KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) §-le

1. Kaebajate kui lapsevanemate subjektiivseid õigusi rikub RVG tegevuse põhjendamatu ja õigusvastane lõpetamine. Põhiseaduse (PS) § 37 lg 3 kohaselt on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. RVG tegevuse lõpetamine toob endaga automaatselt kaasa varem tehtud valiku tühistamise arvamust küsimata ning laste sunniviisilise üleviimise teise gümnaasiumi, rikkudes sellega kaebajate valikuõigust. Kaebajad ei soovi, et nende lapsed jätkaksid haridusteed teises koolis. Vastustaja on oma tegevusega rikkunud ka PS §-s 14 sätestatud põhiõigusi, kui selgub, et RVG tegevus lõpetati põhjendamatult. Kaebajad leiavad, et ümberkorraldamise otsus on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna ei võimalda menetlusosalistel üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused.
2. Tartu Halduskohus jättis oma 26.10.
3. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ja seetõttu ei pea kohus kontrollima haldusakti seaduslikkust. Kohus analüüsis PS § 37 ja jõudis seisukohale, et kaebajad on andnud PS § 37 lg-s 3 sätestatud põhiseaduslikule õigusele väära tõlgenduse. Kohus tegi kindlaks, et pooled ei vaidle selle üle, et vastustajal on õigus koolide ümberkorraldamiseks. Halduskohus leidis, et õigus haridusele ei sisalda endas õigust haridusele konkreetses õppeasutuses. Õigus haridusele nõuab oma olemuselt riigipoolset reguleerimist ning selle asetus võib muutuda ajas ja ruumis sõltuvalt ühiskonna vajadustest ja ressurssidest. Eelpooltoodut arvestades järeldas kohus, et PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele ei ole hõlmatud kaebajate õigusega nõuda oma laste õpingute jätkamist koolis, mille kohalik omavalitsus on otsustanud ümber korraldada ja mille lapsevanemad eelnevalt valisid oma laste õppeasutuseks. Samuti leidis kohus, et sellist subjektiivset õigust, st õigust valida õppeasutus moel, mis välistaks või keelaks õppeasutuse, kus isik hetkel õpib, ühinemise, ümberkujundamise või likvideerimise, kui alles jääb faktiline emakeelne õpe teises õppeasutuses, kaebajatel ei ole. Õigus haridusele ei ole hõlmatud õigusega haridusele konkreetses õppeasutuses. Kohus märkis, et PS § 37 lg-s 3 sätestatud lastevanemate otsustusõigus laste hariduse valikul on piiritletud ning kaebajad saavad realiseerida oma valikuõigust olemasolevate koolide vahel, valides nende arvates lapsele sobivama kooli. Kohus nõustus vastustaja ning Haridusja Teadusministeeriumi seisukohaga, et lapsevanema valikuõigust ei saa tõlgendada selliselt, et riik või kohalik omavalitsus peaks kindlustama kord lapsevanema või õpilase poolt valitud kooli püsimajäämise kuni lapse kooli lõpetamiseni. Vastustaja on selgitanud, et venekeelse hariduse andmine jätkub samas hoones ja samade klassikomplektidega Rakvere Gümnaasiumi nime all.
4. O.R. esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.10.
5. a otsuse. 2 Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Vaidlustatud otsus rikub kaebuste esitajate subjektiivseid õigusi ning haldusakt pole õiguspärane. Kaebaja märgib, et kohus võttis seisukoha ainult PS §-s 37 sätestatud õigusele haridusele, ent jättis kontrollimata haldusakti seaduslikkuse ja vastavuse PS §-le
6. Kaebaja viitab Tartu Halduskohtu otsusele asjas nr 3-06-2331, kus leiti, et kui leiab tõendamist, et gümnaasiumi tegevuse lõpetamine ja kooli likvideerimine on toimunud õigusvastaselt, on õigusvastaselt piiratud ka kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi.

§ 80alusel on kooli ümberkorraldamine diskretsiooniõiguse alusel tehtav otsus.

