KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. oktoober 2015 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10945 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõh
§ 394lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Edgar Urbansit süüdistatakse Kar
S § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesus suures ulatuses summas 30010,18 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 17.09.2010 kuni 19.05.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Edgar Urbans oma elukohas XXX ajavahemikul 17.09.2010 kuni 19.05.2011 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - E.H. , F.K. , S.S: , T.R. ´i, Y.G. ´i, V.G. , R.F. ´i, U.S. ´i, D.D. , A.M. ´i, W.U. ´i, L.G. , G.T. ´i, C.C. ´i, A.A. ´i, M.S. ´i, M.C. ´i, O.K. ´i, S.N. ´i, S.G. ´i, C.K. ´e, I.O. , N.B. , V.S. , D.D. ja M.H. ´i poolt temale edastatud 53 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 30010,18 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni viimise. Seega Edgar Urbans, tehes toiminguid suures ulatuses kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.3 Tatiana Vasilievat süüdistatakse Kar
S § 394 lg 1 järgi rahapesus summas 17970,7 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 05.12.2009 kuni 17.09.2010 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Tatiana Vasilieva oma elukohas Narvas, aadressil XXX ajavahemikul 05.12.2009 kuni 17.09.2010 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - R.K. ´i, F.K. , T.R. ´i, S.S: , V.G. , A.D. ´i, S.N. ´i, A.S., H.M.´i, O.P, Y.G´i, S.B´i ja A.Y´i poolt temale edastatud 28 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat koguväärtusega 17970,7 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Venemaale viimise. Seega Tatiana Vasilieva, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5 1.4 Roza Vasilieva´t süüdistatakse Kar
S § 394 lg 1 järgi rahapesus summas 24789,67 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 21.03.2011 kuni 23.09.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Roza Vasilieva oma elukohas Narva linnas aadressil XXX ajavahemikul 21.03.2011 kuni 23.09.2011 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara – P.B´i, J.E´i, D.K´i, T.K, G.O´i, K.G´i, A.K´i, C.C. ´i, M.S. ´i, D.D. , G.L´e, M.E´i, A.A´i, T.G´i, R.K´i, S.A´i, J.K, M.Z, K.A´i, M.L, K.A, D.K´i, A.S´i, V.B´i, M.K, B.W´i, M.T ja E.H. ´i poolt temale edastatud 34 saadetist, mis muuhulgas sisaldas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 24789,67 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Venemaale viimise. Seega Roza Vasilieva, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.5 Konstantin Kalenitšenkot süüdistatakse Kar
S § 394 lg 1 järgi rahapesus summas 16958,37 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 03.08.2010 kuni 13.01.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Konstantin Kalenitšenko oma elukohtades Narva linnas aadressidel XXX ja XXX ajavahemikul 03.08.2010 kuni 13.01.2011 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - A-I.Hi, U.S. ´i, S.H´i, C.R´i, I.H´i ja V.S. ´i poolt temale edastatud 26 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 16958,37 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Venemaale viimise. Seega Konstantin Kalenitšenko, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.6 Andrey Nesterov´it süüdistatakse Kar
S § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesus suures ulatuses summas 39169,71 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 15.09.2010 kuni 11.03.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud suures ulatuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Andrey Nesterov oma elukohas Narvas aadressil XXX ajavahemikul 15.09.2010 kuni 11.03.2011 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - F.K. , G.K. ´i, R.P., A.W´i, A.P´i, A.A. ´i, J.Y´i, A.F´i, I.H´i, L.K´i, I.K´i, P.K´i, N.I´i, B.B´i, V.S. ´i, A.S´i, S.H´i, I.O. , A.Hi, J.H´i ja V.D poolt temale edastatud 63 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 39169,71 eurot, s.o vara suures ulatuses ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas need edasi Petr Vasilievi ja Deniss Pankratjevi valdusesse, kes seejärel organiseerisid saadetiste Venemaale viimise. 6 Seega Andrey Nesterov, tehes toiminguid suures ulatuses kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.7 Vladimir Zubov´i süüdistatakse Kar
S § 394 lg 1 järgi rahapesus summas 18119,51 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 19.01.2011 kuni veebruar 2012 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Vladimir Zubov oma elukohas Narvas aadressil XXX ajavahemikul 19.01.2011 kuni veebruar 2012 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - D.D. , S.M´i, A.A. ´i, M.F. ´i, M.S. ´i, M.E´i, S.G. ´i, C.K. e, Ü.A´i, S.B´i, A.B´i, U.B.´i ja M.H poolt temale edastatud 28 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 18119,51 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Venemaale viimise. Seega Vladimir Zubov, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.8 Anna Leontjeva´t (Kolomjatkina) süüdistatakse Kar
S § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesus suures ulatuses summas 36930,20 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 30.08.2010 kuni 12.08.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud suures ulatuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Anna Leontjeva oma elukohas Narvas aadressil XXX ajavahemikul 30.08.2010 kuni 12.08.2011 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - A-I.H. i, J.H´i, A.F´i, V.F´i, V.S. ´i, I.H´i, M.F K, D.D, D.K´i, I.O. , S.H´i, B.B´i, A.K´i, C.C. ´i, C.G´i ja H.K´i poolt temale edastatud 59 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 36930,20 eurot, s.o vara suures ulatuses, ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Venemaale viimise. Seega Anna Leontjeva, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga suures ulatuses, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.9 Dmitri Rohi´t süüdistatakse Kar
S § 394 lg 1 järgi rahapesus summas 3900 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 01.02.2010 kuni 22.07.2010 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Dmitri Rohi oma elukohas Narvas aadressil XXX ajavahemikul 01.02.2010 kuni 22.07.2010 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - S.S: , N.B. , S.A´i, D.O ja F.R poolt temale edastatud 6 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 3900 eurot, ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Venemaale viimise. 7 Seega Dmitri Rohi, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.10 Aleksandr Ivanov´i süüdistatakse Kar
S § 394 lg 1 järgi rahapesus summas 4550 eurot eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 25.02.2010 kuni 17.03.2010 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Aleksandr Ivanov oma elukohas Narvas aadressil XXX ajavahemikul 25.02.2010 kuni 17.03.2010 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara – V.V´i, M.F´i, I.S, S.N´i, Y.G. ´i ja S.S: poolt temale edastatud 7 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 4550 eurot, ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Venemaale viimise. Seega Aleksandr Ivanov, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.11 Martin Uustalu süüdistatakse Kar
S § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesus suures ulatuses summas 37195,99 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Selleks, et varjata ajavahemikul 02.05.2011 kuni 13.12.2011 Saksamaa Liitvabariigis Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste ja võltsitud krediitkaardi andmete kasutamise tulemusena saadud suures ulatuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võttis Martin Uustalu oma elukohtades Narvas aadressidel XXX ja XXX ajavahemikul 02.05.2011 kuni 13.12.2011 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara –A.Si, D.K´i, M.K´i, E.A, H.K´i, M.B´i, M.L´i, P.M, B.J´i, M.J´i, P.H´i, G.F´i, A.K´i, M.H´i, M.G´i, B.D´i, K.H´i, G.M´i, B.M´i, G.H´i, R.K´i, T.H´i, A.G´i, M.H´i, N.D´i, I.T, N.W´i, M.H´i, B.S. ´i, P.E´i, S.M´i, K.W´i, A.S´i, N.B´i, S.S´i, M.W´i, M.L´i, R.S´i, S.C, E.M´i, O.S, H.F, S.D, B.J, M.B´i ja E.A´i poolt Martin Uustalule 57 saadetist, muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 37195,99 eurot, s.o vara suures ualatuses, ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Venemaale viimise. Seega Martin Uustalu, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga suures ulatuses, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.12 Deniss Pankratjev´it süüdistatakse selles, et tema grupis Petr Vasilieviga, varjamaks ajavahemikul november 2009 kuni veebruar 2012 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid: ajavahemikul 20.11.2009 kuni veebruar 2012 värbas ta koos Petr Vassilieviga Saksamaa Liitvabariigist saadetud kuritegelikku vara sisaldavate postisaadetiste vastuvõtmiseks Stanislav Bondarenko, A.D. ´i, O.D. , I.J. , Aleksandr Ivanov´i, Konstantin Kalenitšenko, D.K. ´i, Anna Kolomjatkina, A.K. ´i, Georgi Markarov´i, Andrey Nesterov´i, I.N. ´i, Marina Pankratieva´i, I.P. ´i, 8 T.P. , Dmitri Rohi, D.S. , D.T. ´i, Edgar Urbans´i, Martin Uustalu, Vyacheslav Vasiliev´i, Roza Vasilieva, Y.V. , Vladimir Zubov´i. Nimetatud isikud, võtnud Narva linnas vastu neile posti- ja kullerteenust pakkuvate ettevõtete vahendusel edastatud kuritegeliku teel saadud vara sisaldavad saadetised, andsid need edasi nende kuritegelikus päritolust teadlikele Deniss Pankratjevile ja Petr Vassilievile, kes seejärel toimetasid saadetised Vene Föderatsiooni kohtueelses menetluses seni kindlakstegemata isiku/isikute valdusesse. Samuti Deniss Pankratjev võttis isiklikult Narva linnas oma elukohas vastu Saksamaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - AS, H.O´i, D.K´i, H.R, P.M, D.K´i, E.A, M.L´i, L.W´i, T.Z, M.B´i, H.G´i, R.K´i, A.S. ´i, M.H´i, B.M´i, P.H´i, J.A´e, A.F´i, M.G´i, B.D´i, S.H´i, M.B´i, J.B, J.T ja H.K´i poolt temale edastatud 32 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 21558,08 eurot, ning millised saadetised toimetas Deniss Pankratjev Vene Föderatsiooni kohtueelses menetluses seni kindlakstegemata isiku valdusesse. Kokku organiseerisid Deniss Pankratjev ja Petr Vasiliev ajavahemikul 20.11.2009 kuni veebruar 2012 727 kuritegelikul teel saadud vara sisaldava saadetise, koguväärtusega 494903,94 eurot, s.o vara suures ulatuses, vastuvõtmise ning Vene Föderatsiooni toimetamise. Seega Deniss Pankratjev, tehes grupis teise isikuga toiminguid kuriteo tulemusel saadud suures ulatuses varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.13 Stanislav Bondarenko´t süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 01.07.2010 kuni 30.09.2010 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Stanislav Bondarenko võttis Narva linnas ajavahemikul 01.07.2010 kuni 30.09.2010 vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - V.S. ´i, F.K. , D.O, H.M´i ja G.B´i poolt temale edastatud 11 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 7005,87 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Stanislav Bondarenko, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.14 Georgi Markarov´it süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 29.10.2010 kuni 25.02.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Georgi Markarov võttis Narva linnas aadressil XXX ajavahemikul 29.10.2010 kuni 25.02.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuse vahendusel R.S. ´i poolt temale edastatud saadetise, mis sisaldas elektroonikakaupa, koguväärtusega 650 eurot ning saadetise vastuvõtmise järel toimetas ta selle edasi Deniss Pankratjevi ja Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseerisid saadetise Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Georgi Markarov, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad 9 saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.15 Vyacheslav Vasiliev´it süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 14.12.2009 kuni 20.10.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Vyacheslav Vasiliev võttis Narva linnas ajavahemikul 14.12.2009 kuni 20.10.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuse vahendusel saadetud kuritegelikku vara - R.K. ´i, R.S. ´i, D.K´i, C.G´i, J.H´i, V.B´i, W.U. ´i, U.S. ´i, P.D´i, L.K´i, T.H´i, H.S´i, D.K. ´i, A.H, O.S, A.O, K.W´i, R.D´i, F.A´i, K.A ja J.E´i poolt temale edastatud 45 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 23042,89 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi Petr Vasilievi valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Vyacheslav Vasiliev, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.16 Vladimir Kroštšenko´t süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 27.09.2011 kuni 04.10.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Vladimir Kroštšenko võttis oma elukohas Tallinnas XXX ajavahemikul 27.09.2011 kuni 04.10.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara J.R´i, M.L´i, A.L´i ja M.H. ´i poolt temale edastatud 9 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 5850 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel oma elukohas Tallinnas Läänemere tee 3-182 turustas ta need Interneti vahendusel, jättes endale 30% müügitulust ning kandes ülejäänud rahasumma www.webmoney.ru vahendusel seni kindlakstegemata isikutele. Seega Vladimir Kroštšenko, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.17 Marina Pankratieva´t süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 21.03.2011 kuni 21.09.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Marina Pankratieva võttis Narva linnas ajavahemikul 21.03.2011 kuni 21.09.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara –M.A, A.F´i, B.W´i, B.B´i, G.L´e, J.H´i, K.T´i, M.K, D.K´i, U.S. ´i, T.G´i, W.U´i, H.L´i, M.S´i, L.K´e, D.S´i, A.L´i ja S.K poolt temale edastatud 21 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 12819,89 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel need toimetas ta need Deniss Pankratjevi valdusesse, kes seejärel üheskoos Petr Vasilieviga organiseeris saadetiste Vene 10 Föderatsiooni toimetamise ja seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Marina Pankratieva, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- Viru Maakohtu 13.03.2015 otsusega mõisteti Edgar Urbans, Roza Vasilieva, Tatiana Vasilieva, Konstantin Kalenitšenko, Andrey Nesterov, Vladimir Zubov, Anna Kolomjatkina, Dmitri Rohi, Aleksandr Ivanov, Martin Uustalu, Vladimir Kroštšenko, Marina Pankratjeva, Vyacheslav Vasiliev, Stanislav Bondarenko ja Georgi Markarov õigeks süüdistuses KarS § 394 lg 1 järgi. Sama otsusega tunnistati Petr Vasiliev süüdi KarS § 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 26.09.2012 - 28.09.2012, s.o 3 päeva, mõistes lõplikult ärakandmisele 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust täitmisele, kui Petr Vasiliev ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Otsusega tunnistati süüdi KarS § 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi ka Deniss Pankratjev ning teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 26.09.2012 28.09.2012, s.o 3 päeva, mõistes lõplikult ärakandmisele 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust täitmisele, kui Deniss Pankratjev ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Kohus märkis, et kuna prokurör loobus M. Pankratjeva, V. Vasilievi ja G. Markarovi süüdistusest KarS § 394 järgi, tuleb need isikud õigeks mõista.
