2-10-31613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2016 a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-31613 Tsiviilasi OÜ Neckman Invest pank

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 20 065,98 eurot: ajutise halduri menetluskulud (kinnitatud 29.09.2010 ja 21.10.2014 määrusega) 249,06 eurot; ajutise halduri tasu (kinnitatud 29.09.2010 ja 21.10.2014 määrusega) 1 725,62 eurot; halduri tasu (arvestuslik) 6 310,63 eurot; pankrotimenetluse bürookulud (kinnitatud 21.10.2014 määrusega) 4 700 eurot; transpordikulu, so kütus (kinnitatud 21.10.2014 määrusega) 30,67 eurot; raamatupidamisteenus (kinnitatud 21.10.2014 määrusega) 7 050 eurot. Haldur selgitab, et pankrotimenetluses on kvaliteetse raamatupidamisteenuse sisse ostmine vajalik ja põhjendatud, kuna pankrotihaldur peab nagu äriühingu juhatuski korraldama raamatupidamist ning raamatupidamise korraldamise nõuete täitmata jätmine ei ole pankrotistunud äriühingu puhul lubatud. Seega ülevaate saamiseks võlgniku varade ja kohustuste kohta, samuti võlgniku raamatupidamise korrastamiseks ning jooksva raamatupidamise korraldamiseks on olnud vaja kasutada raamatupidaja teenust. Pankrotihaldur märgib, et ta on kohustatud kuni äriühingu registrist kustutamiseni andma teavet maksuametile, seega igakuine raamatupidamine hõlmab maksuametiga suhtlemist, eelkõige deklaratsioonide esitamist (TSD ning KMD), sealjuures halduril on ka isegi ilma arvandmeteta deklaratsioonide esitamise kohustus. Haldur selgitab, et raamatupidamisteenuse osutamine eeldab ka raamatupidamisprogrammi olemasolu (eelnev ost on samuti kulu), kus on võlgnikule ette nähtud oma sisestatud koht, mis võimaldab koostada ka erinevaid jooksvaid raamatupidamise dokumente, sh pankrotiseaduses ette nähtud ettekandeid, aruandeid ja pidada vastavalt raamatupidamisseadusele ning pankrotiseaduse §-dele 128, 132 korrastatud raamatupidamist. Menetlusega on kaasnenud ka bürookulud, mis kuuluvad hüvitamisele. Vajalikud ning põhjendatud bürookulud on seisnenud alljärgnevas: pankrotihalduri toimiku pidamine (bürootarbed, paber jms); 4 2-10-31613 sideteenused (suhtlemine võlgniku, võlausaldajatega jne); büroo- ja sekretäriteenused; bürooruumide- ja tehnika kasutamine (printer, paljundus, arvuti, ruumid dokumentide hoidmiseks ja pankrotihalduri ülesannete täitmiseks), kuna võlgnikul puudus kontor. Pankrotihaldur leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kulutustega, kuivõrd pankrotihalduril lasub kohustus pidada pankrotihalduri toimikut ning kuivõrd enamus materjale edastatakse pankrotihaldurile e-posti vahendusel, siis kaasnevad suhteliselt suured kulutused väljatrükkide tegemisega. Samuti on vajalikeks ja põhjendatud kuludeks kulud, mis kaasnevad büroo- ja sekretäriteenustega (sh bürooruumide- ja tehnika kasutamine), sest pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu, mille pidamisega kaasnevad igakuiselt kulutused. Pankrotimenetlusega soetud väljamaksed moodustavad kokku seega 23 584,59 eurot, millest kohus on varasemalt määrustega (29.09.2010 määrus ajutise halduri tasu ja kulutuste kinnitamine ning 21.10.2014 määrus jaotusettepaneku kinnitamine) kinnitanud 15 127,79 eurot. Pankrotitoimkond on kinnitanud OÜ Neckman Invest (pankrotis) pankrotimenetlusega seotud kulud (massikohustused ning pankrotimenetluse kulud) summas 23 584,59 eurot, sh raamatupidamis- ja bürookulud, kinnitanud 23.12.2015 otsusega. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Esimeses järgus on tunnustatud pandipidaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõue. Nõue on tagatud kinnistule XXXXXXXX seatud hüpoteegiga summas 3 000 000,00 krooni. Kinnistu (tootmismaa, üldpind 45 m2) müügist laekus 80 eurot. Pandipidaja väljamakse on 68 eurot arvestades, et pandipidaja on osalenud pandieseme arvel pankrotimenetlusega seotud kulude kandmisel 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast (

§ 153lg 3).

Seega pandipidaja nõude rahuldamata jäänud osa, mis rahuldatakse koos

§ 153

lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega, moodustab 191 666,95 eurot (191 734,95 – 68). Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

Nr Võlausaldaja Tunnustatud nõude Summa (EUR) 280 675,42 Väljamakse I (EUR) 693,18 Väljamakse II (EUR) 669,09

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu Danske Bank A/S Eesti filiaal AS SEB Pank 316 529,05 780,75 754,58 191 734,95 473,55 457,06
3. OÜ Madigan Consulting 145 952,15 360,51 347,94
5. OÜ DSVH OÜ Waldstock 639 116,48 1 281 651,08 1 578,17 3 164,42 1 523,65 3 055,46
6. OÜ Ademen 935 745,39 2 310,23 2 230,85
7. NV 809,82 1,99 1,95
8. ME 3 569,34 8,32 8,52
9. AS Latvijas Biznesa Banka 484 838,31 1 197,05 1 155,86 777,70 1,99 1,83
11. Lemminkäinen Eesti AS 5 2-10-31613
12. Swedbank Liising AS 20 265,85 49,94 48,35
13. AS DnB NORD Liising 17 351,36 42,73 41,41
14. AS Propaan 5 985,90 14,66 14,24
15. Tallinna Ettevõtlusamet 69,54 0,25 0,12
16. JV 1 094,29 2,73 2,56
17. Eesti Energia AS 36,74 0,25 0,12
18. Bank DnB NORD A/S 575 334,86 1 420,65 1 371,66
19. Sirkel & Mall OÜ 7 238,19 17,89 17,29
20. Elion Ettevõtted AS 95,22 0,25 0,24
21. EuroPark Estonia OÜ 1 278,23 3,23 3,04
22. Sweco Projekt AS 5 459,52 13,42 13,03
23. TB 1 094,29 2,73 2,56
24. Eesti Äriarhiivi OÜ 53,99 0,25 0,12 191 666,95 473,30 456,94 5 108 424,62 12 612,44 12 178,47
25. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu KOKKU Kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõuet omavale võlausaldajale väljamakset raha puudumise tõttu ei tehta. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Esimeses järgus tunnustatud Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõue läheb rahuldamata osas üle ja kuulub rahuldamisele koos ülejäänud teise rahuldamisjärgu nõuetega. Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

Rahuldamata jäänud nõuete suurus on märgitud järgnevas tabelis: Nr Võlausaldaja Tunnustatud nõude Summa (EUR) 280 675,42 Rahuldamata jäänud nõude suurus (EUR) 279 313,15

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu Danske Bank A/S Eesti filiaal AS SEB Pank 316 529,05 314 993,72 191 734,95 190 804,34
3. OÜ Madigan Consulting 145 952,15 145 243,70
5. OÜ DSVH OÜ Waldstock 639 116,48 1 281 651,08 636 014,66 1 275 431,20
6. OÜ Ademen 935 745,39 931 204,31
7. NV 809,82 805,88
8. 6 2-10-31613
9. ME 3 569,34 3 552,50
10. AS Latvijas Biznesa Banka 484 838,31 482 485,40
11. Lemminkäinen Eesti AS 777,70 773,88
12. Swedbank Liising AS 20 265,85 20 167,56
13. AS DnB NORD Liising 17 351,36 17 267,22
14. AS Propaan 5 985,90 5 957,00
15. Tallinna Ettevõtlusamet 69,54 69,17
16. JV 1 094,29 1 089,00
17. Eesti Energia AS 36,74 36,37
18. Bank DnB NORD A/S 575 334,86 572 542,55
19. Sirkel & Mall OÜ 7 238,19 7 203,01
20. Elion Ettevõtted AS 95,22 94,73
21. EuroPark Estonia OÜ 1 278,23 1 271,96
22. Sweco Projekt AS 5 459,52 5 433,07
23. TB 1 094,29 1 089,00
24. Eesti Äriarhiivi OÜ 53,99 53,62 191 666,95 190 736,71 5 108 424,62 5 083 633,71
25. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu KOKKU Kolmandas rahuldamisjärgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p-le 3 rahuldamisele tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Võlausaldajale väljamakset raha puudumise tõttu ei tehta ja rahuldamata jäänud nõude suurus on seega võrdne tunnustatud nõude suurusega. Swedbank AS (võlausaldaja) tunnustatud nõude suurus on 1 870 000 eurot ning rahuldamata jäänud nõude suurus on 1 870 000 eurot. Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga täiendav jaotamisele kuuluv vara, siis täiendavaid väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata vara puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole. Haldur ei kavatse edaspidi hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud eelnevalt. 7 2-10-31613 Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel ning halduri tasust. Lisaks eelnevalt välja toodud läbi viidud elektroonilistele enampakkumistele, on haldur 29.11.2010.a. esitanud võlgniku deebitori OÜ Kramer Kinnisvara (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse. OÜ Neckman Invest (pankrotis) rahalise nõude suuruseks on 9 375 011,81 krooni. Haldur on Eesti Töötukassale esitanud töötajatele hüvitiste (kindlustushüvitis koondamise korral ning tööandja maksejõuetuse hüvitis) väljamõistmiseks töötajate keskmise kuupalga ja saamata jäänud töötasu ning puhkuse kompensatsiooni arvestused. Vastavasisulised töötukassa otsused on haldur saanud novembris 2010.a. S vald on 17.10.2007.a. võlgnikuga sõlmitud lepingust (XXXXXXXX kinnistu võlaõiguslik müügileping, tagasiostuõigusega müügileping ning kinnistamisavaldus eelmärke kinnistamiseks) taganenud ning esitanud taotluse registriosa nr XXXX III jakku kantud eelmärke kustutamiseks. Haldur on nimetatud eelmärke kustutamiseks andnud nõusoleku ning 21.12.2010.a. allkirjastanud notariaalselt kinnitatud eelmärke kustutamise avalduse. Haldur on tutvunud ja esitanud oma seisukoha Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõule “XXXXXXXXXmaa kompensatsiooni määramine”. Tallinna Linnavalitsuse 8.12.2010.a. istungil on vastu võetud korraldus nr 1872-k ”XXXXXXXXXX maa kompensatsiooni määramine”, mille kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud maa eest OÜ-le Neckman Invest (pankrotis) määratud kompensatsioon summas 8 985,98 eurot. Haldur on lisaks eelnevale teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Haldur on korraldanud pankrotitoimkonna koosolekute läbiviimist, kus on arutatud ja kooskõlastatud pankrotivaraga seotud küsimusi. Haldur on tutvunud ja analüüsinud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Lisaks eeltoodule on haldur pidanud kirjavahetust võlausaldajatega, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, pidanud raamatupidamist ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Pankrotihalduri tasust. Haldur on lähtunud pankrotihalduri tasu arvestamisel

§-dest 65 ja 65

§ 65

§ 65

§ 66lg 1 tähenduses vajalikud.