Haldusakti õiguspärasuse eeldused sätestab HMS §

1. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna otsus on motiveerimata ja tegemist on ka diskretsiooniveaga otsusega, mis seisneb kaebajate põhiõiguste ja halduse üldiste põhimõtete rikkumises vastustaja poolt. Kaebaja väitel ei võimalda vaidlustatud otsus üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused seoses Rakvere linna haridussüsteemi olukorraga, et ümberkorraldamise otsus tehti. Kaebaja leiab, et esitama oleks pidanud analüüsi, kuidas on Rakvere linnas muutunud viimase kolme aasta jooksul õpilaste arv, kuidas on vähenenud koolitusnõudlus hariduse saamiseks linnas, igas koolis ja RVG-s ning millise kriteeriumi järgi on otsustatud ümber korraldada just RVG. Otsusest ei nähtu ümberkorraldamise kava ettevalmistus ja see, kas arvestati puudutatud isikute arvamuste ja vastuväidetega ning kes olid menetlusse kaasatud ning ära kuulatud. Kaebaja arvates jäeti kaasamata ja informeerimata mõlema kooli lapsevanemad ning neil puudus võimalus kaasa rääkida neid puudutava otsuse tegemisel. Seega ei kaasanud Rakvere Linnavalitsus menetlusse kõiki isikuid, kelle õigusi või kohustusi võib nimetatud haldusakt puudutada. Väär on otsuses märgitu, et enne otsuse nr 17 tegemist korraldati koosolek vanematega Rakvere Linnavolikogu ja linnavalitsuse poolt. Nimetud koosolekud korraldati lapsevanemate poolt. Vanemad arutasid ka 18.02.2010 otsuse õigusvastasust ja kutsusid sinna linnavõimu esindajad. Linnavolikogu pole korraldanud ühtegi kohtumist. Samuti ei nähtu otsusest, kas ära kuulati ja arvestati ka RG lapsevanemate ettepanekuid. Sellega on rikutud ärakuulamisõigust, mis on arvestades Riigikohtu seisukohta asjas nr 3-3-1-70-03 oluliseks menetlusveaks. Vale on ka otsuses esitatud säästva kulu prognoos. Prognoosid on tehtud
2. a andmete alusel ja jääb arusaamatuks, miks ei võetud arvesse
3. a andmeid.
4. Rakvere Linnavolikogu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et ehkki kaebaja heidab kohtule ette materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, ei selgu edasikaebusest, milliseid norme on rikutud. Alusetu on viide 18.02.
5. a otsusele haldusasjas nr 3-10-755, milles halduskohus tühistas motiveerimatuse tõttu Rakvere Linnavolikogu otsuse nr
6. See aga ei tähenda, et motiveerimata oleks endiselt ka käesoleva vaidluse esemeks olev otsus nr
7. Vastustaja leiab, et alusetu on kaebaja väide, mille kohaselt Rakvere Linnavolikogu on rikkunud HMS § 37 ja 40 lg-t
8. Kaebajatel oli võimalus tutvuda kõigi asjas tähtsust omavate dokumentidega ning esitada neile sobivas vormis arvamusi ja vastuväiteid. Rakvere Linnavolikogu on arvestanud diskretsiooni teostades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja see kajastub ka otsuse motiveerivas osas. Vastustaja leiab, et analüüs kogu Rakvere linna haridussüsteemi kohta ei oleks proportsionaalne, ökonoomne ega vajalik. Kaebajad ei selgita, kuidas puudutab nende õigusi väidetav Rakvere Gümnaasiumi vanemate mittekaasamine menetlusse ja kaasarääkimisvõimaluse mitteandmine. Vastustaja arvates on püütud esitada kaebus avalikes huvides, mis ei ole aga lubatud. Alusetud on kaebajate väited, nagu oleks RVG ja RG töötajad, õpilased ja vanemad ärakuulamata jäetud. Linnavalitsuse ja volikogu liikmed osalesid mitmetel koosolekutel, kus koolide liitmise küsimust arutati ja mis on otsuses ka 3 kajastatud. Alusetud on ka väited, et volikogu ei kuulanud ära RVG ja RG esindajaid. Muuhulgas oli koolide liitmise teema arutlusel kahel Rakvere Linnavolikogu hariduskomisjoni koosolekul. Mõlemal koosolekul osales üks kaebajatest, O.B. . 06.12.2010 toimunud koosolekul sai sõna RG direktor A. Part ja 14.03.2011 koosolekust võtsid osa ja said sõna mõlema kooli direktorid ning RVG hoolekogu esimees. 16.03.1011 Rakvere Linnavolikogu istungil kuulati ära mõlema kooli direktorid, osa võtsid ka RVG hoolekogu esimees ja aseesimees, lisaks võttis koosolekust osa 19 volikogu liiget, kellest paljud esitasid küsimusi ja võtsid sõna. RVG ümberkorraldamise läbiviimiseks moodustati Rakvere Linnavalitsuse korraldusega nr 353 ajutine komisjon, kus omasid võrdset esindatust mõlemad gümnaasiumid. Rakvere linnal on õpilaste arvust lähtuvalt oluline tagada emakeelse (nii eesti- kui venekeelse) põhihariduse omandamise võimalus ning seda toetada tugistruktuuride, majandus- ja juhtimistegevuse optimeerimise kaudu. Eesmärgiks on tagada RVG-st tulevate õpilaste parem ettevalmistus, õppetingimused ja tõsta seeläbi õpitegevuse tulemuslikkust. Õppetöö ühendatud koolis on stabiilselt kestnud juba 2 õppeveerandit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei ole alust, küll aga tuleb muuta halduskohtu 26.10.
