KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-22

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-15-22 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS A esitas 13.06.2014 Finantsinspektsioonile makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 14 kohase tegevusloa taotluse. Finantsinspektsioon keeldus 12.12.2014 juhatuse otsusega nr 4.1-1/71 AS-le A tegevusluba andmast, kuna taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks makseasutusena (MERAS § 19 lg 1 p 3), ning taotleja juhatuse liikme AG ja nõukogu liikmete SG ja SG ärialane reputatsioon ei ole laitmatu (MERAS § 19 lg 1 p 5). Taotleja vahendite ja kogemuse ebapiisavus väljendub MERAS § 19 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud asjaolude pinnalt. On oluline tagada, et finantsturul tegutseksid vaid isikud, kelle osas pole kahtlust, et nad suudavad täita kõrgendatud nõudeid ning kelle osalemine finantsturul ei too kaasa märkimisväärseid riske kogu finantssektorile. Taotleja, tema juhatuse liige ja olulist osalust omav AG ning nõukogu liikmed SG ja SG olid süüdistatavad kriminaalasjas nr 1-12-12477, milles neid süüdistati kuritegeliku ühenduse organiseerimises, rahapesus, raamatupidamise kohustuse rikkumises, tegevusloata ja keelatud majandustegevusega tegelemises. Nii Harju Maakohtu 02.09.2013 otsusega kui Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2013 otsusega mõisteti nad õigeks. Sellele vaatamata tuvastas Harju Maakohus süüdistatavate käitumises rahapesu tunnusena vara valdamise, üleandmise, kasutamise ja muundumise eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust, tegelikku kasusaajat ning omandiõigust. Ringkonnakohus on maakohtu otsuse põhjendustega nõustunud. Kõigil süüdistatavatel olid oma kindlad tegevused vastavalt sisemisele tööjaotusele, kuid igaühe tegevuses on tuvastatud temapoolne panus rahapesuskeemi. Kohtuotsuses tuvastatud ja eelnevalt kajastatud käitumine omab kahtlemata negatiivset mõju taotleja reputatsioonile. Taotleja juhtide reputatsioon ei ole laitmatu (MERAS § 47 lg 1) ega sobiv tegutsemaks makseasutuse juhina. AG süüdistatakse hetkel maksualases süüteos, mis on menetluses Tartu Maakohtus kriminaalasjas nr 1-13-
Finantsinspektsioonil puudub pädevus hinnata, kas tema süüdimõistmine on tõenäoline või mitte. Täiendavaid kahtlusi tekitavad ka taotleja juhtide ärisidemed, mis kohtumenetluses tuvastatu kohaselt hõlmavad nii variisikuid kui ka äriühinguid, kelle lõplikke kasusaajaid üritati mingil põhjusel varjata ning kelle reaalse majandustegevuse toimumises ning seaduslikkuses on samuti põhjust kahelda. Ka Riigiprokuratuur on 28.08.2014 vastustajale saadetud vastuses leidnud, et taotleja ja tema juhid ei ole usaldusväärsed ning ei ole võimelised tagama makseteenuseid osutava äriühingu kindlat ja usaldusväärset juhtimist. Finantsinspektsioonil puudub alus kahelda Riigiprokuratuuri vm ametiasutuse erapooletuses. Valitud meede on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid kaebajat vähem koormava meetmega. MERAS § 19 lg 1 p 3 (koostoimes lg 2 p-dega 2 ja 4) ja p 5 annab Finantsinspektsioonile otsese aluse keelduda makseasutuse tegevusloa andmisest. Kuigi piisaks ka ühest alusest, tuvastas Finantsinspektsioon praegusel juhul kaks eraldi alust. Tuvastatud puudusi ei saa pidada vähetähtsaks, mistõttu ei pea andma taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega saa seada tegevusloale kõrvaltingimusi. Finantsinspektsioon küll piirab taotleja ettevõtlusvabadust, kuid selline piiramine on reguleeritud seaduses. 2

(8)3-15-22

AS A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni 12.12.2014 otsuse nr 4.1-1/71 tühistamiseks. Vastustaja ei võtnud arvesse, et tegemist on jõustunud õigeksmõistvate kohtuotsustega. Samuti pole vastustaja põhjendanud, miks ta käsitleb pangaülekandeid ja sularaha väljamakseid tavapäratute tehingutena. Maakohtu ega ringkonnakohtu otsustest ei nähtu, et kaebaja kaudu liikunud rahalised vahendid pärinevad illegaalsest tegevusest või sellega oleks loodud kriminaaltulu. Laitmatu ärialase reputatsiooni olulised kriteeriumid on sätestatud MERAS § 47 lg-s
