3-16-60/4

Haldusasi nr 3-16-60 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-60 Haldusasi A. B. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks uuesti läbi vaatama kaebust vandeadvokaat Eva Tibari tegevuse peale RESOLUTSIOON Tagastada A. B. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. A. B. esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat E. Tibari tegevuse peale. Kaebaja heitis advokaadile ette varalise kahju tekitamist, kuna advokaat ei teavitanud kaebajale, millal oli kohtuotsus asjas nr 2-10-56868 tehtud ega küsinud kaebaja soovi apellatsioonkaebuse esitamiseks. Eesti Advokatuuri aukohus lõpetas 10.12.2015.a otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaat E. Tibari suhtes ning võttes arvesse advokaadi siirast kahetsust ning asjaolu, et E. Tibarit ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud, piirdus advokaadi tähelepanu juhtimisega.
3. A. B. esitas 09.01.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks uuesti läbi vaatama kaebust vandeadvokaat E. Tibari tegevusele. Kaebaja ei ole nõus aukohtu seisukohaga aukohtumenetlus lõpetada, kuna leiab, et E. Tibari tegevus oli õigusvastane ja tekitas kaebajale varalist kahju. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
5. Tulenevalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Vastavalt AdvS § 18 lg-le 1 võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002.a otsuse nr 3-3-1-9-02 p-s 10 selgitanud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Eeltoodust lähtuvalt on huvitatud isikul AdvS § 18 lg 1 kohaselt aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus üksnes juhul, kui vaidlustatud aukohtu otsus rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi.
6. Käesoleval juhul on AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isik esitanud halduskohtule kaebuse aukohtu otsusele, millega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaat Eva Tibari tegevuse suhtes. AdvS § 16 lõige 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 16.12.2014.a määruses nr 3-13-1541, et AdvS annab huvitatud isikule otsesõnu õiguse taotluse esitamiseks advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet, kuid otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas üldse on tegemist süüteoga, kuulub aukohtule. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kohus leiab, et olukorras, kus aukohus on kaebuse esitaja taotluse aukohtumenetluse algatamiseks vastu võtnud ning selle alusel aukohtumenetluse algatanud, kuid hiljem aukohtumenetluse lõpetanud, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, aukohtu kohustamist asja uueks läbivaatamiseks. Ühtegi menetluslikku etteheidet kaebus ei sisalda.
7. Täiendavalt selgitab kohus, et kui kaebaja leiab, et advokaat on oma tegevusega tekitanud kaebajale kahju, siis kahju hüvitamise nõudega on kaebajal võimalik pöörduda maakohtu poole. Sellise hagi esitamise eelduseks ei ole advokaadi distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt. Olenemata aukohtu otsusest peab kaebaja kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, mh ka advokaadi tegude õigusvastasust. Aukohtu otsus ei aitaks kaebajat seega potentsiaalse kahjunõude esitamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2014.a määruse nr 3-13-1541 p 18).
8. Kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse kaudu kaitsta, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys