajakulu on menetluskulude kindlaksmääramisel kogu ajakulust lahutatud; 3) ei ole ülejääva tagatise saatus jäänud lahenduseta. Määruses on viidatud
§-le 195, mille kohaselt enammakstud tagatise tagastamiseks tuleb hagejal kohtule avaldus esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Maakohus on vaidlustatud määruses 5 menetluskulude 1482,06 eurot põhjendatust ja vajalikkust igakülgselt hinnanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt antud hinnanguga. Riigikohus on 18.05.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10 asunud seisukohale, et tsiviilkohtupidamise seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud. Seega on ekslik A. Jaansoo seisukoht, et kostjad oleksid pidanud tõendama menetluskulude kandmist ning kostjate poolt maakohtule esitatud arved ei ole asjassepuutuvad. Vastavalt
lg-le 3 esitatakse kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus ning sellele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostjate poolt maakohtule esitatud avalduses (II kd, t.l 150-153) ja avaldusele lisatud arvetest nähtub nii kulude koosseis kui selleks kulutatud aeg ning nende dokumentide alusel oli maakohtul võimalik põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks määrata. A. Jaansoo väide, et kuna arvetel oli näidatud õigusabi summa lisaks kroonidele ka eurodes, siis on arved ebausaldusväärsed, ei ole tõsiseltvõetav ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei tee asjaolu, et arvel nr 2010/12/023 on märgitud käibemaks, arvet ebausaldusväärseks. Avalduses on märgitud, et kuna AS Tamsalu Veskid (pankrotis) on käibemaksukohuslane, siis ei taotlenud avaldaja A. Jaansoolt käibemaksu hüvitamist. 10. Vastavalt
Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 6 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.