10. a otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
11. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt pöördusid kaebajad tühistamiskaebusega halduskohtusse leides, et nende kui Rakvere Vene Gümnaasiumis käinud laste vanemate subjektiivseid õigusi rikub selle gümnaasiumi tegevuse põhjendamatu ja õigusvastane lõpetamine. Kaebuses viidati PS § 37 lg-le 3 ja PS §-le
12. Halduskohus jättis esitatud kaebuse küll lõppkokkuvõttes õigesti rahuldamata, kuid asus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti seisukohale, et Rakvere Linnavolikogu 16.03.
13. a otsus ei riku kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ja seega puudub halduskohtul kohustus kontrollida sisuliselt vaidlustatud haldusakti seaduslikkust. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 7 lg 1 (HKMS vr) sätestas, et kaebusega halduskohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. PS § 37 märgib, et igaühel on õigus haridusele. Kaebuse esitajad on oma õiguste rikkumisel tuginenud PS § 37 lg-s 3 toodule, mille kohaselt on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel, märkides, et RVG likvideerimisega on nende varem tehtud valik tühistatud ning valikuõiguse on nende asemele teinud ära linnavolikogu. Ringkonnakohus nõustub iseenesest halduskohtu seisukohaga, et. PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele ei tähenda, et riigil või kohalikul omavalitsusel puudub õigus otsustada konkreetse kooli kui õppeasutuse likvideerimist või ümberkujundamist. Konkreetse kooli osas valikuõiguse tegemine ei ole põhiõigus, vaid isiku valikuvabadus ja seda olemaolevate haridusasutuste baasil, so PS §-st 37 lg 3 tulenev lapsevanema õigus otsustavale sõnale oma laste hariduse valikul ei sisalda õigust nõuda ühe kindla kooli püsimajäämist. Siiski tuleneb PS §-st 37 kui ühtsest hariduspõhiõigusest subjektiivne õigus, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu, sest vastasel juhul muutuks see õigus üksnes deklaratiivseks. Lisaks sellele viitasid kaebajad ka PS §-le 14, millest tuleneb põhiõigus heale haldusele ja seega võivad kaebuse esitajate subjektiivsed õigused olla rikutud, kui selgub, et RVG tegevuse lõpetamine ja kooli likvideerimine toimusid õigusvastaselt ja menetlusnorme rikkudes. Seega oleks halduskohus pidanud andma sisulise hinnangu vaidlustatud haldusakti 4 õiguspärasusele ning see oleks olnud kooskõlas ka varasema kohtupraktikaga sarnastes asjades (vt. näiteks haldusasjad nr 3-06-2331 ja 3-08-160), sh sama halduskohtu varasema seisukohaga haldusasjas nr 3-10-755, mille käigus Tartu Halduskohus hindas lapsevanemate kaebuse alusel sisuliselt Rakvere Linnavolikogu varasemat 17.02.
14. a otsust RVG tegevuse lõpetamise kohta ja tühistas selle põhjusel, et haldusakt ei vastanud HMS §-is 56 sätestatud nõuetele. Sellele, et kooli sulgemise otsus riivab koolis õppivate laste ja nende vanemate õigusi ning seaduslikkuse põhimõtte järgimise kontrollimiseks tuleb hinnata haldusakti andmisel nii pädevus-, menetlus- kui ka vormistamisnõuete täitmist, viidatakse jätkuvalt ka
15. a halduskohtute poolt tehtud lahendites (vt. haldusasi nr 3-11-2928). Kuigi halduskohus jättis alusetult vaidlustatud haldusaktile sisulise hinnangu andmata, mistõttu kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata, ei pea ringkonnakohus vaidluse asjaolusid ja senist menetluse kestust arvestades otstarbekaks vaidlustatud otsust tühistada ning haldusasja sel põhjusel esimese astme kohtule tagasi uueks arutamiseks saata, vaid hindab linnavolikogu otsuse õiguspärasust ise.
16. Haridusseaduse § 7 lg 2 p 2 kohaselt kohalikud omavalitsused asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 22 lg 1 p 34 ja § 35 lg 2 on valla või linna ametiasutuse ja selle tegevuse lõpetamise otsustamine volikogu ainupädevuses. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjendustes tuleb ära näidata haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb ära märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud volikogu otsuses täidetud kõik HMS § 56 nõuded. Otsuses on välja toodud nii otsuse andmist tingivad faktilised asjaolud kui õigusaktid, millest on otsuse tegemisel lähtutud. Otsuses välja toodud faktilised asjaolud ja põhjendused on andnud piisavat informatsiooni otsuse halduskohtus vaidlustamiseks ning võimaldavad ka kohtul hinnata haldusakti seaduslikkust.
17. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlustatud linnavolikogu otsuses on aluseks võetud