Seejuures on võlausaldaja seisukohad samad, mis 01.12.2014 vastuväites. Halduri kulutuste prognoosimisel ja hüvitamisel tuleb lähtuda eeldusest, et kulutuste kokkuhoiu eesmärgil peab võlgniku esindaja oma abilistele ja esindajatele maksma tasu oma tasu arvelt ning saama ise hakkama raamatupidamis- ja õigusküsimuste lahendamisega. Vastupidist olukorda peaks võlgniku esindaja põhjendama. Kuna

raamatupidamisteenuse kulu ega bürookulu mõistet ei tunne, on võlausaldaja eelpooltoodust tulenevalt pankrotihalduri käest korduvalt küsinud, milles kulud raamatupidamisteenusele ja bürookulud seisnevad ning millal ja kuidas need kujunenud on, kuid pole adekvaatset vastust saanud. Kulude vajalikkust ei suuda pankrotihaldur nõuetekohase põhjalikkusega põhjendada ka 23.12.2015 lõpparuandes. Lõpparuandes on pankrotihaldur kirjeldanud, et haldur on pidanud kirjavahetust võlausaldajatega, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, pidanud raamatupidamist ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Kõik eeltoodu ongi pankrotihalduri ülesandeks ning nende täidetud ülesannete eest saab haldur taotleda halduri tasu, mida pankrotihaldur on ka teinud. Arusaamatuks jääb maksuhaldurile aga eraldi raamatupidamisteenuse eest kulude kandmine. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, et kui pankrotihaldur ostis raamatupidamisteenust sisse, miks on sel juhul haldur oma tasu põhjendanud sellega, et tegeles mh raamatupidamisega. Lisaks ei ole maksuhalduri hinnangul 150 euro tasumine kuus raamatupidamisteenuste eest, nelja aasta vältel antud menetluses põhjendatud. Kogu menetluse jooksul on ettevõtte nimel esitatud maksuhaldurile enamasti deklaratsioonid ilma arvandmeteta, vaid mõnel üksikul on esinenud arvandmeid. Seega ei näe maksuhaldur taolise deklaratsiooni esitamises küll taolist aja- ega ressursikulu, mis vääriks igakuiselt tasustamist pankrotihalduri märgitud määras. Ka pankrotimenetluses kulude-tulude arvestamise ning aruannete koostamise kohustus lasub pankrotihalduril ning on eelduslikult arvestatud halduri tasu sisse. Kokkuvõttes on maksuhalduri hinnangul halduri tasule lisaks 7050 euro küsimine raamatupidamisteenuste eest põhjendamatu. Seda enam, et pankrotihaldur pole maksuhalduri mitmetele päringutele vaatamata ka ise näidanud üles initsiatiivi, tõendamaks ja põhistamaks viidatud kulu summa kujunemist ja vajalikkust. Lisaks eeltoodule leiab võlausaldaja, et raamatupidamise teenuse kasutamine lisakulutusena on põhjendatud eelkõige juhul, kui ülesande täitmist ei saa halduri enda poolt mõistlikult oodata, ülesande suure mahu või keerukuse tõttu. Jaotusettepanekus ega lõpparuandes pole esitatud eraldi detailsemat kuluarvestust raamatupidamiseteenuse osas, seega ei ole maksuhalduril võimalik kontrollida, millest kulud 9 2-10-31613 summas 7050 eurot koosnevad. Sama kehtib ka bürookulude osas, kus kogusumma 4700 euro kujunemine pole järgitav. Lisaks on Neckman Invest OÜ (pankrotis) käibemaksukohustuslane, mis tähendab, et juhul, kui teenuste hind sisaldab ka käibemaksu peab tasutud käibemaks laekuma tagasi pankrotipessa. Antud juhul ei kajastu lõpparuandes, kas kuludele on käibemaks sisse arvestatud või mitte ning milline on käibemaksu tagastus pankrotivara hulka. Raamatupidamisteenuse kulu summas 7050 eurot moodustab kogu pankrotivarast ligikaudu 14,5% ning kõik pankrotimenetlusega seotud väljamaksed summas 23 544 eurot moodustavad pankrotivarast lausa 48,6%, mis on maksuhalduri hinnangul suur osa pankrotipessa laekunud rahalistest vahenditest. Haldur peab pankrotimenetlusega seotud kulutuste tegemisel arvestama, et ta tegutseb ärilise ebaõnnestumise olukorras, kus tehtud kulutused peavad olema hädavajalikud. Olukorras, kus on tegemist olnud üsna lihtsa pankrotimenetlusega (ei esinenud kohtuvaidlusi) ning pankrotivara suurus on suhteliselt väike (nagu antud juhul) peab kogemustega haldur olema võimeline hindama juba varakult menetluslikku olukorda ning vastavalt sellele ka toimima, ehk antud juhul oleks haldur pidanud arvestama säästueelarvet oma kulutuste tegemisel. Kui pankrotihaldur ei ole kulude tegemisel suutnud arvestada pankrotivara suurusega siis tuleb ebaõnnestunud majandusotsuse korral arvestada, et ta võib kanda negatiivseid varalisi tagajärgi. Lisaks eelnevale rõhutab maksuhaldur, et kui pankrotihaldur ei taotle tasu füüsilise isikuna, vaid tasu on määratud halduri büroole, on ebaõige lisada oma tasu nõudele sotsiaalmaksu, nagu pankrotihaldur antud juhul teinud on. Eeltoodust lähtudes palub võlausaldaja kohtul kontrollida lõpparuandes toodud kulutuste põhjendatust ning jätta lõpparuanne kinnitamata. Pankrotihalduri seisukoht võlausaldaja vastuväitele 5. Haldur võlausaldajaga vastuväidetega ei nõustu. Pankrotihaldur on 23.12.2015 esitanud kohtule uue lõpparuande ning lisanud aruandele pankrotitoimkonna 23.12.2015 otsuse protokolli, millega toimkond kinnitas lõpparuande ning selles kajastatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Lõpparuanne ning toimkonna otsuse protokoll on 29.12.2015 võlausaldajale tutvumiseks edastatud. Võlausaldaja ei ole oma vastuväites maininud, et pankrotitoimkond on vaidlusalused kulud kinnitanud. Toimkonna liige M E, kes varasemalt esitas vastuväite pankrotimenetluse kulude kinnitamise osas, on toimkonna nimel edastanud haldurile protokolli koos kaaskirjaga, mille kohaselt toimkond on halduri saadetud dokumendid üle vaadanud ning toimkond on kinnitanud lõpparuande ja menetlusega seotud kulud, sh bürookulu summas 4 700 eurot ning raamatupidamisteenuse summas 7 050 eurot. Haldur viitab, et ringkonnakohus on leidnud, et halduril on