- Kohtu seisukoht Edgar Urbansi, Roza Vasilieva, Tatiana Vasilieva, Konstantin Kalenitšenko, Andrey Nesterovi, Vladimir Zubovi, Anna Kolomjatkina, Dmitri Rohi, Aleksandr Ivanovi, Martin Uustalu, Vladimir Kroštšenko ning Stanislav Bondarenko süüdistuse osas. 4.1 Prokuratuur on kohtuistungi käigus muutnud süüdistatavate Urbansi, Nesterovi, Kolomjatkina ja Uustalu tegevuse kvalifikatsiooni KarS §-lt 394 lg 2 p 3 §-le 394 lg
- 4.2 Otsustamaks, kas süüdistatavate tegevuses esinevad süüdistuses kirjeldatud rahapesu objektiivsed tunnused, tuleb esmalt tuvastada, kas nende poolt vastu võetud saadetiste näol oli tegemist kuritegeliku tegevuse tulemusel või selle asemel saadud varaga. Seejärel tuleb tuvastada, et süüdistatavad tegid nendega toiminguid, mis võimaldasid varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid. 4.3 Antud asjas kinnitab eelkuriteo toimumist eelkõige Saksa Liitvabariigi Stuttgarti prokuratuuri ja kriminaalpolitsei ülevaade Eestiga moodustatud ühise uurimisgrupi töö tulemusel kogutud andmetest (k 1 lk 1-38). Saksamaal menetluses olevas kriminaalasjas kogutud andmete pinnalt on põhjust arvata, et vähemalt 2010.a jaanuarist on pandud toime arvutikelmusi – varastatud krediitkaardiandmeid kasutades on Saksa internetipoodidest tellitud erinevaid kaupu – elektroonikat, riideid jms. Kaupade tellimiseks kasutati Saksamaal asuvaid nn kaubaagente, kes olid varasemalt värvatud ning kes saatsid kaubad edasi teistesse riikidesse sealsetele kaubaagentidele. Kriminaalpolitsei ülevaade sisaldab ka nimekirja Eestis elavatest isikutest, kellele on saadetisi edastanud, saadetiste arv ning maksumus. 11 4.4 Lisaks nimetatule on Saksamaa Halle prokuratuur alustanud kriminaalmenetlust sarnase skeemi järgi toimepandud arvutikelmuse ning rahapesu osas, milles teiste seas on kahtlustatav ka Eesti kodanik I.S. . Riigi peaprokuröri määrusega võeti tema (ja teiste Eestis elavate isikute) osas alustatud kriminaalmenetlus üle Riigiprokuratuuri menetlusse (k 1 lk 39-194). 4.5 Viimati nimetatud Saksamaal alustatud kriminaalmenetluse raames on üks Saksamaal elavatest nn kaubaagentidest (R.K. ) tunnistatud süüdi rahapesu toimepanemises (k 1 lk 122-194). Temale ette heidetud käitumine hõlmas arvutikelmuse tulemusel saadud kaupade (31 saadetist) vastuvõtmist, ümberadresseerimist ja edastamist erinevatesse riikidesse ja erinevatele isikutele, sh ka Eestisse ning I.S. ile ja mitmele kaassüüdistatavale (P. Vassiliev, V. Vassiliev). 4.6 Nimetatud otsuse kohaselt oli mitmeid postipakke edastatud P. Vassilievile, kes on ka käesolevas asjas läbivaks isikuks st isikuks, kelle palvel mitmed süüdistatavad (teistelt Saksa kaubaagentidelt tulnud) saadetisi vastu võtsid ning kellele nad pakid üle andsid. Viidatud asjaolud kinnitavad omakorda, et sarnast skeemi nagu Kaufmanni asjas, rakendati laiemalt ja kuna Eestis elavate kaubavastuvõtjate ring kattub nii Kaufmanni kui ka teiste Saksa kaubaagentidelt saabunud saadetiste osas, siis on põhjust arvata, et tegemist oli samade tuvastamata isikute poolt toime pandud kelmuse ning kelmuse teel saadud vara omanike ja päritolu varjamiseks organiseeritud rahapesu skeemiga. 4.7 Kaudselt kinnitab vara kuritegelikku päritolu ka süüdistuses kirjeldatud viisil paljude saadetiste edastamine kümnete erinevates riikides elavate isikute vahendusel ning sealjuures iga saadetise korduv ümberadresseerimine. Kui tegemist olnuks seaduslikest allikatest pärineva varaga, puudunuks vajadus taolise skeemi (eelkõige korduva ümberadresseerimise) rakendamiseks. 4.8 Asjaolu, et süüdistatavad postisaadetisi vastu võtsid ja edasi andsid, kinnitavad eelkõige süüdistatavate endi ütlused, kes kõik tunnistavad, et nende nimele edastati postisaadetisi, nad võtsid need vastu ja andsid edasi. 4.9 Nende ütlustega haakuvad ka posti- ja kullerteenust osutavate ettevõtete andmed süüdistatavatele üle antud saadetiste kohta. Nimetatud andmetega on tõendatud ka süüdistuses nimetatud saadetise saatjad, kogus ning maksumus. 4.10 Nende isikute süüdistuses kirjeldatud tegevust võib käsitleda RpTRTS § 4 lg 1 p-s 1 antud alternatiividest kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku varjamisena. Saadetiste ühest riigist teise toimetamisel fiktiivsete saatjate ja saajate andmete kasutamine võimaldas hoida saladuses arvutikelmuse teel saadud kauba tegelikke tellijaid ja saajaid. Süüdistatavate, kui fiktiivsete adressaatide, poolt saadetiste vastu võtmisega ning ilma dokumentaalse kajastuseta üleandmisega Pankratjevile, Vassilievile või tuvastamata isikutele, katkestas sisuliselt võimaluse tuvastada kõnealuste saadetiste edasine teekond ja saatus. See andis kelmuse ja rahapesu skeemi organisaatoritele omakorda võimaluse varjata kelmuse teel saadud esemete kuritegelikku päritolu ning suunata need legaalsesse käibesse. Seega saab rääkida, et süüdistatavate tegevus võimaldas varjata saadetiste kuritegelikku päritolu. 4.11 Subjektiivsest küljest peab süüdistatavatele KarS 394 kohase etteheite tegemiseks olema tõendatud, et süüdistatavad vähemalt möönsid, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga ning saadetiste vastu võtmise ja edasiandmisega varjavad nad saadetiste tegelikku omanikku ning kuritegelikku päritolu. Heitmaks ette ka kuritegelikul teel saadud vara valdamist, tuleb tuvastada, et see oli pandud toime eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. 12 4.12 Kõik nimetatud süüdistatavad on tunnistanud, et nad võtsid vastu ja andsid edasi nende nimele saadetud pakke, teadmata mis nende sees on ja kellele need tegelikkuses adresseeritud olid. Samas keegi neist ei tunnista, et pani seeläbi toime kuriteo. Nad ei teadnud, et tegemist on ebaseadusliku päritolu kaubaga ja et nende tegevus aitab kaasa vara omaniku ja päritolu varjamisele. 4.13 Valdav osa süüdistatavatest on andnud nõusoleku saata enda nimele postipakke, need vastu võtta ja edasi anda, mõne oma lähedase perekonnaliikme või tuttava palvel. Sealjuures on süüdistatavatele esitatud palveid põhjendatud erinevalt - asjaoludega, et neil on endil dokumendid kadunud või korrast ära, nad viibivad ise kodust eemal või siis on lihtsalt kinnitatud, et tegemist on seadusliku tegevusega (nt Euroopast odavalt ostetud kauba Venemaale edasimüügiga). Süüdistatavate vastavasisulisi ütluseid ei ole kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud. 4.14 Arvestades keskkonda ja isikuid, kelle palvel süüdistatavad saadetisi vastu võtsid ning edasi andsid, puudub kohtu hinnangul igasugune alus arvata, et süüdistatavad pidid vähemalt möönma, et saadetistes olev kaup on kuritegelikul teel saadud vara ning oma tegevusega varjavad nad selle tegelikku omanikku ja päritolu. Olukorras, kus süüdistatavate lähedased isikud või head tuttavad, kelle osas neil puudus igasugune põhjus arvata, et nad võivad olla seotud kuritegude toimepanemisega, paluvad neil saadetisi vastu võtta, kuna neil endil on dokumendid kadunud või korrast ära või nad viibivad kodust eemal, ei saa eeldada, et süüdistatavad pidid aru saama, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga ning oma tegevusega võivad nad varjata rahapesu objektiks oleva vara tegelikku omanikku ja päritolu. Sellises olukorras saaks eeldada üksnes seda, et süüdistatavatel võinuks tekkida kahtlus, kas taolise tegevusega ei rikuta mõnd maksu- või tolliseadusest tulenevat keeldu või kohustust. 4.15 Äärmisel juhul saaks heita ette, et kõik nimetatud süüdistatavad pidanuks enne süüdistuses kirjeldatud käitumist põhjalikumalt kontrollima, mis kaubaga tegemist on. Taoline etteheide oleks aga käsitletav ettevaatamatusena KarS § 18 lg 3 tähenduses. Rahapesu toimepanek hooletusest ei ole aga kriminaalkorras karistatav. 4.16 Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdistatavate selgitused nende tegevuse kohta, ega ka muid tõendeid, mis kinnitaksid või viitaksid, et süüdistatavad pidid vähemalt möönma, et kaubad, mida nad enda valdusesse võtsid, olid saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena ning et nende toimingud selle kaubaga aitavad varjata kauba tegelikku omanikku ja päritolu või aitavad muul viisil kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, siis asub kohus kõike eelnevat arvestades seisukohale, et süüdistatavate tegevuses ei ole tuvastatud KarS §-s 394 sätestatud kuriteo subjektiivsete tunnuste esinemine. Seetõttu ei saa süüdistatavaid käsitleda rahapesu täideviijatena. Tegemist on nn vahendiga ehk isikutega, keda ära kasutades rahapesu toime pandi.
