1-14-9947/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 11.02.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 28.01.2016 koht Kohtuasja number 1-14-9947 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Romanov, isikukood 37807205225, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 09.06.2014 ja lõpp 09.10.2016 RESOLUTSIOON Jätta SERGEI ROMANOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Romanovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 13.02.2015 otsusega tunnistati Sergei Romanov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 § 25 lg 2, § 22 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistatavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikult kuulus kandmisele 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.06.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 23-l korral, vangistuses viibib kuuendat korda. Kuritegude muster on aastakümneid olnud suhteliselt sarnane. Esimene kuritegu oli vanglast 1 põgenemine ja vahialusena põgenemine. Vägivallaga kuritegusid on olnud aastast
2. Korduvalt esinenud vägivalda võimuesindajate suhtes, füüsiline vägivald peamiselt alkoholijoobes. On kasutanud abivahendeid vägivalla sooritamisel (kannatanust vanuri kepp, õhupüstol, nuga). Nooremas eas kuriteod grupiviisilised, viimastel aastatel sooritanud kuritegusid nii üksinda kui ka grupis, viimane kuritegu toime pandud koos vennaga ning vangistuse ajal. Kuriteod muutunud lisaks otsesele vägivalla kasutamisele ka ühiskonnaohtlikuks. Soodusteguriteks narkosõltuvus ning soov saada hõlptulu. Vangistuse jooksul on omandanud riigikeele B2-taseme, osalenud sotsiaalprogrammis "Agressiivsuse asendamise treening" ja "Eluviisitreening". Tagasiside kohaselt oli kinnipeetav programmis motiveeritud ja aktiivne ning tuli järeldusele, et tarvitamise asemel tuleb tegeleda seaduskuulekate eesmärkide realiseerimisega. Ametniku hinnangul on kinnipeetav motiveeritud oma käitumist muutma. Töötab vangla majandustöödel köögitöödel abitöölisena, töödistsipliinirikkumisi ei ole esinenud, täidab oma tööülesandeid täpselt ja korrektselt. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on keeldunud oma andmeid vabanemisjärgse elukoha kohta edastamast. Rahvastikuregistri andmetel on Sergei Romanovi viimaseks elukohaks xxxx. Enne vangistust elas 2-toalises korteris aadressil xxxx koos oma tädi ja tädipojaga. Tädipoeg on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Põhihariduse omandas xxxx. Enne seda oli vanavanemate kasvatada ja käis xxxx koolis. Koolikohustuse täitmisega algasid probleemid juba
3. klassis. xxxx saadeti koolikohustuse mittetäitmise ja varguste tõttu. Varasema vangistuse ajal omandas treiali kutse. Rohkem õppida ei soovi. Puudub tööharjumus, enne vangistust elatus aastaid kriminaalsel teel saadud sissetulekust. Isikul on väljakujunenud tarbimisharjumused ja elustiil, tarvitades vabaduses igapäevaselt narkootikume ning käies sageli kasiinos. K-raha andmeil on kinnipeetaval 03.12.2015 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 13 565,68 eurot. Korduvalt sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil kasutades vägivalda. Kinnipeetava vanemad on surnud. Vend on kriminaalkorras karistatud ning viimane kuritegu sooritatud vangistuse ajal koos vennaga. Elukaaslane oli samuti narkootikumide tarvitaja ja kriminaalkorras karistatud isik. Isiku suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Isik on aastaid elanud riskeerivat ja hoolimatut elustiili olles süstemaatiline õigusrikkuja ja sooritades ka ühiskonnaohtlikke kuritegusid. On korduvalt sooritanud alkoholijoobes vägivallaga seotud kuritegusid. Tunnistab, et kipub joobes olles kergemini seadust rikkuma, ärritub kergesti ning kehtestab ennast vägivaldselt. Tarvitanud alkoholi ka vangistuse ajal. Vangistuse alguses tunnistatud remissioonis olevaks. Varasemalt oli Tartu Vangla narkovabas osakonnas. Viimase röövi toimepanemise põhjuseks oli narkosõltuvus. Käesoleva vangistuse (eelmise karistuse raames) ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, aga programmi läbimise ajal (või vahetult peale läbimist, täpne aeg tuvastamata) sooritas vanglas uue kuriteo, milleks oli suures koguses narkootilise aine käitlemine. Isik ei ole motiveeritud sõltuvusega tegelema, eitab sõltuvust ning sellega seonduvaid probleeme. Oli võimalus suunata isikut sõltuvusravile, kuid isik ei avaldanud soovi sõltuvusravi kohaldamiseks. Mõtlemises ja käitumises jäik, kordab samu käitumismustreid aastakümneid. Vähene ohvriempaatia. Isik elab põhimõttel päev korraga. Lahendab probleeme kasutades kuritegelikke meetodeid. Eesmärgid puuduvad. Isikul on kriminaalsed mõtlemise ja käitumise viisid sügavalt juurdunud. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 69%, uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus 65%, mida loetakse väga 2 kõrgeks tõenäosuseks. Eeltoodust tulenevalt ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Ta kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo ja uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 69% ja 65%, mis ei ole madal risk, mistõttu on Sergei Romanovi puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Tema vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest). Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu käesoleval ajal ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetav ei soovi enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Selline asjaolu ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. Toimikus puuduvad andmed tema vabanemisjärgse elukoha kohta, mis ei võimalda ennetähtaegse vabanemisega kaasnevate kontrollinõuete täitmist ja väsitab käitumiskontrolli teostamist. Kuna Sergei Romanov kannab karistust I astme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokuratuur Sergei Romanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 28.01.2016 toimunud videokohtuistungil ei olnud süüdistataval midagi öelda. Leiab, et vangla iseloomustuses on kõik õigesti kirjas, tal ei ole kohta, kus vabanemisel elada. Iseenesest enne tähtaega vabaneda vangistusest sooviks. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 23-l korral ning vanglas viibib ta kuuendat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Käesoleval ajal kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Varasemalt on muuhulgas karistatud vanglast ja vahialusena põgenemise eest ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Kasutab kuritegude toimepanemisel vägivalda ja ka abivahendeid, sh nuga, õhupüstol. Kuriteod on lisaks otsese vägivalla kasutamisele muutunud ka ühiskonnaohtlikuks. Soodusteguriks on narkootiliste ainete tarvitamine ja materiaalse kasu saamise soov. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on omandanud vangistuse jooksul riigikeele B2-taseme, kuid eesti keelt ei valda. Samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening ning läbiviija sõnul on kinnipeetav edaspidi motiveeritud oma kriminaalset käitumist muutma. Lisaks osaleb kinnipeetav vangla majandustöödel, töödistsipliinirikkumisi esinenud ei ole, tööülesandeid täidab korrektselt. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul vabaduses majanduslikult toime tulla. Iseloomustuse kohaselt puudub isikul ka tööharjumus, ta pole kunagi ametlikult tööl käinud ning enne vangistust elatus vaid kriminaalsel teel saadud vahenditest. Kinnipeetava toimetulekut mõjutasid ka narkootikumide igapäevane tarvitamine ning kasiinos käimine. Isikul on 03.12.2015 seisuga tasumata kohustusi 13 565,68 eurot. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad isikule negatiivset mõju avaldada, kuivõrd isik on korduvalt pannud toime kuritegusid ka grupis. Viimane kuritegu toime pandud koos oma vennaga. Puuduvad andmed isikute kohta, kes võiksid teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetada. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 69% ning vägivaldse kuriteo puhul 65%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isikut on varem karistatud vanglast põgenemise eest, samuti vahialusena põgenemise eest. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Romanovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4