Otsuse põhjendustest võib järeldada, et kaebaja juhid ei vasta MERAS § 47 lg 4 p-dele 3 ja
Seejuures ei ole selgitatud, kas ja kuidas on kaebaja varasem tegevus seadnud ohtu äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid. Vastustaja ei ole analüüsinud, kuidas on kaebaja varasem tegevus mõjutanud negatiivselt finantsturu osaliste tegevust ja finantsturu atraktiivsust. Vastustaja ei põhjenda, miks ta seostab kaebaja juhte rahapesu skeemiga, kui rahapesu pole toimunud. Kohus on tuvastanud, et tõenditena käsitatud lepingute alusel toimus reaalne ja tegelik rahade liikumine just nii, nagu neid kajastasid raamatupidamisdokumendid. AG on selgitanud vastustajale tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse tagamaid, seda, kuidas ja mille alusel muutus ta tunnistajast süüdistatavaks ning kui tõenäoline on tema karistamine kuriteo toimepanemise eest. AG pakkus vastustajale võimalust tutvuda kriminaalasja materjalidega. Vastustaja jättis analüüsimata, kuidas kaebaja ja tema juhtide varasem tegevus kahjustas tema kui asutuse mainet ja usaldusväärsust ning seda nii osanike, klientide, lepingupartnerite, riigiasutuste kui ka puudutatud isikute silmis. Riigiprokuratuuri hinnang on asjakohatu, sest see ei leidnud kohtumenetluses kinnitust. Riigiprokuratuuri hinnangusse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest ta on kaasatud vastustajana haldusasja nr 3-14-51078 menetlusse, milles kaebaja taotleb talle kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on saanud 20.11.2014 valuutavahetuse tegevusloa ja 23.12.2014 finantseerimisasutuse tegevusloa Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroolt, kes samuti kontrollib ettevõtja ja tema juhtide vastavust seaduse nõuetele. Vastustaja keeldus tegevusluba andmast kahel alusel, analüüsides mõlema aluse osas kaebaja ja tema juhtide reputatsiooni. Loa andmisest keeldumist vastustaja esitatud motiividel saab vaadelda karistusena tegevuse eest, milles kaebaja ja tema juhid on lõplikult õigeks mõistetud. See on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga
Kaebaja hinnangul on õigeksmõistev kohtuotsus kahtlused kaebaja ja tema juhtide varasema tegevuse, kogemuse ja reputatsiooni osas lõplikult kõrvaldanud. Vastustaja ei ole kohtuotsust eirates teostanud objektiivset kaalumist ning on rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Vastustaja otsus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31).
Finantsinspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata. Makseasutused on riikliku finantsjärelevalve all, mistõttu kehtivad neile tavapärasemast kõrgemad nõuded MERAS alusel. Isikute hindamisel ei saa piirduda kohtuotsuse resolutsioonis esitatuga, vaid arvestada tuleb ka asjaoludega, millele kohus on andnud hinnangu. See aga ei tähenda, et vastustaja justkui õigust mõistaks, vaid hindab oma eesmärkidest tulenevalt isiku sobivust vastavale reguleeritud turule. Nii maa- kui ringkonnakohtu otsustes sedastatu pinnalt on vastustaja järeldanud, et kaebaja äritegevus ei ole kohane makseasutusena tegutseda soovivale isikule. 3

(8)3-15-22 4. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid alljärgnevad. Vastustaja keeldus kaebajale tegevusluba andmast MERAS § 19 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks makseasutusena või e-raha asutusena (p 3) või taotleja juhid, audiitor või aktsionärid ei vasta samas seaduses või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele (p 5). Vastustaja viitas ka MERAS § 19 lg 2 p-dele 2 ja 4, mille kohaselt arvestatakse MERAS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatu hindamisel mh taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, nende töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni (p 2) ja taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, reputatsiooni ja kogemusi (p 4). Halduskohus nõustus vastustaja otsuses toodud põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid täies mahus korrata (

§ 165lg 2).