- Kohtu seisukoht Deniss Pankratjevi ja Petr Vasilievi süüdistuse osas 5.1 Nende isikute süüdistuses kirjeldatud tegevust saab käsitleda RpTRTS § 4 lg 1 p-s 1 antud alternatiividest kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku varjamisena. Saadetiste ühest riigist teise toimetamisel fiktiivsete saatjate ja saajate andmete kasutamine võimaldas hoida saladuses arvutikelmuse teel saadud kauba tegelikke tellijaid ja saajaid. Süüdistatavate, kui fiktiivsete adressaatide, poolt saadetiste vastu võtmisega ning ilma dokumentaalse kajastuseta üleandmisega Pankratjevile, Vassilievile või tuvastamata isikutele, katkestas sisuliselt võimaluse tuvastada kõnealuste saadetiste edasine teekond ja saatus. See andis kelmuse ja rahapesu skeemi organisaatoritele omakorda võimaluse varjata kelmuse teel saadud esemete kuritegelikku päritolu ning suunata need legaalsesse käibesse. Seega saab rääkida, et süüdistatavate tegevus võimaldas varjata saadetiste kuritegelikku päritolu. 13 5.2 Prokuratuur on kohtuvaidlustes korrigeerinud P. Vasilievile ja D. Pankratjevile esitatud süüdistuse mahtu, vähendades süüdistust 212 paki koguväärtusega 165057.89 eurode võrra, st sisuliselt loobus prokuratuur osaliselt esitatud süüdistusest. Vastavalt KrMS § 301 süüdistusest loobumine on kohtule siduv ning sellega seoses jätab kohus nimetatud osas esitatud tõendid analüüsimata ja seisukohad hindamata. 5.3 Kuigi süüdistatavad D. Pankratjev ja P. Vasiliev väidavad, et nad ei teadnud, et panevad mingi kuriteo toime, on antud väide ümberlükatud kohtuistungil uuritud tõenditega. Tõenditest nähtub, et kokku organiseerisid D. Pankratjev ja P. Vasiliev ajavahemikul 20.11.2009 kuni veebruar 2012 515 kuritegelikul teel saadud vara sisaldava saadetise, koguväärtusega 329665.76 eurot, s.o vara suures ulatuses, vastuvõtmise ning Vene Föderatsiooni toimetamise. 5.4 P. Vassiliev ei ole kogu kriminaalmenetluse vältel ütlusi andnud, seetõttu tema tegevuses subjektiivse koosseisu tuvastamise osas saab lähtuda vaid objektiivsetest asjaoludest. Kohus leidis, pole eluliselt usutav, et Vassiljev ja Pankratjev, tegutsedes 2.5 aasta jooksul 212 paki vastuvõtmise, hoidumise ja toimetamisega Venemaale, ei teadnud, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga. Pakkide suur hulk näitab, et neid ei tellitud mitte isiklikuks otstarbeks, vaid turustamise eesmärgil. Pakid viidi Venemaale tollikontrolli eest varjatult, millest nähtub, et Vassiliev ja Pankratjev teadsid, et tegemist on ebaseadusliku skeemiga ning tahtsid seda varjata. 5.5 Võib-olla P. Vasiliev ja D. Pankratjev ei teadnudki detailselt, kuskohast pakid pärit on ja kuidas konkreetselt on need hangitud, aga lähtudes pakkide hulgast ning nende saatmise ja vastuvõtmise asjaoludest nad said hästi aru, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga, kuna seadusliku kauba ostu korral ei oleks vaja olnud saata pakke nii keerulise ja kahtlase skeemi abil. 5.6 Ülaltoodu alusel asus kohus seisukohale, et P. Vasiliev tegutses rahapesu toimepanemisel kavatsetult ning tema tegevuses on olemas ka subjektiivne koosseis. 5.7 D. Pankratjevi osas märkis kohus veel järgmist. Nagu nähtub jälitusprotokollist (k 2 lk 141192, k 3 lk 1-48), D. Pankratjev oli P. Vassilievi tegevusega kursis, võttis aktiivselt osa teiste isikute värbamisest ning saadud pakkide toimetamisest üle piiri. Nii 27.10.2011 ja 30.10.2011 aset leidnud Vasilievi ja Pankratjevi omavahelisest vestlusest nähtub, et Deniss Pankratjev korraldab kaupade vedu üle piiri ja värbab selleks ka teisi isikuid, hoides selle tegevusega P. Vasilievit kursis. Samuti nähtub nendest vestlustest, et kaupade vedu üle piiri toimub tollikontrolli eest varjatult. 5.8 P. Vassilievi arvuti vaatlusprotokolliga (k 2 lk 63-140) on tõendatud, et D. Pankratjev tegutses P. Vasilievi ja tuvastamata V-P i“-nimelise isiku huvides, mitte ise omaalgatuslikult või J.S. i juhendamisel, ei viinud pakke Venemaale (22.10.2011, 23.10.2011 ja 6.11.2011 vestlused „P i“ ja P. Vassilievi vahel). 8.11.2011 annab P. Vassiliev „P i“-le teada, et „andis eile Denissile 100 eurot eelmise kuu eest“. Sellest vestlusest nähtub, et Pankratjev tegutses P. Vasilievi ja tuvastamata V-P i“-nimelise isiku huvides raha eest. 5.9 Ülalnimetatud tõenditega on ümber lükatud D. Pankratjevi ütlused selle kohta, et ta tegeles tasuta mingi J.S. i huvides. 5.10 Kohus asus seisukohale, et D. Pankratjev andis niisuguseid ütlusi selleks, et vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest või vähemalt vähendada enda rolli kuriteoskeemis. Sellest tulenevalt, asub kohus seisukohale, et D. Pankratjev sai aru sellest, et tegemist oli ebaseadusliku tegevusega ja kuriteo toimepanemise ajal vähemalt möönis, et ta võtab osa kuritegelike kaupade vahendamisest. Seega tegutses D.Pankratjev rahapesu toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega.
- Kohtu seisukoht karistuse osas 14 Süüdistatavad P. Vasiliev ja D. Pankratjev on toime pannud kuriteod tahtlikult, karistust raskendavad või kergendavad asjaolud puuduvad. Kuritegude toimepanemisest on möödunud rohkem kui 3 aastat. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et P. Vasilievit ja D. Pankratjevit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest tingimisi vangistusega sanktsiooni alammääras või alammäära lähedal.
- Kohtu seisukoht D. Pankratjevilt ja P. Vasilievilt äravõetud vara osas Süüdistatavatelt on äravõetud elektroonikaseadmed, mille osas on alust arvata, et tegemist on rahapesu tulemusena saadud varaga. Kriminaalasjas pole tuvastatud, et P. Vasilievil või D. Pankratjevil oleks olnud endal seaduslikke rahavahendeid selleks, et omandada nimetatud vara. Neil puudusid igasugused piisavad sissetulekud kuritegude toimepanemise ajal (k 3 lk 165). Võttes arvesse ka seda, et Saksamaalt edastatud saadetised sisaldasid põhiosas just kallist elektroonikat ning asjaolu, et jälitusprotokollist ning P. Vasilievi arvuti vaatlusprotokollist nähtuvalt jätsid süüdistatavad osa saadud kaupa enda tarbeks, leidis kohus, et tegemist on kuriteo tulemusena saadud varaga, mis kuulub konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Riigiprokuratuuri riigiprokurör Piret Paukštys, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist Edgar Urbansi, Roza Vasilieva, Tatiana Vasilieva, Konstantin Kalenitšenko, Andrey Nesterovi, Vladimir Zubovi, Anna Kolomjatkina, Dmitri Rohi, Aleksandr Ivanovi, Martin Uustalu, Vladimir Kroštšenko ja Stanislav Bondarenko õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 394 lg 1 järgi. Taotletakse nimetatud isikute süüditunnistamist neile esitatud süüdistuses ja rahalist karistamist järgmiselt: Edgar Urbans 200 päevamäära (640 eurot), Roza Vasilieva 200 päevamäära (640 eurot), Tatiana Vasilieva 200 päevamäära (640 eurot), Konstantin Kalenitšenko 200 päevamäära (640 eurot), Andrey Nesterov 200 päevamäära (640 eurot), Vladimir Zubov 150 päevamäära (2550 eurot), Anna Kolomjatkina 200 päevamäära (640eurot), Dmitri Rohi 100 päevamäära (320 eurot), Aleksandr Ivanov 100 päevamäära (320 eurot), Martin Uustalu 200 päevamäära (640 eurot), Vladimir Kroštšenko 100 päevamäära (750 eurot) ja Stanislav Bondarenko 100 päevamäära (320 eurot). Apellant heidab Viru Maakohtule ette KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ja leiab, et kohus on andnud faktilistele asjaoludele ebaõige hinnangu, mis on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Apellatsiooniväited on kokkuvõtlikult järgmised. 8.1 Süüdistatavate õigeksmõistmise tingis kohtu seisukoht, et nende tegevuses ei esine KarS § 394 sätestatud kuriteo subjektiivseid tunnuseid. Süüdistatavaid ei saa käsitleda rahapesu täideviijatena vaid tegemist on nn vahendiga ehk isikutega, keda ära kasutades rahapesu toime pandi. Prokuratuur sellise seisukohaga ei nõustu. Vahendliku täideviimisena tuleb mõista situatsiooni, kus isik paneb süüteokoosseisu toime vahendlikult, s.o teise isiku vahendina ärakasutamise teel. Ärakasutatud isiku toimepandud tegude vahendlikule täideviijale omistamise alus on vastavalt teovalitsemise teooriale ärakasutatud isiku valitsemine kas ülekaaluka teadmise, tahte või organisatsioonilise võimuaparaadiga, mis võimaldab ärakasutatud isiku poolt toimepandud tegusid vaadelda vahendliku täideviija tegudena. Vahendliku täideviimise peamine tunnus on ärakasutamissuhte olemasolu vahendliku täideviija ja ärakasutatava vahel. 15 Viru Maakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes ärakasutamissuhe P. Vassilievi või tuvastamata isikute ja süüdistatavate vahel. Valitsemine teadmisega tähendab situatsiooni, kus vahendlik täideviija teab juba ette neid asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb, ja valitseb selle teadmisega ärakasutatavat isikut. Karistusõiguse teooria kohaselt tähendab teadmisega valitsemine üldjuhul ärakasutatava eksimusse viimist, tal juba olemasoleva eksimuse ärakasutamist või vähemalt temal esinenud teadmatuse sellist rakendamist, et viimane oma tegevusega teostab tahtmatult täideviija tegevusplaani. Riigiprokuröri hinnangul ainuüksi asjaolu, et süüdistatavad tegutsesid Petr Vassilievi või tuvastamata isikute ettepanekul ja nende juhiste järgi, ei muuda neid isikuid „vahenditeks“, keda kasutati ära. Kuigi ükski süüdistatavatest ei teadnud detailselt, mis saadetisi nad vastu võtavad ja mis nendega edasi tehakse, ei olnud neil ühtegi takistust saadetiste vastuvõtmisega seotud asjaolusid välja selgitada, s.h uurida, miks Petr Vasiliev või tuvastamata isikud ise neid saadetisi enda nimele ei telli ja vastu ei võta, vaid rakendavad selleks teisi isikuid, samuti seda, mis kaubaga on täpselt tegemist ja mis eesmärgil neid tellitakse. Süüdistatavaid on andnud ütlusi, et neid ei huvitanud need asjaolud ja nad ei küsinud ühtegi vastavat küsimust või siis leppisid formaalse vastusega, et „kõik on korras“, ilma täpsemaid vastuseid saamata. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et P. Vasiliev või tuvastamata isikud oleksid veennud süüdistatavaid pakke vastu võtma, viies isikud eksimusse tegude seaduslikkuse osas. Apellant on tsiteerinud süüdistatavate Edgar Urbansi, Roza Vasilieva, Tatiana Vasilieva, Konstantin Kalenitšenko, Andrey Nesterovi, Vladimir Zubovi, Anna Kolomjatkina, Dmitri Rohi, Aleksandr Ivanovi, Martin Uustalu, Vladimir Kroštšenko ja Stanislav Bondarenko kohtus või kohtueelses menetluses antud ütlusi ja leiab, et kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt olid süüdistatavad nõus, et nende nimele saadetakse tundmatutelt isikutelt suures koguses tuvastamata sisu ja hinnaga kaupa ning samuti olid nad nõus sellised saadetised postiasutustest oma nimel vastu võtma ning need edastama Petr Vasilevile või teistele tuvastamata isikutele. Süüdistatavad on kõik andnud ütlusi, mille kohaselt nad ei teadnud, mis kaubaga oli tegu ja neid see ka ei huvitanud. Süüdistatavad E.Urbans, R. Vasilieva, A. Kolomjatkina, V.Zubov, Tatjana Vasileva ja Stanislav Bondarenko olid teadlikud, et lisaks neile võtavad Petr Vasilievi jaoks saadetisi vastu ka teised isikud, s.t et tegemist ei olnud mitte ühekordse Petr Vasilievi „aitamisega“. Süüdistatava Tatjana Vasileva teadlikkus sellest, et pakke võtavad vastu ka teised isikud, tuleneb jälitusprotokollist, milles on fikseeritud tema ja P. Vasilievi vahelised telefonivestlused. Telefonikõnedest nähtuvalt teadis T. Vasilieva, et pakid tulevad ka Deniss Pankratjevile, Martin Uustalule ja Roza Vasilievale. Samuti nähtub vestlusest, et T. Vasilieva on ka ise suhelnud „V “-nimelise isikuga, kes oli pakkide tellija, nende pakkide teemal, millest saab teha järelduse, et T. Vasilieva oli teadlik, et tema elukaaslane ei telli mitte pakke enda isiklikuks tarbeks, vaid tegutseb omakorda kellegi juhiste järgi. Süüdistatavad Kroštšenko ja Andrei Nesterov