§ 32

kohaselt õigus kasutada teiste isikute abi, kuid sellise abi kasutamise vajalikkust tuleb vajaduse korral hinnata. Seejuures tuleb hinnata, kas tehtud kulutused olid asja keerukusest vms objektiivsest asjaolust lähtudes vajalikud. Antud juhul on OÜ Neckman Invest (pankrotis) võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond abi vajalikkust hinnanud ning leidnud, et büroo- ja raamatupidamisteenuse tellimine kolmandalt isikult oli põhjendatud. Seega pankrotitoimkond on vastavate dokumentidega tutvunud ning vastupidiselt varasemale seisukohale andnud ühehäälse nõusoleku, et käesolevas menetluses on büroo- ja raamatupidamisteenuse puhul tegemist vajaliku kulutusega. Haldur on lõpparuandes kirjeldanud, milles on seisnenud raamatupidamisteenus. Haldur peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et OÜ Neckman Invest (pankrotis) pankrotimenetlus on olnud mahukas menetlus, mille käigus on haldur pidanud analüüsima ja korraldama lisaks võlgniku 10 2-10-31613 raamatupidamisele ka osaliselt võlgniku tütar- ja sidusettevõtete raamatupidamist (näiteks kinnitama majandusaasta aruandeid jne). OÜ Neckman Invest (pankrotis) omas osalusi mitmetes äriühingutes. Pankrotihaldur lisab, et haldur on pidanud kasutama raamatupidaja abi ka selleks, et selgitada välja, kas esineb asjaolusid, mis viitavad võlgniku raamatupidamiskohustuse rikkumisele, samuti selleks, et analüüsida arvelduskontodel rahade liikumist ja võlgniku tehtud suuremaid tehingud ning tuvastada, kas esineb dokumenteerimata tehinguid pangast või kassast väljamaksetes jne. Sisuliselt on olnud tegemist raamatupidamise revisjoniga. Raamatupidaja on saanud õiguse võlgniku raamatupidamisprogrammiga HANSARAAMA tutvumiseks ja kasutamiseks. Kvaliteetse raamatupidamisteenuse sisse ostmine on antud juhul olnud igati vajalik ning põhjendatud. Väide, et haldur peaks alati hakkama saama raamatupidamis- ja õigusküsimuste lahendamisega, ei ole tõsiselt võetav. Pankrotihalduril ei pea olema raamatupidaja kvalifikatsiooni, samuti ei pea haldur olema kvalifitseeritud jurist. Haldur selgitab veel, et raamatupidamine on vajalik kõigi isikute pankrotimenetluses, see tuleneb seadusest ning korrektse raamatupidamise arvestuseta ei ole halduril võimalik pankrotimenetlust läbi viia. Nii juriidilisest kui ka füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohta on vaja pidada jooksvat raamatupidamist, millega muu hulgas kaasnevad programmi haldamise kulud. Iga võlgniku kohta moodustatakse raamatupidamisprogrammi pesa, mida tuleb iga kuu uuendada tuginedes võlgniku konto seisule, tagasisaadavate rahasummade sissenõutavusele ja nende laekumise potentsiaalile. Lisaks tuleb raamatupidajal deklareerida ka väikesemahulises menetluses ajutise halduri tasu ja halduri tasu väljamaksmist, koostada arved, arvestada väljamaksmisel tekkinud pangateenuse kulusid ning prognoosida erinevate kontode haldamise kulusid. Seega raamatupidaja hoolitseb teenuse lepingu alusel, et võlgniku raamatupidamine jookseks sujuvalt terve pankrotiperioodi vältel ja kajastaks iga uue kuu andmeid sendi täpsusega, kuna erinevad puudujäägid võlgniku raamatupidamises võivad lõppeda võlausaldajate huvide kahjustamisega. Haldur täpsustab, et käesoleval juhul on raamatupidamise teenuse hind 125 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnikul puudub pankrotiperioodil maksustatav käive, sellest johtuvalt ei ole pankrotiperioodil sisendkäibemaksu maha arvestanud ning kulud on kajastatud koos käibemaksuga. Haldur juhib tähelepanu, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on välja selgitanud raamatupidamisteenuse osutamisega seonduva keskmise kulu pankrotis olevale ettevõttele ühe kuu kohta. Nimelt raamatupidamisteenuse hind ühes kalendrikuus (arvestusega, et pankrotivõlgnikul pooleliolevaid lepingulisi kohustusi pole, vallas- ja kinnisvara puudub, jne) algab 30 eurost (lisandub käibemaks), mis on minimaalne raamatupidamisteenuse kulu. Mahukama pankrotimenetluse, nagu OÜ Neckman Invest (pankrotis) menetluse, korral algab ühe kuu minimaalne raamatupidamisteenuse hind 200 eurost, lisandub käibemaks. Nimetatud teenus sisaldab aastaaruande koostamist, revisjone, dokumenteerimist, tehingute kirjendamist raamatupidamisprogrammis, olemasolevate raamatupidamislike andmete hoidmist ja säilitamist raamatupidamisprogrammis, maksuarvestust, vahearuannete koostamist ja vajadusel deklaratsioonide esitamist (TSD ning KMD) maksuametile. Seejuures raamatupidamisprogrammis raamatupidamisandmete hoidmine ja säilitamine on seotud andmebaasi suurusega (kuni 0,5GB 30 eurot kuus, iga täiendav GB tõstab kuu maksumust 10 eurot). Aastaaruande maksumus jääks 120150 euro vahele ja revisjon vastavalt tunnihinnale 40 eurot/tund. Nimetatud hindadele lisandub käibemaks. Käesolevas menetluses vastab raamatupidamisteenus mahukama pankrotimenetluse kriteeriumitele, kuid teenusega seonduv kulu on seejuures tunduvalt alla Koja poolt väljaselgitatud minimaalset kulu. Asjakohane ei ole võlausaldaja viide, et kui pankrotihaldur ei taotle tasu füüsilise isikuna, vaid tasu on määratud halduri büroole, on ebaõige lisada oma tasu nõudele sotsiaalmaksu, nagu pankrotihaldur antud juhul teinud on.