Nõuded makseasutuse juhile sätestab MERAS § 47, mille lg 1 kohaselt võib makseasutuse juhiks ja e-raha asutuse juhiks valida või määrata vaid isiku, kellel on makseasutuse või e-raha asutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, keda on keelatud valida või määrata makseasutuse juhiks ja e-raha asutuse juhiks. MERAS § 47 lg 1 sisu on oluliselt laiem kui sama paragrahvi lg 4 sisu (nt seab MERAS § 47 lg 1 nõuded ka juhi haridusele). Samuti on mõistel “laitmatu reputatsioon” oluliselt laiem tähendus kui isikul kehtivate karistuste puudumine (MERAS § 47 lg 4 p 4). Seega oli vastustajal oluliselt rohkem kriteeriume, mida tegevusloa andmise otsustamisel kaaluda. Kaebaja ja tema juhid mõisteti kriminaalmenetluses õigeks põhjusel, et uurimisasutustel ei õnnestunud tuvastada kaebaja poolt käideldud raha kuritegelikku päritolu. Küll aga tuvastati, et kaebaja ja tema juhid valmistasid ette dokumente näilike tehingute kohta, organiseerisid rahaülekandeid erinevate äriühingute kontode kaudu ja otsisid tehingupartneritest äriühingutele variisikutest juhte, keda õpetati rahapesu andmebüroo küsimustele vastama varem valmis mõeldud legendi toetavalt. Kohtud osundasid kaebaja ja tema juhtide rahapesule viitavale tegevusele korduvalt, seega ei ole põhjendatud kaebaja arvamus, et kohtuotsustega kõrvaldati lõplikult kahtlused kaebaja ja tema juhtide tegevuse, kogemuse ja reputatsiooni osas. Kohtud ei öelnud, et rahapesu pole toimunud, vaid et seda ei ole tuvastatud. Asjakohane on vastustaja seisukoht, et kaebaja tegevus ei vastanud tavapärasele majandustegevusele. Tavapärase majandustegevuse käigus kantakse raha ühelt kontolt teisele mingi tehingu tulemusena. Kriminaalasjas aga tuvastati, et kaebaja poolt käideldud rahalised vahendid ei liikunud konkreetsete tehingutega seoses. Vastupidi, kaebaja ja tema juhid vormistasid tehingute toimumise näitamiseks võltsdokumente ning organiseerisid rahade liikumist, andes korraldusi, kelle kaudu ja millal tuleb rahad kaebaja kontole kanda. Tavapärane ei ole majandustegevus, kus rahalised vahendid liiguvad ilma tehinguteta kiiresti läbi mitme riigi äriühingute pangakontode ja võetakse seejärel sularahas välja. Sellist skeemi kasutatakse kuritegevusest saadud raha n-ö pesemiseks. Samuti kasutatakse sellist skeemi maksupettuste toimepanemisel. Sellisel tegevusel puudub aga igasugune tavapärane majanduslik eesmärk. Seega ei saa kaebaja ja tema juhtide käitumist pidada mingil moel tavapäraseks ning nende tegevus annab aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja asub pärast tegevusloa saamist maksesüsteemi rahapesu eesmärgil ära kasutama. Kohus nõustub vastustajaga, et selline käitumine annab aluse kahelda kaebaja ja tema juhtide aususes, usaldusväärsuses ja maines. Ohule, et kaebaja võib makseasutuse tegevusloa saamisel jätkata 4

(8)3-15-22 rahapesule omaste tegude toimepanemist, osundab ka vastustaja viidatud kaebaja äriplaan, mille kohaselt näeb kaebaja oma ühe klientide sihtrühmana mitteresidentidest juriidilisi isikuid, kes on saanud positiivset vastukaja kaebaja töö kohta kaebaja endistelt ja praegustelt klientidelt. Seega soovib kaebaja oma senise tegevusega jätkata. Kahtlusi sobimatusest ei vähenda ka kaebaja juhtide ärisidemed, mis kriminaalasjas tuvastatu kohaselt hõlmavad nii variisikuid kui ka äriühinguid, kelle lõplikke kasusaajaid üritati mingil põhjusel varjata ning kelle majandustegevuse toimumine ja seaduslikkus on ebaselge ja läbipaistmatu. Vastustaja hinnangul puudub kaebajal ja tema juhtidel laitmatu reputatsioon. Laitmatu reputatsioon on määratlemata õigusmõiste. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu 610 SE seletuskirja kohaselt sätestab eelnõu § 47 juhtidele esitatavad nõuded, mis peavad vastama sobivuse ja nõuetele vastavuse (nn fit & proper) tingimustele, nagu on sätestatud ka teiste finantsturu osaliste puhul. Sobivuse ja nõuetele vastavuse kriteeriumid on käsitletavad PS §-d 29 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku põhiõiguse piiranguna. Tallinna Halduskohus on 12.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-671 pidanud võimalikuks sisustada määratlemata õigusmõistet “laitmatu ärialane maine” rahvusvahelises finantsjärelevalvealases praktikas juurdunud põhimõtete toel, viidates Ühendkuningriigi Financial Services Authority koostatud käsiraamatule “Heakskiidetud isikute sobivuse kontroll”. Selle dokumendi kohaselt on isiku sobivuse hindamise üheks osaks isiku aususele, usaldusväärsusele ja mainele hinnangu andmine (p 1.3.1). Täpsemad hindamiskriteeriumid on toodud p-s 2.1.3. Selle alapunktidest nähtub, et aususe, usaldusväärsuse ja hea maine nõudele vastamiseks ei piisa vaid sellest, et isikut ei ole kuriteo eest süüdi mõistetud. Arvestatakse ka teisi isikuga seotud asjakohaseid asjaolusid, suhteid ja käitumist, mh normide järgimist. Iga normi rikkumine pole kuritegu ning kusagilt ei tulene, et isiku mainet saavad negatiivselt mõjutada ainult sellised seaduserikkumised, mis on kuriteoks tunnistatud. Viidatud käsiraamatu p 2.1.3 alapunktist 2 nähtuvalt saab arvestada ka pettuste ja normirikkumistega, mis ei kvalifitseeru süüteona. Normikohase käitumise arvestamine on isiku reputatsiooni hindamisel väga oluline. Kui isik on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei järgi kehtestatud norme ega tavasid, ei teki tema vastu ka usaldust, et tema tegevus makseasutuse juhina saab olema nõuetekohane. Kuigi seadusandja ei ole soovinud iga normi rikkumist määratleda süüteona, mille eest võib karistada, ei tähenda see, et norme võib valimatult rikkuda. Isikute suhtes, kes kehtestatud norme rikuvad, saab kohaldada haldusõiguslikke meetmeid. Makseasutuse tegevusloa andmata jätmine või olemasoleva tegevusloa kehtetuks tunnistamine on just sellised haldusõiguslikud meetmed, mis peavad hoidma kehtivaid norme mitte järgivad isikud kõrgete nõuetega finantsturult eemal. Praegusel juhul ei ole oluline, milline on kaebaja ja tema juhtide maine teiste asutuste ja isikute silmis, vaid milline on tema maine finantsturul tegutseva isikuna vastustaja silmis. Vastustaja ei ole rikkunud menetlusnorme sellega, et küsis prokuratuurilt arvamust kaebaja kohta. Prokuratuuri vastus vastustaja järelepärimisele oli vaid üks argument teiste põhjenduste kõrval ja see polnud vastustajale siduv. Vastustajal tuli langetada otsus kõiki tuvastatud asjaolusid arvestades ja kaaludes. Tegevusloa väljastamisest keeldumist ei ole sätestatud karistusena kuri- või väärteo eest ning selle kohaldamine ei eelda isiku suhtes kriminaal- või väärteomenetluse algatamist ja süüditunnistamist. Seega ei ole tegemist formaalses mõttes karistusega. Tegemist ei ole ka materiaalses mõttes karistusega. Asjaolu, et kaebaja ja tema juhid on kriminaalmenetluses õigeks mõistetud, ei muuda teda immuunseks teiste haldusõiguslike meetmete suhtes, mida kohaldatakse teistel eesmärkidel. Antud juhul ei hinnanud vastustaja kaebaja või tema juhtide süüd ja vastustaja eesmärgiks ei olnud teha kaebajale või tema juhtidele etteheiteid. 5