tegutsesid neile tundmatute isikute palvel ja juhiste järgi, mistõttu puudus neil igasugune alus eeldada, et tegemist on seadusliku tegevusega. Apellant märgib, et jälitusprotokollis fikseeritud Vladimir Zubovi ja Petr Vasilievi vahelistest kõnedest nähtub, et P. Vasiliev on kasutanud Zubovit ka kaupade üle piiri vedamisel ning seda tehakse tollikontrolli eest varjatult, kuna kaubal puuduvad dokumendid. Seega saab jälitusprotokolli pinnalt teha järelduse, et tegelikult Zubov teadis, et pakid ei ole mõeldud P. Vasilievile isiklikuks otstarbeks, vaid tegemist oli skeemiga, kus Eestisse tulnud kaubad toimetati edasi Venemaale. Riigiprokuröri hinnangul ei ole võimalik isikut käsitleda „rahapesu toimepanemise vahendina“ ja rääkida tahtmatust rahapesu toimepanemisest situatsioonis, kus süüvõimeline isik teeb vabatahtlikult toiminguid talle teadmata päritolu, sisu ja väärtusega kaubaga ilma selle kohta ühtegi küsimust esitamata. Riigiprokuröri hinnangul saaks isik vabaneda vastutusest vaid juhul, kui ta sellist kaupa 16 käideldes on tõepoolest teinud kõik võimaliku, et veenduda kauba seaduslikkuses, s.h saanud veenva ja eluliselt usutava selgituse, miks isik, kes palub enda jaoks kaupa vastu võtta. Petr Vasilievi poolt osadele süüdistatavatele antud selgitus, et ta on ise tihti linnast eemal ja ei saa seetõttu kaupa vastu võtta, ei ole absoluutselt veenev, arvestades pikka ajaperioodi, mille jooksul pakid isikutele tulid (ajavahemik 20.11.2009 kuni veebruar 2012). Süüdistatavad on andnud ütlusi, mille kohaselt peale saadetise vastuvõtmist helistasid nad kohe P. Vasilievile, kes tuli kohe ka pakile järgi. Seega ei olnud P. Vasilievil mingeid takistusi ise kaupade vastuvõtmiseks. Isegi kui eeldada, et P. Vasiliev viibis tihti linnast eemal (millised väited ei ole tõendatud) ning ei saanud ise kohe samal päeval paki saabumisel seda vastu võtta, ei ole kriminaalasjas tuvastatud selliseid asjaolusid, millest nähtuks kiire vajadus pakkide vastuvõtmiseks. Süüdistatavad Vladimir Kroštšenko ja Andrei Nesterov, tegutsedes neile tundmatute isikute palvel ja juhiste järgi, kellelt nad ei saanud mingit kinnitust pakkide seadusliku päritolu kohta (neile kinnitati vaid üldsõnaliselt, et „kõik on seaduslik“), puudus igasugune alus eeldada, et tegemist oli seadusliku kauba ja seadusliku tegevusega. 8.2 Viru Maakohus tuvastas, et süüdistatavad panid objektiivsest küljest toime rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p-s 1 sätestatud teo, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamise ning selle omaniku ja päritolu varjamise. Koosseis on täidetud, kui see on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Apellant leiab, et süüdistatavad pidasid võimalikuks seda, et neile tundmatute isikute poolt saadetud pakid olid kuritegelikust tegevusest ning et nende vastuvõtmisega enda nimel varjasid nad vara tegelikku omanikku ja selle päritolu. Objektiivne sündmustik ehk süüdistatavate kaasamise asjaolud pakkide vastuvõtmisele, pakkide vastuvõtmise asjaolud, vastuvõetud pakkide hulk ning nende üleandmise asjaolud, võimaldab teha järelduse, et süüdistatavad pidasid võimalikuks nende pakkide kuritegelikku päritolu. Eelnimetatud asjaolud on seejuures tuvastatavad süüdistatavate endi ütlust põhjal. Süüdistatavate haridustaset ja üldist keskmist elukogemust arvestades ei saa pidada eluliselt usutavaks asjaolu, et olukorras, kus neile tehti ettepanek edastada oma nimi, elukoha aadress ja telefoni number Petr Vassiljevile või kohtueelses menetluses tuvastamata isikule saadetiste vastuvõtmiseks ja seejärel nad asusid neile täiesti tundmata isikutelt neid saadetisi, mis teatud juhtudel olid äratuntavalt suure väärtusega (nagu televiisorid), vastu võtma, ei tekkinud neil seejuures kahtlusi, et tegemist oli Petr Vassiljevi või tuvastamata isikute poolt nende kaasamisega kuriteo tulemusena saadud varaga toimingute tegemisele. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et süüdistatavate poolt vastuvõetud ja üleantud saadetiste kogus on kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt olnud märkimisväärselt suur, mille põhjal süüdistatavad pidid aru saama, et need saadetised ei saanud olla mõeldud neid nende vastuvõtmisele värvanud isikute isiklikus tarbeks, mis omakorda pidi neis kahtlusi ja küsimusi tõstatama seoses sellega, et kust need saadetised pärinevad, milliste vahendite eest need on soetatud ning mis nende saadetistega edasi tehakse. Kohus asus otsuses seisukohale, et käesoleval juhul saaks eeldada üksnes seda, et süüdistatavatel võinuks tekkida kahtlus, kas taolise tegevusega ei rikuta mõnd maksu- või tolliseadusest tulenevat keeldu või kohustust. Riigiprokurör sellise seisukohaga ei nõustu. Esiteks ei ole ükski süüdistatavatest andnud ütlusi, et nende arusaamise järgi oli pakkide vastuvõtmine seotud maksu- ja tolliseaduste nõuete eiramisega (näiteks tollimaksude vältimisega). Teiseks võiks maksu- ja tolliseaduste vältimine kõne alla tulla saadetiste varjatult üle piiri toimetamisel (millega tegelesid muuhulgas ka Petr Vasiliev ja Deniss Pankratjev), kuid see ei seostu Eesti Vabariigis kaupade vastuvõtmisega, mida 17 heidetakse süüdistatavatele ette. Lisaks tuleb märkida, et võttes kolmandate isikute palvel vastu tundmatutelt isikutelt saadetud suures koguses tuvastamata sisu ja hinnaga kaupa ning andes need edasi kolmandatele isikutele, pidi isik möönma mistahes võimalikku ebaseaduslikku tegevust seoses sellise käitumisega, s.h nii maksu-ja tolliseaduste rikkumist kui ka võimaliku kauba ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamist (s.o rahapesu toimepanemist). Kohtu hinnangul saaks äärmisel juhul heita süüdistatavatele ette seda, et nad pidanuks enne süüdistuses kirjeldatud käitumist põhjalikumalt kontrollima, mis kaubaga tegemist on. Taoline etteheide oleks käsitletav aga ettevaatamatusena KarS § 18 lg 3 tähenduses, kuid rahapesu toimepanek hooletusest ei ole kriminaalkorras karistatav. Riigiprokurör ei nõustu ka selle kohtu järeldusega, mille kohaselt süüdistatavad tegutsesid hooletult, s.o ettevaatamatusega. Situatsioonis, kus isik ei võta tarvitusele mitte ühtegi meedet, selgitamaks välja, mis on tema nimele tulevate pakkide sisuks ja väärtuseks, miks need tulevad tundmatutelt isikutelt, mis eesmärgil neid saadetakse ning mis põhjusel kolmas isik, kes on tegelik pakisaaja, neid pakke enda nimele ei telli, ei ole võimalik rääkida hooletusest, vaid teadlikust otsusest ja soovist tuvastamata päritoluga kaupa käidelda, s.o seda kellegi teise isiku eest vastu võtta ja sellega varjata tegelikku kauba omanikku ja kauba päritolu. Käsitletava rahapesuskeemi kõige raskemaks osaks ongi leida isikud, kes nõustuksid enda nimel kuritegelikku vara vastu võtma ja asudes seisukohale, et selliste isikute käitumises puudub rahapesu või sellele kaasaaitamise koosseis, muutuks variisikute leidmine ja nende abil rahapesu toimepanemine veelgi lihtsamaks, sest isikud ei pea kartma kriminaalvastutuse järgemist. Riigiprokuröri hinnangul saab hooletusest rääkida vaid seoses Marina Pankratjeva ja Georgi Markarovi käitumisega ja sel põhjusel prokuratuur nende suhtes esitatud süüdistusest loobus. Kokkuvõtvalt leiab riigiprokurör, et süüdistavate käitumises on lisaks kohtu poolt tuvastatud KarS § 394 sätestatud rahapesu süüteokoosseisu objektiivse külje tunnustele leidnud tõendamist ka süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnused kaudse tahtlusena. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tuginedes on võimalik asuda seisukohale, et süüdistatavad nende nimele edastatud suures koguses võõraid saadetisi vastu võttes ja edasi andes pidid aru saama, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusel saadud varaga ning selliseid saadetisi vastu võttes ja edasi andes võivad nad varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku.
- Maakohtu otsuse vaidlustas ka P. Vasilievi kaitsja A. Smelov, kes taotleb tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista P. Vasiliev õigeks KarS § 394 lg 1 pde 1,3 alusel. Hüvitada menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu, muud menetluskulud jätta riigi kanda. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud ega rajane asjas kogutud tõenditele. Maakohus on uurinud tõendeid ja asjaolusid ühekülgselt. Kokkuvõtlikult seisneb apellatsioon alljärgmises. 9.1 Selgusetuks jääb, millistele tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et P. Vasiliev ja Pankratjev, tegutsedes 2,5 aasta jooksul 212 paki vastuvõtmise, hoiustamise ja toimetamisega Venemaale, teadsid, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga. Kohus tunnistab, et puuduvad mistahes tõendid, et P. Vasiliev oleks detailselt teadnud, kust pakid pärit on ja kuidas konkreetselt on need hangitud, kuid samas pole alust arvata, et lähtudes pakkide hulgast ning nende saatmise ja vastuvõtmise asjaoludest nad said hästi aru, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga. Kaitsja leiab, et kauba vastuvõtmisel ja saatmisel mingit keerulist ega kahtlast skeemi ning selles osas ei rajane kohtuotsus tõenditele. 18 Kohus on samadel asjaoludel ja samas kohtuotsuses teised süüdistatavad õigeks mõistnud. P. Vasilievi süüdimõistev otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ega rajane kohtumenetluse käigus uuritud tõenditele. 9.2 Põhiküsimus seisneb selles, miks P. Vasiliev võttis vastu saadetisi ja kas ta oli teadlik, et need sisaldavad kuritegude tulemusel saadud vara. 9.2.1 Ükski kohtuistungil üle kuulatud süüdistatav ei ole kinnitanud, et tema või P Vasiliev oleks teadlik, et posti- või kullerteenuse vahendusel saadud saadetised sisaldasid kuritegude tulemusena saadud vara. Samuti ei ole ükski süüdistatav kinnitanud, et P. Vasiliev värbas neid saadetiste vastuvõtmiseks. 9.2.2 Muud tõendid (posti- ja kullerteenuste firmade kinnituskirjad, läbiotsimis- ja vaatlusprotokollid) tõendavad üksnes seda, et P. Vasiliev suhtles mõne süüdistatavaga ning võttis Saksamaalt saadetisi vastu. Ükski tõend ei tõenda, et ta oli saadetisi vastu võttes teadlik, et need sisaldasid kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara ning et tema toimingud selle kaubaga aitavad varjata kauba tegelikku omanikku ja päritolu või muul viisil kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid. 9.2.3 Tõendatud ei ole P. Vasilievi seos Saksamaal toime pandud kuritegudega ega tuvastatud seost ühegi Saksamaal kuritegusid toime pannud isikuga. Järelikult ei olnud P. Vasiliev teadlik vara päritolust või et tema teod aitavad varjata kauba tegelikku omanikku ja päritolu või muul viisil kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid. 9.2.4 Kahtlust seaduslikkuses ei pidanudki süüdistatavatel tekkima, kuivõrd Saksamaalt Eestisse saadetud saadetised saabusid usaldusväärsete firmade vahendusel. Samuti ei tekitanud kahtlust saadetise sisu (vabalt käibes lubatud kaup). 9.2.5 Süüdistatavad on piirilinna elanikud. Üldteada on asjaolu, et Narva elanikud tegelevad kasu saamise või kokkuhoiu eesmärgil lubatud piirides erinevate kaupade üle piiri toomisega. Samuti on üldteada, et Venemaa elanikud ei ole rahul oma riigi postiteenusega. Puudub alus arvata, et saades pakkumise või palve võtta enda nimele vastu saadetisi, kuna nende tellimine Eestisse on odavam, kui Venemaale, pidi süüdistatavatel tekkima kahtlus, et need kaubad võivad olla saadud kuritegelikul teel ning et taolise käitumisega osalevad nad rahapesu skeemis. Sellises olukorras saanuks üksnes eeldada, et süüdistatavatel võinuks tekkida kahtlus, kas taolise tegevusega ei rikuta mõnd maksu- ja tolliseadusest tulenevat keeldu või kohustust. Äärmisel juhul võiks ette heita seda, et süüdistatavad pidanuks kontrollima, mis kaubaga on tegu. Taoline käitumine on aga käsitletav ettevaatamatusena.