§ 193lg 4 sätestab, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.

aasta

1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu 11 2-10-31613 maksustamisele kuni
2. aasta
3. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Haldur ei ole palunud määrata tasu halduri büroole. Antud juhul on haldur palunud kinnitada pankrotihalduri tasu 6 310,63 eurot ja sotsiaalmaks 2 082,51 eurot. Haldurile jääb arusaamatuks võlausaldaja korduv viide halduri kohustusele arvestada säästueelarvet oma kulutuste tegemisel ning milliseid negatiivseid varalisi tagajärgi tuleb antud menetluses ebaõnnestunud majandusotsuse korral arvestada. Haldur selgitab, et võib esineda olukordi, kus pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, näiteks ajutise halduri tasu, moodustab pankrotivarast lausa 90% - see on võimalik juhul, kui menetluses ei ole õnnestunud tagasivõitmine, deebitoridelt võlgade sissenõudmine, muul viisil pankrotivara moodustamine ning menetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Võlausaldaja loogikast lähtudes peaks haldur kandma menetlusega seotud kulud ning seejuures läbi viima pankrotimenetluse ilma tasu saamata (s.t büroo- ja raamatupidamisteenuse eest maksma oma tasu arvelt). Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kinnitada OÜ Neckman Invest (pankrotis) lõpparuanne halduri poolt koostatud kujul. Kohtu seisukoht 6.

§ 157

p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 6.1. OÜ Neckman Invest (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolev vara pankrotihalduritele teadaolevalt puudub. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 23.12.2015 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pärnu Maakohtule on esitanud oma vastuväite Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, kd II tl 149-155) seoses pankrotimenetluse kuludega (büroo- ning raamatupidamiskulud). Lõpparuande sisulisele osale vastuväidet esitatud pole ja kuna kohus ei pea esitatud vastuväidet põhjendatuks, siis lahendab kohus võlausaldaja vastuväite pankrotimenetluse kulude osas allpool (määruse p-des 8-9). Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas ning sellega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu

§ 163lg 5 tähenduses.

7. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus OÜ Neckman Invest (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 12 2-10-31613 8.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama seaduse lõige 3 sätestab, et kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras.

§ 193lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.

aasta

1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni
2. aasta
3. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest 48460,78 eurot paludes määrata pankrotihaldurite tasuks summas 6310,63 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2082,51 eurot. Pankrotitoimkond on tasu määramise selles summas heaks kiitnud. Vastuväiteid halduri tasule esitatud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihaldurite nõutud tasu kogusummas 8393,14 eurot (sh sotsiaalmaks), on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lõikele 1.

Ka ei riku see võlgniku huve. Ka toimkond on kinnitanud halduri tasu vastavas summas. Asjakohatu on vastuväites esitatu, et pankrotihalduri tasule ei tule lisada sotsiaalmaksu, kuivõrd pankrotihaldur on tasu määramist palunud endale, mitte büroole (

§ 193lg 4).

Seega määrab kohus pankrotihaldur Terje Eipre tasuks 6310,63 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2082,51, kokku 8393,14 eurot. 9.

§ 66

lg 1 sätestab, et lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on halduril õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kui kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused põhjendatud, võib ta need kinnitada.