(8)3-15-22 Tegevusloa andmisest keelduti kaebajast lähtuva ohu vältimiseks. Oht seisnes selles, et kaebaja võib ka edaspidi rikkuda finantsvaldkonnas kehtivaid nõudeid ja tekitada avalikele huvidele kahju. Ohu olemasolu ja suurust oli võimalik järeldada kaebaja eelnevast järjepidevast käitumisest, mis viitas võimalikule rahapesule. Kriminaalkohtul ja vastustajal on erinevad eesmärgid ja nad peavad tuvastama erinevaid asjaolusid. Tõendatuse standard haldusmenetluses on madalam kui kriminaalmenetluses, mis tähendab, et otsuse saab haldusmenetluses langetada ka põhjendatud kahtlusele tuginedes. See, et kaebajat ja tema juhte ei mõistetud kriminaalmenetluses süüdi, et tähenda, et nende käitumine rahaliste vahendite käitlemisel oli korrektne ja nende maine laitmatu. Kui kriminaalkohus peab reageerima juba toime pandud süüteole, siis vastustajal on õigus tegutseda ka ennetavalt, hinnates tulevikus realiseerida võivaid riske ja ohte. Olukorras, kus isik on korduvalt pannud toime tegusid, mis viitavad rahapesu toimumisele, ja makseasutuse tegevusluba annaks talle võimaluse sellise tegevusega jätkata, ei pea riik jääma kahju tekkimist ära ootama, vaid tal peab olema võimalus ebausaldusväärne isik finantsteenuste turult eemal hoida, et kahju tekkimist juba eos vältida. Sellepärast esitataksegi makseasutuse juhtidele mujal majandustegevuses kehtivatest nõuetest kõrgemaid nõudmisi. Ettevõtlusvabadus ei tähenda, et seda võib kasutada ükskõik mis tingimustel. Põhjendamatu oleks nõuda, et riik peab kulutama oma piiratud avalikke ressursse õigusvastaselt käituvate isikute pidevale kontrollimisele ja saab kohaldada meetmeid alles tagantjärgi, kui kogu kahju ei pruugi enam olla võimalik kõrvaldada. Vastustaja otsus lähtub avalikust huvist tagada finantssüsteemi usaldusväärsus ja stabiilsus, tagada finantsturul osalejate võrdne kohtlemine, takistada kuritegevust ja tagada julgeolek. Tegemist on kaalukate huvidega, mis kaaluvad üles kaebaja õiguse ettevõtlusvabadusele. Tegemist on sobiva meetmega, sest kui kaebajal ei ole võimalik makseasutusena tegeleda, siis ei ole tal ka võimalik oma senist tegevust jätkata. Tegemist on vajaliku meetmega, sest puudub teine sama tõhus haldusõiguslik meede. Sama tõhusaks ei saa lugeda seda, et vastustaja või korrakaitseorgan peab hakkama kaebaja tegevust edaspidi pidevalt kontrollima. Meede on mõõdukas, sest kaebajal ei ole keelatud tegeleda ettevõtlusega muudel tegevusaladel. See, et Politsei- ja Piirivalveamet on andnud kaebajale muid tegevuslube, ei saa tekitada kaebajale õiguspärast ootust, et ta saab kindlasti ka makseasutuse tegevusloa. Vastustaja on autonoomse pädevusega ja finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel tegutsev sõltumatu organ (finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 4). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS A palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 30.06.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja ei soovinud sisustada laitmatu reputatsiooni mõistet üksnes karistuse puudumisega, nagu seda esitles halduskohus, vaid kaebaja tõi esile, et vastustaja on oma otsuses viidanud samadele süüdistustele, mis olid esitatud kriminaalmenetluses, mis lõppes õigeksmõistva otsusega. Kui leida, et kriminaalmenetluses esitatud süüdistused kaebaja ja tema juhtide osas ei ole õigeksmõistva otsusega lõplikult kõrvaldatud, seab see kogu õigusemõistmise süsteemi kahtluse alla, sest õigeksmõistev otsus ei ole teistele riigiasutustele siduv. Ainult juhul, kui kaebaja klientide vara ebalegaalsus oleks tuvastatud, võiks see viidata sellele, et kaebaja käitumises olid rahapesu tunnused. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja tegevus ei vastanud tavapärasele majandustegevusele. Kriminaalasjas nr 1-12-12477 leidis ringkonnakohus, et rahaülekande tehingud ei loonud kriminaaltulu. Kuna ei ole tuvastatud, et 6