- Maakohtu otsuse vaidlustasid ka D. Pankratjev ja tema kaitsja, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist D. Pankratjevi süüditunnistamises ja karistamises ning õigeksmõistva otsuse tegemist. Tagastada talle sülearvuti Dell Inspiration N7110 seerianumbriga
- Samuti taotletakse hüvitada D. Pankratjevile eelvangistuses viibitud aja eest (26.09.2012-28.09.2012, s.o 3 päeva eest) tekitatud kahju seoses riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisega.
- Kaitsja seisukohad seisnevad kokkuvõtlikult järgmises. 11.1 Kohus on otsuse p-s 3.3 nimetatud süüdistatavad õigeks mõistnud. Apellant leiab, et kõik nimetatud punktis tehtud järeldused on kohaldatavad ka D. Pankratjevi süü osas. Samas on kohus ps 3.4.1 järeldanud, et D. Pankratjevi süüle viitab pakkide suur hulk. Apellant leiab, et kohtu selline lähenemine rajaneb oletustel. Eraisikute vaheline kauplemine ei ole isegi siis, kui see toimub 19 hoogsalt, kuritegelik. Kohtu järeldus, et pakid viidi üle piiri tollikontrolli eest varjatult, ei põhine uuritud tõenditel. „Ebaseaduslik skeem“ ei tähenda automaatselt kuritegevust ega soovi midagi varjata. Arusaamatuks jääb, mida kohus silmas pidas, ent järeldust, et D. Pankratjev pidi kindlasti möönma rahapesu, kohus ei teinud. 11.2 Kohtuotsusest jääb selgusetuks, millisest kogusest ilmnevad kuritegelikul teel saadud vara tunnused ning milliseid pakkide saatmise ja vastuvõtmise asjaolusid peetakse kohtuotsuses silmas. 11.3 Kohus on osundanud jälitusprotokollile ja P. Vasilievi arvuti vaatlusprotokollile ning teinud nendest järelduse, et D. Pankratjev sai aru, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega ja kuriteo toimepanemise ajal vähemalt möönis, et ta võtab osa kuritegeliku kauba vahendamisest. 11.4 Kohtuistungil selgitas D. Pankratjev, et tema tegevuse eesmärgiks oli aidata Venemaa kodanikku J.S. i, kellel puudus võimalus Eestis pakke vastu võtta. Viimasega sai ta tuttavaks Jaanilinnas tanklas. Saanud postkontorist paki kätte, pidi ta selle edasi andma Jevgenile. Viimane selgitas, et otse Venemaale saates on see kallim ja võtab rohkem aega. Temale tuli umbes 15-20 pakki. Võib-olla andis mingisugused pakid ka P. Vasilievile. Mingeid kahtlusi tal pakkide osas ei olnud. 11.5 Kohus viitas korduvalt postisaadetiste hulgale. Apellant märgib, et arvestades süüdistuse ajavahemikku (20.11.2009 - veebruar 2012) ning pakkide kogust
(212), teeb see 7-8 pakki kuus süüdistatavate kohta. Selline pakikogus viitab pigem situatsiooni seaduslikkusele kui kuritegelikule skeemile. D. Pankratjev on varem kriminaalkorras karistamata. Seetõttu viitavad kohtuotsuse p-s 3.4.4 tuvastatud asjaolud, mille kohaselt oli D. Pankratjev kursis P. Vasilievi tegevusega, võttis aktiivselt osa teiste isikute värbamisest ning saadud pakkide toimetamisest üle piiri, pigem tavalisele inimestevahelisele käitumisele. Kuna postipakid olid küllaltki suured, on nende varjamist tollikontrolli eest raske ette kujutada. Vastavalt süüdistusele aga viidi pakke üle piiri avalikult ja ülekäigurada pidi. 11.6 Kohtuotsuses seisab, et 27.10.2011 ja 30.11.2011 aset leidnud vestlusest D. Pankratjevi ja P. Vasilievi vahel nähtub D. Pankratjev korraldab kaupade vedu üle piiri ja värbab selleks ka teisi isikuid, hoides oma tegevusega kursis P. Vasilievit. Vestlusest nähtub, et kaupade vedu toimub tollikontrolli eest varjatult. Kohtuotsusest ei nähtub, millest kohus järeldas, et süüdistatavate jutuajamine puudutab süüdistuses märgitud 212 saadetist, mitte aga neid, mille osas prokurör süüdistusest loobus. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. 11.7 Apellandi arvates ei lükka maakohtu otsuse tõendite vasturääkivus ümber süüdistatava seisukohta, et tema rahapesu toimepanemisega ei tegelenud. Isegi kaudne tahtlus teo toimepanemiseks tal puudus. Samuti ei ole tuvastatud, et süüdistatav vähemalt möönis, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga ning et ta saadetiste vastuvõtmise ja edasiandmisega varjab nende tegelikku omanikku või kuritegelikku päritolu.
- D. Pankratjevi apellatsioon seisneb kokkuvõtlikult järgmises. 12.1 Kohtuotsuse p 3.4.2 osas märgib apellant, et ta tegelikult ei teadnud, kes paki saadab. Samas oli ta veendunud nende isikute reaalsuses, kuna pakk saadeti ja võeti ka postkontori poolt vastu kohale toimetamiseks. Apellant ei saanud kuidagi oletada, et tegu on kuritegelikku päritolu pakkidega, vaid ainult kellegi huvi selliselt Venemaale pakke toimetada, kuna seal aetakse paljusid asju natuke teistmoodi kui Euroopa Liidus. Kuna D. Pankratjevil oli tol perioodil 100% töövõimekaotust (praegu 70%), siis ei kandnud ta kunagi pakke isiklikult, vaid käis neil postkontoris järel abilisega. Abilisteks 20 oli ema Marina Pankratjeva, tädi I.J. ja naine J.V. . Mõtet kedagi varjata ei tulnud talle pähegi. D. Pankratjev nõus sellega, et tema eesmärgiks oli midagi varjata. 12.2 Apellandile jääb arusaamatuks, millise tunnuse järgi prokurör jagas pakid kuritegelikeks ja mittekuritegelikeks. Samuti ei ole selge, kuidas sai D. Pankratjev eristada kuritegelikke pakke mittekuritegelikest, sest üle piiri ei kantud vaid neid pakke, aga ka teist vara ja kaupa. D. Pankratjev leiab, et narvalaste jaoks on selline olukord igapäevane, et elada ära. 12.3 Apellant märgib, et prokurör peab teda süüdlaseks 212 pakis üldväärtusega 165 057,89 eurot. Sellepärast on apellandile arusaamatu 329 665,76 eurot. Pealegi süüdistuses nimetatud 212 pakist apellandi nimele, samuti nagu tema ülalnimetatud sugulaste ja naise nimele ei ole saabunud üle 50 paki. Pjotr Vassiljeviga on apellant tuttav ja suhtleb lapsepõlvest saati. Suhtlus ei ole seotud süüdistuse esemega. Peale pakkide on elus ka teised huvid. See, et mõlemad said ka pakke, on selgitatav Narva inimese jaoks tüüpilise olukorraga, kus paljud tegelevad ühe eesmärgiga ära elada ning see on seotud ka piiriga. 12.4 Apellandile jääb selgusetuks, kas kohus võttis vastu prokuröri keeldumise osast süüdistusest või mitte. Arvestades, et prokurör osast süüdistusest loobus, siis saab jutt olla ainult 212 pakist üldväärtusega 165 057,89 eurot. See on kohtu positsioon väljub süüdistuse raamidest. 12.5 Nagu süüdistusest selgub, tegeles apellant pakkidega alates novembrist 2009 – veebruarini 2012, s.o 2 aastat 3 kuud, mitte aga 2,5 aastat, nagu otsuses väidetakse. Apellant ei kahelnud pakkide legaalses päritolus. D. Pankratjev nõus kohtu järeldustega, et ta pidi aru saama, et tegemist on kuritegelikult saadud varaga. 12.6 Otsuse p 3.4.4 osas märgib apellant leiab, et 27.10.2011 toimunud jutuajamisel tema ei osalenudki, ehkki jälitusprotokollis on tema telefoninumber. Kauba toimetamisega Peterburgi ei ole apellant kunagi tegelenud. 12.7 30.10.2011 kell 08:57 toimunud jutuajamise kohta peab apellant vajalikuks täpsustada, et see on järg tema jutuajamisele P. Vassiljeviga eelmisel päeval, s.o 29.10.2011 kell 09.52 toimunud vestlusele, kus räägiti lumelaudade ja suuskade üleviimisest Venemaale. Suusad ja lumelauad süüdistusse ei puutu, need saadi Tartust ja toodi Narva veoautoga. Apellant toimetas need Venemaale samuti tuttavate abil asjast huvitatud venelaste palvel. Nõnda viidi Venemaale 8 tonni suuski, millest räägiti põhjalikult 26.10.2011, kell 11:25 toimunud vestluses ja mis on kajastatud ka jälitusprotokollis. Antud asjaolu viitab sellele, et apellant ei tegelenud P. Vassiljeviga mitte üksnes süüdistuses nimetatud pakkidega. Pakkide kohta jutuajamisi praktiliselt ei ole, on vaid teine isiklik elu, mis viitab sellele, et apellant ei mõelnud üldse pakkide mingisugusest kuritegelikust päritolust. Apellant tegi Vassiljeviga palju asju, kuid see ei ole seotud esitatud süüdistusega. 12.8 Jääb arusaamatuks, miks kohus leiab, et J.S. i ei eksisteerinud, sest apellant võis tegutseda ka Vassiljevi ja S i huvides. Samuti võisid S il Vassiljeviga olla ka omad suhted. Aga tuvastamata „P “ võib olla J.S. ise. Kuigi apellant seda tõeselt ei tea, jääb ebaselgeks, miks kohus sellised võimalused oma otsuses välistab. 12.9 Apellandile jääb arusaamatuks Vassiljevi poolt Denissile üle antud 100 euro osas see, miks pidas kohus Denissi just Pankratjeviks, aga mitte kellekski teiseks. Apellandile on isiklikult teada enda kõrval veel 3 Denissi, kes on Vassiljevi tuttavaid ja kõik nad kandsid ka pakke.
- Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus avaldada oma kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni 16.09.