§ 64

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmandale isikule, esindajale ja abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvelt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kui esindaja kasutamine on asja keerukusest tulenevalt ilmselt vajalik, võib esindaja tasu pankrotitoimkonna nõusolekul maksta pankrotivarast. Võlausaldaja on esitanud vastuväite panrotimenetluse kestel halduri raamatupidamisteenuse kasutamise ning bürookulude osas. Kohus märgib, et panrotihalduril ei ole alati isiklikult kohustust võlgniku raamatupidamist korraldada. Nii tuleneb

§ 128

lg-st 1, et halduril on kohustus vastutada võlgniku raamatupidamise korraldamise eest ning

§ 66

lg 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus kasutada raamatupidamisteenust, kui sellise ülesande täitmist ei saa haldurilt endalt oodata. Kohus nõustub halduriga, et käesoleval juhul ei seisnenud võlgniku raamatupidamine üksnes arvandmete TSD ja KMD esitamistes, vaid halduril tuli raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmise raames esitada aastaaruandeid, majandustehinguid dokumenteerida ja kirjendada (vt nt lõpparuande p-s II tehtud tehinguid) jne. Samuti nõustub kohus halduriga, et viimasel tuli välja selgitada ka seda, kas võlgnik on rikkunud raamatupidamiskohustust ning halduril oli vajalik analüüsida võlgniku varasid ja kohustusi. Eelöeldut arvesse võttes ning arvestades pankrotimenetluse mahtu ning keerukust leiab kohus, et käesoleval juhul ei saanud mõistlikult eeldada kõikide menetluse kestel tehtud raamatupidamistoimingute tegemist haldurilt endalt. Sarnaselt raamatupidamiskulule leiab kohus, et ka bürookulu on selline vajalik kulu, mis on 13 2-10-31613 vajalik kogu pankrotimenetluse vältel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2015 määrust asjas nr 2-12-21094). Haldur on lõpparuandes põhjendanud, milles bürookulud seisnevad ja miks need on vajalikud. Kohus peab halduri toodud põhjendusi asjakohasteks ning tehtud kulutusi antud juhul vajalikuks. Samuti on pankrotihaldur neid kulutusi kinnitavad tõendid toimkonnale esitanud, kes on need omakorda kohtule esitanud (kd II tl 178-179). Võlausaldaja pole välja toonud, kuidas bürookuludeta ning raamatupidamiskuludeta oleks saanud edukalt antud pankrotimenetluse läbi viia. Samuti arvestab kohus siinjuures sellega, et võlausaldajad (läbi toimkonna), kes vahetult igapäevaselt valvasid halduri tegevuse üle (

§ 73

lg 1), on tehtud raamatupidamiskulud ning bürookulud heaks kiitnud (kd II tl 147-148). Väide, et 150 euro (sh käibemaks) suurune kulu raamatupidamisteenuse eest on liiga suur, kohus põhjendatuks ei pea. Nimelt on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda koostanud hinnapäringute alusel analüüsi raamatupidamisteenuse kulukuse kohta (kd II tl 166-167) ning 150 euro suurune kulu ühes kuus on koostatud analüüsiga kooskõlas. Nendel põhjendustel ei pea kohus võlausaldaja vastuväidet põhjendatuks. 9.

1. Haldur on esitanud lõpparuandes taotluse täiendavate kulude kinnitamiseks kogusummas 61,61 eurot (pangakulu 27,05 eurot ja väärtpaberikonto hooldustasu 34,56 eurot). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning OÜ Neckman Invest pankrotimenetluses kuuluvad täiendavalt kinnitamisele halduri tehtud kulu summas 61,61 eurot.
2. Tulenevalt eeltoodust kuulub OÜ Neckman Invest (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. 11.

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. 12.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri Terje Eipre tuleb vabastada halduri kohustustest OÜ Neckman Invest (pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ Neckman Invest (pankrotis) kustutamist registrist. 13. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ Neckman Invest (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Saner Kausile. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 14