(8)3-15-22 kaebaja oleks toime pannud rahapesule omaseid toiminguid, ei saa tegevusloa andmisest keeldumise aluseks olla oht, et kaebaja võib selliste toimingute tegemist jätkata. Halduskohus leidis, et aususe, usaldusväärsuse ja hea maine nõudele vastamiseks ei piisa vaid sellest, et isikut ei ole kuriteo eest süüdi mõistetud. Halduskohus on jätnud seostamata oma viite sellele, et hinnangu andmisel tuleb arvestada ka pettuste ja normirikkumistega, mis ei kvalifitseeru süütegudeks. Haldusaktis ja kohtuotsuses heidetakse kaebajale ette aga rahapesualast kuritegevust, mis on kvalifitseeritav süüteona. Kuna vastustaja rajas oma negatiivse hinnangu üksnes kriminaalmenetluses esitatud süüdistusele ning ignoreeris õigeksmõistvat kohtulahendit, karistas ta kaebajat sama teo eest, mille eest on kaebaja juba õigeks mõistetud. Sellega väljus vastustaja oma pädevuse piiridest. Halduskohus ei konkretiseerinud, milliste õigusnormide väidetava rikkumise eest vastustaja kaebajat haldusõiguslike meetmetega karistab/distsiplineerib. Kriminaalmenetluses ega haldusmenetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja klientide huvid olid ebaseaduslikud. Vastustaja võis oma otsuse tegemisel lähtuda prokuratuuri arvamusest, kuid ta oleks pidanud arvestama sellega, et prokuröri näol võib olla tegemist erapooliku isikuga. Pealegi kordas prokurör hinnangus süüdistuse teksti, mis on õigeksmõistva otsusega ümber lükatud. Kohtu poolt kirjeldatud oht, et kaebaja saab ka edaspidi rikkuda finantsvaldkonnas kehtivaid nõudeid ja tekitada kahju avalikele huvidele, on põhistamata, sest seni pole kaebaja taolisi nõudeid rikkunud. 6. Finantsinspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemas menetluses avaldatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi õiguslikke väiteid, mis vajaksid täiendavat analüüsimist. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnas alljärgnevat. 8. Halduskohus on õigesti selgitanud, et tõendamisstandard on haldus- ja kriminaalmenetluses erinev. Kui samade asjaolude pinnalt on kriminaalmenetluses tehtud õigeksmõistev otsus, ei tähenda see, et haldusõiguslike meetmete rakendamine pole samuti võimalik. Kuigi kaebajat ja temaga seotud isikuid ei ole kriminaalmenetluses süüdi mõistetud, on kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse põhjendavas osas kohtute poolt siiski tuvastatud rahapesu tunnustele vastava tegevuse toimumine. Olukorras, kus MERAS § 47 lg 1 nõuab, et taotleja juhtidel peab olema laitmatu ärialane reputatsioon, on rahapesu tunnustele vastava tegevuse toimumise kohtu poolt tuvastamine asjaoluks, mis välistab laitmatu ärialase reputatsiooni. Õigeksmõistev kohtuotsus ei välista haldusmenetluses tuginemist samadele asjaoludele, mille alusel oli viidud läbi kriminaalmenetlus. Isiku õigeksmõistmine välistab üksnes selle, et teda saaks käsitada etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdiolevana või karistatuna. Vastustajal on õigustatult tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebajale tegevusloa väljastamine ei ole kooskõlas avaliku huviga tagada finantssüsteemi usaldusväärsus ja stabiilsus, takistada kuritegevust jne. Lähtudes avalike huvide kaalukusest, on põhjendatud taotlejale ja tema juhtidele kõrgendatud nõudmiste esitamine. Finantssektor ettevõtlusvaldkonnana ei peagi olema kõikidele soovijatele kättesaadav. 7