- 21
- Kirjaliku seisukoha esitas süüdistatava Andrey Nesterovi kaitsja advokaat Valeriy Gimaev, kes palub jätta Viru Maakohtu 13.03.2014 otsuse A. Nesterovi õigeksmõistmises muutmata ja riigiprokuratuuri apellatsiooni rahuldamata. 14.1 A. Nesterovi ütlustest nähtub, et pakid olid mõeldud kellelegi K ile. A. Nesterov on pakkide vastuvõtmist selgitanud sellega, et Venemaal oleks K il pakke keeruline saada. See on eluliselt usutav, kuna meediast on teada, et Venemaale jõuavad pakid kaua, võivad minna kaotsi või olla kahjustatud. Seega olid pakid mõeldud K ile, ega olnud suunatud rahandus-või majandussüsteemi ärakasutamisele. 14.2 Apellatsioonist nähtub, et ehkki süüdistatavad ei olnud selle kuriteo initsiaatoriks ja tõeliseks kasusaajaks, oli nende roll väga oluline antud rahapesuskeemi toimimisel. Kuna A. Nesterov ainult sai ajutise valduse pakkide üle, kusjuures ei ole osalenud vara muundamises, ülekandmises ega omandamises ja kasutamises, siis ei ole võimalik rääkida A. Nesterovi suurest rollist rahapesuskeemi toimimisel. Kaitsja leiab, et A. Nesterovile suure rolli omistamine rahapesuskeemi toimimisel lähtudes asjaolust, et A. Nesterovi tegudega seoses jäid isikud tuvastamata, on vastuolus KrMS § 30 lg 1, kuivõrd nende isikute tuvastamine on prokuratuuri ülesanne. 14.3 Tahtluse tuvastamisel on abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivne sündmustik (RKKK 3-1-116-05, p 10). Kaitsja leiab, et objektiivne sündmustik ei anna alust väiteks, et A. Nesterov tegutses kaudse tahtlusega. Oluline antud asja objektiivse sündmustiku puhul on see, et A. Nesterov ei tundnud huvi, kas pakid on seaduslikud ning saanud positiivse kinnituse pakkide seaduslikkuse kohta. Ta on usutavalt selgitanud, et Venemaale jõuavad pakid väga kaua, need võivad minna kaotsi või saada kahjustatud. Lisaks saabusid pakid ametlike postikanalite kaudu, mistõttu oli nende ebaseaduslikkus A. Nesterovi jaoks ebatõenäoline. 14.4 Kaitsja leiab, et kuna A. Nesterov oli veendunud, et tema teos puudub igasugune kuriteo tunnus, siis K ilt küsimata jätmine, kellelt need pakid tulid, mis oli nende sisuks ja palju need maksid, on vaadeldav käitumises nõutava hoolsuse rikkumisena, mis aga ei ole karistatav KarS § 394 lg 2 p 3 alusel. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
- Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebustega on seisukohal, et apellatsioonid jäävad rahuldamata.
- Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha prokuröri apellatsiooni osas, milles taotletakse maakohtu poolt õigeksmõistetud süüdistatavate E. Urbansi, T. Vasilieva, R. Vassilieva, K. Kalenitšenko, A. Nesterovi, V. Zubovi, A. Kolomjatkina, D. Rohi, A. Ivanovi, M. Uustalu, V. Koroštšenko ja S. Bondarenko süüdimõistmist KarS § 394 lg 1 järgi. Apellatsioonikohtu hinnangul apellatsioonis toodud argumendid ei veena kohut selles, et eelnimetatud isikute suhtes on maakohtu otsuses toodud põhistused ebaõiged ning otsus tuleks tühistada. 16.1 KarS § 394 teokoosseis näeb ette kriminaalvastutuse rahapesu toimepanemise eest. Täpsemalt sisustatakse antud süüteokoosseis Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RpTRTS) §-s
- Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine, eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest 22 tagajärgedest. Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. 16.2 Kordamata täies mahus õigeksmõistetud süüdistatavatele esitatud süüdistusi (täpsemalt on süüdistuse tekst toodud käesoleva kohtuotsuse sissejuhatavas osas), saab kokkuvõtlikult öelda, et E. Urbansile, T. Vasilievale, R. Vasilievale, K. Kalenitšenkole, A. Nesterovile, V. Zubovile, A. Kolamjatkinale, R. Rohile, A. Ivanovile, M. Uustalule, V. Koroštšenkole ja S. Bondarenkole esitatud süüdistuse kohaselt, varjamaks ajavahemikul 2009 kuni 2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt süüdistatavatele edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, võtsid vastu neile posti ja kullerteenuste vahendusel saadud postipakke, mis sisaldasid erinevat kuritegelikku vara. Vastu võetud saadetised toimetasid süüdistatavad D. Pankratjevi, P. Vasilievi või tuvastamata isiku valdusesse, kes seejärel organiseerisid saadetiste toimetamise Vene Föderatsiooni ning seal tuvastamata isikule/isikutele üleandmise. Seega, tehes eelkirjeldatud toiminguid saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegevuse õiguslikest tagajärgedest, panid eelloetletud isikud toime rahapesu KarS § 394 tähenduses. 16.3 Maakohtu poolt leidis ümberlükkamatut tuvastamist eelnimetatud isikute poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas posti-ja kullerteenuse kaudu nende nimele saabunud saadetiste vastuvõtmine. Kõik nimetatud süüdistatavad oma ütlustes neid asjaolusid ka kinnitavad. Seega, neis asjaoludes vaidlus puudub. 16.4 Vaidlus puudub ka selles, et maakohtu poolt leidis tuvastamist see, et süüdistatavate E. Urbansi, R. Vasilieva, K. Kalenitšenko, A. Nesterovi, V. Zubovi, A. Kolamjatkina, R. Rohi, A. Ivanovi, M. Uustalu, V. Koroštšenko ja S. Bondarenko poolt vastuvõetud ning süüdistuses näidatud isikutele üleantud saadetistes sisalduv oli kuritegelikul teel saadud vara. Maakohus tuvastas kogutud tõendite alusel, et on piisavad alused järeldamaks rahapesu süüdistuse aluseks oleva eelkuriteo aset leidmine (vt kohtuotsuse lk 18-19). Selles osas samuti vaidlus puudub. 16.5 Lisaks eelnevale on maakohus põhistatult järeldanud, et süüdistustes kirjeldatud tegevust võib käsitleda RpTRTS § 4 lg 1 p-s 1 sätestatud alternatiividest kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku varjamisena. Saadetiste ühest riigist teise toimetamisel fiktiivsete saatjate ja saajate andmete kasutamine võimaldas hoida saladuses arvutikelmuse teel saadud kauba tegelikke tellijaid ja saajaid. Süüdistatavate, kui n.ö fiktiivsete adressaatide poolt saadetiste vastuvõtmisega ning dokumentaalse kajastuseta üleandmisega Pankratjevile, Vasilievile või tuvastamata isikule, katkestas sisuliselt võimaluse tuvastada saadetiste edasine teekond ja saatus. See andis kelmuse ja rahapesu skeemi organisaatoritele omakorda võimaluse varjata kelmuse teel saadud kaupade kuritegelikku päritolu ning suunata need legaalsesse käibesse. Seega saab järeldada, et süüdistatavate-saadetiste vastuvõtjate tegevus võimaldas varjata saadetiste kuritegelikku päritolu.
- Kokkuvõttes tuvastas maakohus põhjendatult süüdistatavate tegevuses rahapesu objektiivsete tunnuste esinemise (kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamine ning omaniku ja päritolu varjamine). Antud küsimuses mingit vaidlust samuti olla ei saa.
- Järgnevalt asus maakohus analüüsima, kas süüdistatavate tegevuses on tuvastatav ka süüteo subjektiivne teokoosseis. Teatavasti eeldab KarS § 394 süüteokoosseis subjektiivsete tunnuste osas kõikide objektiivsete tunnuste osas vähemalt kaudse tahtluse esinemist. Sellest tulenevalt peab olema tõendatud, et süüdistatavad vähemalt möönsid, et nende poolt vastu võetud ning edasi antud saadetised sisaldasid kuritegelikul teel saadud vara ning nende vastuvõtmise ja edasiandmisega nad varjavad saadetiste tegelikku päritolu ja nende omanikku. 23 Seega, omistamaks süüdistatavatele kuritegelikul teel saadud vara valdamist ja edasiandmist, tuleb obligatoorselt tuvastada, et nimetatud tegevused olid kantud eesmärgist varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. 18.1 Käesoleva kohtulahendi sissejuhatuses kajastatud maakohtu otsusest tuleneb, et maakohus vastas eelnimetatud küsimusele süüdistatavatel subjektiivse teokoosseisu olemasolust eitavalt. Kordamata siinkohal eelnevalt kajastatud maakohtu seisukohti, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhistustega selles küsimuses. Kuna maakohus prokuratuuriga ei nõustunud, ongi prokuratuur maakohtu vastavasisulised järeldused ning põhistused apellatsioonis vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni väited ei too endaga kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise apellatsioonikohtu poolt. 18.2 Tsiteerides süüdistatavate ütlusi, rõhutatakse apellatsioonis, et süüdistatavad andsid ütlusi, mille kohaselt neid ei huvitanud asjaolud, mis puudutasid saadetistes sisalduvat kaupa (mis laadi kaup ning millisel eesmärgil neid tellitakse), nad ei küsinud ühtegi sellelaadset küsimust või siis leppisid formaalsete vastustega, et „kõik on korras“, täpseid vastuseid saamata. Asjas ei ole tuvastatud, et P. Vasiliev või tuvastamata isikud oleksid veennud süüdistatavaid pakke vastu võtma. Süüdistatavad pidid pidama ja tegelikkuses pidasid võimalikuks asjaolu, et neile tundmatute isikute poolt saadetud pakid olid pärit kuritegelikust tegevusest ning et pakkide enda nimel vastu võtmisega varjasid nad vara tegelikku omanikku ja selle kuritegelikku päritolu. Objektiivne sündmustik ehk süüdistatavate kaasamise asjaolud pakkide vastuvõtmisele, pakkide vastuvõtmise asjaolud, pakkide hulk ning nende üleandmise asjaolud, võimaldavad järeldada, et süüdistatavad pidasid võimalikuks pakkide kuritegelikku päritolu. 18.2.1 Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga süüdistatavatel subjektiivse teokoosseisu jaatamiseks ei nõustu. Tõepoolest, süüdistatavate ütlused on need, millele tuginevalt saab järeldada, milline oli nende arusaam saadetiste vastuvõtmisega seonduvast (vt siinkohal maakohtu istungiprotokoll, 2 kd, lk 129 jj, samuti ütluste andmisest keeldunud süüdistatavate avaldatud ütlused, 3 kd, lk172 jj). Maakohus, tuginedes süüdistatavate ütlustele, tuli järeldusele, et valdav osa neist andsid nõusoleku pakke vastu võtta ja edasi anda mõne oma lähedase pereliikme või tuttava palvel. Kusjuures palveid on põhjendatud erinevalt, nt asjaoluga, et endil on dokumendid kadunud või korras ära, või siis põhjendati kodust eemal viibimisega, või kinnitati, et tegemist on seadusliku tegevusega. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga, et neid süüdistatavate toodud ütlusi ei ole tõenditega ümber lükatud. Samuti saab neile esitatud põhjendusi pakkide vastuvõtmiseks enda nimel hinnata igati elulisteks. Süüdistatava S. Bondarenko ütluste kohaselt (võttis ajavahemikul 01.07.2010 kuni 30.09.2010 11 pakki) ei teadnud, et paneb pakkide vastuvõtmise ja P. Vasilievile üleandmisega toime midagi kuritegelikku. P. Vasiliev on tema poolvend ning viimase palvele vastu tulles otsustas vaid P. Vasilievit aidata (3 kd, lk179). Süüdistatava V. Kroštšenko ütluste kohaselt (ajavahemikul 27.09.2011 kuni 04.10.2011 võttis vastu 9 pakki) ta leidis internetist kuulutuse pakkide vastuvõtmise kohta. Kuna tal oli väike palk otsustas lisa teenida. Ei arvanud, et see võiks olla seadusevastane. Selgitati, et tegemist on kaubaga, mis on Saksamaa ladudes alla hinnatud ning siin võib seda kaupa kallimalt müüa. Edasimüümine käis interneti teel. Tema teada sisaldasid saadetised erinevat tehnikat (kohtuprotokoll, 2 kd, lk 135p jj). Süüdistatava E. Urbansi ütluste kohaselt (ajavahemikus 17.09.2010 kuni 19.05.2011 võttis vastu 53 pakki) osutas Petrile sõbrateenust, kuna viimane oli sageli linnast ära. Pakkide sisu teda ei huvitanud, lihtsalt käis neil järel. Hiljem juhuslikult sai teada, et pakke said Kolomjatkina ja Uustalu. Kolomjatkinaga nad sõbrustasid (kohtuprotokoll, 2 kd, lk 148). 24 Süüdistatava R. Vasilieva (ajavahemikul 21.03.2011 kuni 23.09.2011 võttis vastu 34 saadetist) ütluste kohaselt vend Petr palus tal pakke vastu võtta, kuna on tihti ise linnas ära, kuid tema ei töötanud ja õppinud, oli kodus, mistõttu paluski Petr teda. Teadis, et vend töötab logistikafirmas, mistõttu tal ei tekkinud mingeid kahtlusi. Teadis ka seda, et pakke said tema kaks venda S. Bondarenko ja V. Vasiliev (kohtuprotokoll, 2 kd, 149 jj). Süüdistatava A. Kolomjatkina (võttis ajavahemikul 30.08.2010 kuni 12.08.2011 vastu 59 pakki) ütluste kohaselt võttis pakke vastu P. Vasilievi palvel, kellega olid klassikaaslased ja P. Vasiliev oli tema noormehe (Urbansi) sõber. Oli siis 18 aastane. Teadis, et pakke võtsid vastu ka Urbans ja Uustalu. Mingeid kahtlusi tal ei tekkinud (kohtuprotokoll, 2 kd, lk 150 jj). Süüdistatava A. Ivanovi (võttis ajavahemikul 25.02.2010 kuni 17.03.2010 vastu 7 pakki) ütluste kohaselt sai ta P. Vasilieviga tuttavaks D. Rohi kaudu. Tal ei tekkinud pakkide vastuvõtmisega seoses mingeid kahtlusi ning küsis P. Vasilievi käest, kas see on seaduslik. Viimane seletas, et kõik on seaduslik ning saadetised tulevad läbi posti või kullerfirma. Hiljem ta lõpetas pakkide vastuvõtmise, kuna isale ei olnud see meelepärane (kohtuprotokoll, 2 kd, lk 151 jj). Süüdistatava K. Kalenitšenko (võttis ajavahemikul 03.08.2010 kuni 13.01.2011 vastu 26 pakki) ütluste kohaselt tundis Petrit juba algkooli klassist kuna käisid ühes koolis. Võttis saadetisi vastu Petri palvel, kuna ta ise on tihti Narvast eemal. Pakid saabusid Eesti Posti ja UPS kulleritega. Ilmselt oli tegemist elektroonikaga, kuid täpsemalt ei ole talle teada. Midagi kuritegelikku ta oma tegevuses ei näe (3 kd, lk 172). Süüdistatava T. Vasilieva (võttis vastu ajavahemikul 05.12.2009 kuni 17.09.2010 28 pakki) ütluste kohaselt P. Vasiliev on tema elukaaslane ning ta võttis pakke vastu viimase palvel. Petr selgitas, et on tihti ära, ning palus temal pakke vastu võtta. Usaldas Petrit ja ei mõelnudki, et pakkide vastuvõtmine võiks olla ebaseaduslik, seda enam, et need tulid läbi Eesti Posti ja kullerfirmade (3 kd, lk 185). Süüdistatava V. Zubovi (võttis ajavahemikul 19.01.2011 kuni veebruar 2012 vastu 28 pakki) ütluste kohaselt tunneb Petrit vähemalt 5 aastat. Käisid koos pidudel ja neil on ühised tuttavad. Petr palus tal pakke vastu võtta, kuna on ise tihti kodust ära. Mainis, et need on talle ja tulevad Euroopast. Kuna Petr on tema sõber, otsustas aidata. Saadetised tulid kullerfirmade kaudu. Teab, et tutvusringkonnast said pakke Uustalu ja Urbans. (3 kd, lk 176). Süüdistatava M. Uustalu (võttis ajavahemikul 02.05.2011 kuni 13.12.2011 vastu 57 pakki) ütluste kohaselt tunneb Petril 6 aastat, suhtlevad tihti ning aitavad üksteist. Usaldas Petrit ega arvanud, et tal võiks tekkida mingeid probleeme. Pakkide vastuvõtmisega nõustudes otsustas ta Petrit aidata (3 kd, lk 188). Süüdistatava D. Rohi (võttis ajavahemikul 01.02.2010 kuni 22.07.2010 vastu 6 pakki) ütluste kohaselt tunneb ta Petrit üle 5 aasta. Viimane õppis tema õega ühes klassis ning nad suhtlesid tihti. Petr palus aidata ning võtta enda nimel vastu pakke, mis on Petrile mõeldud. Otsustas teda aidata. Teda ei huvitanud, miks tema abi on vaja (3 kd, lk 182). Süüdistatava A. Nesterovi (võttis ajavahemikul 15.09.2010 kuni 11.03.2011 vastu 63 pakki) ütluste kohaselt tutvus ta ühel peol Venemaalt pärit K iga, kes palus tal võtta enda nimel vastu Euroopast saabuvaid pakke, kuna Venemaale on kallis saadetisi saata. K selgitas, et kõik on ametlik ning käib postkontori kaudu (kohtuprotokoll, 2 kd lk 154 jj). 18.2.2 Eelkäsitletud ütlustest nähtub, et valdav enamus süüdistatavaid usaldasid P. Vasilievit, kuna olid kas head ja pikaajalised tuttavad, sõbrad või sugulased. Seega on igati usutav, et neil ei tekkinud mingeid kahtlusi selles, et nende poolt pakkide vastuvõtmine, või enamgi veel neis sisalduv võiks olla ebaseaduslik, ehk kuritegelikul teel saadud vara. A. Nesterov ja V. Kroštšenko puhul on nad kasutanud kas siis interneti teel pakutava lisateenimisvõimalust või siis osutanud teenet paari kuu eest tuttavaks saanud isikule, kelle poolt esitatud palve pakke vastu võtta ei tundunud süüdistatavale (A. Nesterov) kuidagi kahtlane ning selgitus oli usutav. 25 18.3 Apellandi arvates süüdistatavad ei võtnud tarvitusele ühtegi meedet, selgitamaks välja, mis on tema nimele tulevate pakkide sisuks ja väärtuseks, miks need tulevad tundmatutelt isikutelt, mis eesmärgil neid saadetakse ning mis põhjusel kolmas isik, s.o tegelik paki saaja neid enda nimele ei telli. Sel viisil käitumine annab tunnistust teadlikust otsusest ja soovist tuvastamata päritoluga kaupa käidelda, s.o seda kellegi teise eest vastu võtta ja sellega varjata tegelikku kauba omanikku ja kauba päritolu. 18.3.1 Ringkonnakohus eeltoodud oletusliku seisukohaga ei nõustu. Kuna süüdistatavad nende endi ütluste kohaselt erilist huvi saadetiste vastu ei ilmutanud ning tulid vastu palve esitajale võtta enda nimel vastu pakke, saab järeldada vaid seda, et nad suhtusid sellesse pigem ükskõikselt, kuid sellest ei saa kuidagi järeldada teadlikkust saadetistes sisalduva vara kuritegeliku päritolu kohta ning et süüdistatavate ükskõikne suhtumine annaks tunnistust soovist varjata saadetiste tegelikku omanikku. Isegi kui eeldada, et kõik süüdistatavad said teada, mis on pakkide sisu ning väärtus, jääb selgusetuks, kuidas need asjaolud mõjutaksid süüdistatavate otsustust enda nimel pakke vastu võtta. Selle kohta saab vaid püstitada oletuslikke versioone, mis antud juhul sisulist väärtust ei oma. 18.4 Apellandi arvates ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdistatavate poolt vastuvõetud ja üleantud saadetiste kogus on olnud märkimisväärselt suur, mille põhjal süüdistatavad pidid aru saama, et need ei ole mõeldud neid värvanud isikute isiklikuks tarbeks, mis omakorda pidid neid kahtlusi ja küsimusi tõstatama. 18.4.1 Eelnevalt, s.o punktis 18.2.1 kajastatud süüdistatava ütlustega seoses välja toodud ajavahemikud ning vastu võetud saadetiste arv ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust tõsikindlalt järeldada, et süüdistatavad pidid möönma, et vastu võetud saadetised sisaldavad kuritegelikku vara. Rõhutamist väärib siinkohal seegi, et süüdistatavad kinnitasid, et nende poolt vastu võetud saadetised tulid n.ö ametlikke kanaleid pidi, s.o posti-ja kullerteenuste kaudu, mistõttu ka nimetatud asjaolu ei saanud tekitada neis ilmselgeid kahtlusi saadetistes sisalduva vara kuritegeliku päritolu kohta. 18.4.2 Lisaks tuleks nentida sedagi, et kuigi mitmed süüdistatavad teadsid seda, et veel mõned tuttavad võtavad vastu saadetisi, ei anna see asjaolu samuti tõsikindlat kinnitust sellest, et süüdistatavatel pidi tekkima kahtlusi saadetistes sisalduva vara legaalsuses. Tuleb märkida, et enamuses süüdistatavaid (kellele osundab prokuratuur apellatsioonis) oli omavahel tuttavad või sugulased (T. Vasilieva isegi P. Vasilievi elukaaslane), mistõttu ei ole midagi kummalist ega kahtlust tekitavat selles, et mitmed isikud teadsid veel teistestki saadetiste vastuvõtjatest. Asjaolu, et A. Nesterov ja V. Kroštšenko tegevus sai alguse neile mitte tuttavate isikute palvel, ei anna alust samuti järeldada, et tegemist on kuritegeliku tegevusega. V. Zubovi võimalik teadmine selle kohta, et tema poolt vastu võetud saadetistes sisalduv ei olnud mõeldud P. Vasilievile isiklikuks kasutamiseks, ei osunda süüdistatava teadmisele saadetistes sisalduva vara kuritegeliku päritolu kohta. 18.5 Apellatsioonis ei nõustuta maakohtu seisukohaga selles, et süüdistatavaid ei ole võimalik käsitleda rahapesu toimepanemise vahendina ning ei saa rääkida tahtmatust rahapesu toimepanemisest olukorras, kus süüvõimeline isik teeb vabatahtlikult toiminguid talle teadmata päritolu, sisu ja väärtusega kaubaga ilma selle kohta ühtegi küsimust esitamata. Nad ei teinud kõike võimalikku, et veenduda kauba seaduslikkuses, s.h saanud veenva ja eluliselt usutava selgituse, miks isik ise saadetisi vastu ei võta. 18.5.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuivõrd puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber süüdistatavate selgitused nende tegevuse kohta, või siis selliseid tõendeid, millest saaks järeldada, et süüdistatavad pidid vähemalt möönma, et nende valdusesse võetud ning edasi antud vara oli saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena ning et nende toimingud varaga aitavad varjata kauba tegelikku omanikku ja päritolu või aitavad muul viisil kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, siis saab järeldada, et süüdistatavate tegevuses ei ole tuvastatud KarS §-s 394 sätestatud kuriteo subjektiivsete tunnuste esinemine. Sellest tulenevalt ei saa neid ka käsitelda rahapesu täideviijatena. Tegemist on nn vahendiga ehk siis isikutega, keda ära kasutades rahapesu toime pandi. 26 18.5.2 Ringkonnakohtu hinnangul osundavad eeltoodud maakohtu järeldusele asjas kogutud tõendid, s.h süüdistatavate endi ütlused. Kordamata käesolevas lahendis välja toodud süüdistatavate ütlusi, saab veendunult järeldada kõiki süüdistavaid kasutati ära selliselt, et detailselt ei omanud nad mingit sisulist ülevaadet toimunu kohta. Neile esitati vaid elulised palved võtta vastu Saksamaalt saadetavaid saadetisi ning kinnitati nende vastuvõtmise legaalsust. Võimatu on teha kaugeleulatuvaid järeldusi selle kohta, et isikud, olles heauskselt lähedaste või heade tuttavate poolt (enamuses süüdistatavaid) ilmselgelt ära kasutatud, et nad võisid mingilgi viisil järeldada, et panustavad saadetiste vastuvõtmise ja edasiandmisega tegelikkuses hoopiski kuritegeliku rahapesu skeemi efektiivsesse toimimisse. Samase järelduse saab teha ka V. Kroštšenko ja A. Nesterovi puhul. Kuigi neid ei kaasanud saadetiste vastuvõtmisele sugulased, vaid muul viisil (paari kuu eest tuttavaks saanud isiku pöördumine (A. Nesterov), interneti teel lisateenimisvõimalus (V. Kroštšenko)).
- Eeltoodut kokku võttes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse V. Kroštšenko, E. Urbansi, R. Vasilieva, A. Kolomjatkina, A. Ivanovi, K. Kalenitšenko, S. Bondarenko, T. Vasilieva, V. Zubovi, M. Uustalu, D. Rohi ja A. Nesterovi õigeksmõistmises KarS § 394 lg 1 järgi, muutmata.
- P. Vasilievi kaitsja apellatsioonis taotletakse süüdistatava õigeksmõistmist. Apellandi hinnangul on kohtu motiivid P. Vasilievi süüdimõistmises põhjendamatud. Jääb selgusetuks, millistele tõenditele kohus tugines. Kohtuotsusest võib järeldada, et ka kohus ise ei ole veendunud selles, et P. Vasiliev teadis detailselt, kust pakid pärinesid ja kuidas need on hangitud. Apellant osundab, et samadel asjaoludel on kohus teised süüdistatavad õigeks mõistnud. D. Pankratjevi ja tema kaitsja apellatsioonis taotletakse D. Pankratjevi õigeksmõistmist. Apellatsioonides leitakse, et kõik need maakohtu järeldused, millised kohus tegi seoses teiste isikute õigeksmõistmisega, kohalduvad ka D. Pankratjevile. Leitakse, et kohtu järeldus selle kohta, et D. Pankratjev pidi möönma rahapesu, ei ole selge. Arusaamatuks jääb, milliste pakikoguste juures pidi süüdistatava jaoks ilmnema neis sisalduva vara kuritegelik päritolu. Tervikuna võib järeldada, et kohtu järeldused on oletuslikud. Apellantide hinnangul kohtu seisukohad ei lükka ümber süüdistatava selgitusi antud asjas. 20.1 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides toodud väited ei lükka ümber süüdistuse ja maakohtu seisukohti R. Vasilievi ja D. Pankratjevi süüdistuse tõendatusest. Esmalt tuleb märkida, et P. Vasiliev koos D. Pankratjeviga on isikuteks kelle süüdistus on teiste süüdistatavatega võrreldes oluliselt erinev. Nimelt on lühidalt öeldes nende süü selles, et P. Vasiliev ja D. Pankratjev olid isikuteks, kes ajavahemikul 2009 kuni veebruar 2012 organiseerisid 515 kuritegelikul teel saadud vara sisaldava saadetise vastuvõtmise ning Vene Föderatsiooni toimetamise. Selline järeldus toetub maakohtu poolt uuritud tõenditel, s.h kaassüüdistatavate (s.h prokuröri loobumise tõttu õigeksmõistetud M. Pankratjeva, V. Vasilievi ja G. Markarovi) ütlustel. Seega on ilmselgelt alusetu väita, et õigeksmõistetud süüdistatavate kohta toodud põhistused on ülekantavad ka P. Vasilievi ja D. Pankratjevi süüdistusele hinnangu andmisel. 20.2 Kuigi P. Vasilievi kaitsja märgib, et P. Vasiliev ei ole kedagi värvanud pakkide vastuvõtmiseks, on see siiski nii. Tähtsust ei oma see, et kaassüüdistatavad ei ole kasutanud sõna „värbamine“, vaid on rääkinud erinevatel põhjustel neile esitatud palvest pakke vastu võtta. Sisuliselt on nimetatud laialdane tegevus (arvestades siinkohal saadetiste vastuvõtmisele kaasatud isikute suurt arvu) hinnatav süüdistuse kontekstis värbamisena. Prokuratuuri poolt kogutud ning kohtule esitatud tõendid kinnitasid ka maakohtu hinnangul süüdistuse seisukohta selles, et P. Vasiliev ja D. Pankratjev grupis, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga suures ulatuses, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, panid toime KarS § 394 lg 2 p 1,3 sätestatud kuriteo. 20.3 Nõustuvalt maakohtuga saab nentida, et mõlema süüdistatava puhul on tuvastatud nii süüteo objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused. Sellesisulisi seisukohti siinkohal ringkonnakohus üle ei korda (vt maakohtu otsuse lk 21). 27 20.4 Selgituseks D. Pankratjevi apellatsioonis toodule seoses prokuröri süüdistusest osalise loobumisega, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus osundanud asjaolule, et prokuratuur kohtuvaidlustes korrigeeris P. Vasilievile ja D. Pankratjevile esitatud süüdistuse mahtu, mille kohaselt vähenes süüdistus 212 paki koguväärtusega 165057,89 euro võrra (vt prokuröri kõne maakohtus, 7 kd, lk 8p). See tähendab, et sisuliselt loobus prokuratuur osaliselt esitatud süüdistusest. Maakohus, osundades KrMS §-le 301 märkis, et süüdistuses loobumine on kohtule siduv ning sellega seoses kohus nimetatud osas esitatud tõendid ei analüüsi. Sellest nähtub üheselt, et kohus lähtus prokuratuuri poolt süüdistuse mahu vähenemisest. 20.5 Lisaks täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitut, mille kohaselt tegutsesid V. Vasiliev ja D. Pankratjev 2,5 aasta jooksul 212 paki vastuvõtmise, hoidmise ja toimetamisega Venemaale. (kohtuotsuse lk 22). Kuna süüdistuse kohaselt hõlmas nende tegevus perioodi alates novembrist 2009 kuni veebruarini 2011 ning prokurör loobus süüdistusest 212 paki osas, siis tuleb õigeks lugeda süüdistatavate tegevus saadetistega kahe aasta ja kolme kuu kestel ning saadetiste arv on 515 (prokuröri kohtukõne süüdistuse mahu vähenemise kohta, 7 kd, lk 8p). 20.6 P. Vasilievi kaitsja märgib, et puuduvad tõendid selle kohta, et P. Vasiliev oli teadlik saadetisi vastu võttes neis sisalduva vara kuritegelikust päritolust ning samuti ei ole tõendeid selle kohta, et ta oleks kuidagi seotud Saksamaal toimepandud kuritegudega. 20.6.1 Ringkonnakohus nõustub sellega, et kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada P. Vasilievi otseseid seoseid Saksamaal toimunud kuritegudega, kuid tema puhul saab maakohtuga nõustuvalt asuda seisukohale, et P. Vasiliev pidi vähemalt möönma, et Eestisse saabunud saadetised sisaldavad kuritegelikku päritolu vara. Sellise järelduse tegemine põhineb objektiivselt tuvastatud asjaoludel. Nimelt tegutses P. Vasiliev koos kaassüüdistatava D. Pankratjeviga Saksamaalt saabuvate saadetiste vastuvõtmise, hoidmise ja edasitoimetamisega Venemaale üle 2 aasta (20.11.2009 kuni veebruar 2011), mille jooksul käideldi 515 saadetist. Selleks oli vaja leida ning värvata terve hulk erinevaid isikuid, kes enda nimel oleksid nõus vastu võtma Saksamaalt tulenevaid saadetisi. Vältimaks n.ö liigsete küsimuste esitamist viimaste poolt, põhjendati saadetiste vastuvõtmise palveid erinevate eluliste põhjustega, kinnitades, et kõik on seaduslik. Seejuures olid valitud saadetisi vastu võtvateks isikuteks kas lähedased sugulased või head tuttavad, kellega ilmselt on usalduslik suhe, mistõttu ei tekitaks nende kaasamine kahtlusi tegevuse legaalsuses. Kusjuures tuleb märkida, et P. Vasilievi puhul ei oma tähendust see, et saadetised saabusid ametlikke kanaleid pidi (posti-ja kullerteenuste firmad). Nimetatud asjaolu oli hea argument veenmaks saadetiste vastuvõtmiseks värvatud isikuid nende tegevuse seaduslikkuses. 20.6.2 P. Vasiliev oli aga see isik, kes valdas olulist informatsiooni nii kauba vastuvõtjateks värvatud isikute kohta (kes, millal, kui palju ja mil viisil saadetisi vastu võtab), samuti saadetiste saabumise ning edasitoimetamise asjaolude kohta Venemaale. P. Vasiliev sai tegutsemisjuhised Venemaal asuvalt isikult (Skype vestlustes kasutas nime „P “, vt P. Vasilievi arvuti vaatlusprotokoll, 2 kd, lk 63-140). Nimetatud isiku käest sai P. Vasiliev infot saabuvate saadetiste kohta ning kellele süüdistatav need edasi Venemaale toimetas. Seega saab järeldada, et P. Vasilievi aktiivne roll ja tihe suhtlus pakkide veo organiseerijaga võimaldab üheselt järeldada, et P. Vasiliev omas teadmist kogu kuritegelikust skeemist. Kokkuvõttes on maakohus seega põhistatult asunud seisukohale, et P. Vasiliev tegutses rahapesu toimepanemisel kavatsetult. 20.7 D. Pankrajevi ja tema kaitsja leiavad, et süüdistatav tegutses inimese aitamise motiivil (J.S. il ei olnud võimalik ise pakke vastu võtta, vt süüdistatava ütlused, kohtuprotokoll, 2 kd, lk 146p jj) ning süüdistatava põhjendused ei ole ümber lükatud. 20.7.1 Maakohtuga nõustuvalt tuleb märkida, et D. Pankratjevi ütlused on ebausaldusväärsed ning on ümber lükatud P. Vasilievi arvuti vaatlusprotokollist ning jälitusprotokollist (2 kd, lk 141-192, 3 kd, lk 1-48) nähtuvaga. Nimetatud tõenditele osundas ka maakohus. Nimelt, eeltoodud tõendid kinnitavad selgelt, et D. Pankratjev tegutses koos P. Vasilieviga. Samuti saab järeldada, et D. Pankratjev tegutses mitte omaalgatuslikult tema poolt viidatud eraisiku huvides, vaid P. Vasilievi ja 28 „V “/“P “i nimelise isiku huvides. Nimetatud tõendites kajastatu valguses ei ole veenev ega usutav D. Pankratjevi apellatsioonis märgitu, et vestlustes nimetatud Deniss võib olla keegi muu isik. Lisaks tuleb märkida järgmist. D. Pankratjev selgitas, et värbas veel teisi isikuid saadetisi vastu võtma seetõttu, kuna ise ei saanud seda teha invaliidsuse tõttu. Samas ei ole selline selgitus usutav, kuna siis jääb arusaamatuks, miks ta pidi sellisel juhul aitama kedagi S i, kui tema tervis seda ei võimalda. Samas on tuvastatud, et ka D. Pankratjev ise võttis saadetisi vastu
(32). Kuna D. Pankratjevi ütlused on ebausaldusväärsed, saab väita, et süüdistatav püüab vähendada oma rolli rahapesus, mis omakorda kinnitab veendumust, et D. Pankratjev möönis, et vastuvõetud saadetised sisaldavad kuritegelikul teel saadad vara ning nende saadetiste edasitoimetamisega teise riiki soovitakse varjata neis sisalduva vara mittelegaalset päritolu ning tegelikke kaubasaajaid. 20.8 Seega, kokkuvõttes on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et D. Pankratjev tegutses rahapesu toimepanemisel kaudse tahtlusega. 20.9 Kuna D. Pankratjevi osas jääb kohtuotsus muutmata, puudub vajadus eraldi seisukohavõtuks süüdistatava ja tema kaitsja taotluste osas sülearvuti tagastamise kohta, samuti jääb selliseks juhul asjakohatuks taotlus D. Pankratjevile tema poolt eelvangistuses viibitud aja hüvitamise kohta. Nimetatud taotlused oleksid asjakohased kaebuste rahuldamisel, s.t süüdistatava õigeksmõistmisel.
- Kuna esitatud apellatsioonid jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata.
- D. Pankratjevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 288 euro suuruses summas, sealhulgas käibemaks 48 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja maakohtu otsusega tutvumiseks, selle vaidlustamise vajalikkuses ning konsultatsiooniks kliendiga kulutanud 2 tundi ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks kokku 4,5 tundi. Arvestades, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning põhjendatud, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Kuna kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad kaitsja kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda.
- Süüdistatava P. Vasilievi kaitsja kokkuleppe korras Aleksei Smelov on esitanud taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on tal maakohtu otsusega tutvumise ja konsultatsioonile ning apellatsiooni koostamiseks kulunud 7 tundi. Kokku taotleb kaitsja 630 euro hüvitamist. Kuna kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad kaitsja kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava enda kanda.
- Süüdistatava A. Nesterovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev esitas koos kirjaliku seisukohaga tasutaotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooniga tutvumisele 0,5 tundi, maakohtu otsuse analüüsile seoses apellatsiooniga 1 tund ning seisukoha esitamisele 1 tund. Kokku taotleb kaitsja 120 euro hüvitamist (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja kulu mõistlikus suuruses ning see tuleb kaitsjale hüvitada. Kuna nimetatud kulu tingis prokuratuuri apellatsioon, jääb see KrMS § 185 lg 2 teise lause alusel riigi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ 29