§ 80

lg 1, lg 2 p 2, lg 3 ja lg 5.

§ 80lõige 1 sätestab, et kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja.

Rakvere Vene Gümnaasiumi pidajaks oli Rakvere linn. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab erinevad koolide ümberkorraldamise võimalused. Rakvere Linnavolikogu on antud juhul võtnud aluseks lg 2 p-i 2 – kool või koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool või liidetavad koolid lõpetavad tegevuse. Antud juhul liideti Rakvere Vene Gümnaasium Rakvere Gümnaasiumiga ning Rakvere Vene Gümnaasium lõpetas tegevuse.

§ 80

lg 3 sätestab teavitamiskohustuse, nimetades ära need isikud, keda kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb teavitada. Sama paragrahvi lg 5 sätestab kooli ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamise perioodi igal õppeaastal. See saab toimuda vaid õppetöö välisel ajal ehk ajavahemikul

1. juulist kuni sama aasta
2. augustini. Seega on kooli ümberkorraldamise otsustamine diskretsiooniõiguse alusel tehtav otsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 5 Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatav haldusakt antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning haldusakt vastab ka HMS-is sätestatud vorminõuetele. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tuvastatav Rakvere Linnavolikogu poolt kaalutlusõiguse piiride ületamist. Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Vaidlustatud otsuses esitatud kaalutlused ei tekita kahtlust otsuse ratsionaalsuses, samuti ei ole lähtutud lubamatutest kaalutlustest.
3. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on RVG tegevuse lõpetamise ja kooli RG-ga liitmise põhjuseks olnud koolitusnõudluse vähenemine nii põhi- kui ka üldkeskhariduse saamiseks RVG-s. Koolitusnõudluse vähenemise illustreerimiseks on välja toodud õpilaste arvu muutumine viimasel kolmel aastal ja prognoos 2011/2012 õppeaasta kohta. Sellest nähtuvalt on põhikooli osas õpilaste arv kolme aastaga langenud 99-lt 90-le ja gümnaasiumi osas 54-lt 18-le ning õpilaste arvu prognoosiks 2011/2012 õppeaastal on põhikooli osas peetud 72 ja gümnaasiumi osas
4. Samuti on viidatud sellele, et haldusakti andmise aja seisuga käis RVG-s eelkoolis vaid 8 last, kellest 5 on Rakvere linna elanikud. RVG vabadele kohtadele on võetud senini lapsi õppima ka teistest omavalitsustest, kuid see ei ole siiski olnud piisav vahend kooli majanduselu korraldamiseks ja kooli säilitamiseks. Õpilaste ja klassikomplektide vähesuse tõttu RVG-s ei ole saadud ka piisavalt vahendeid vajalike õppematerjalide ja sisustuse soetamiseks, mistõttu ei vasta kooli õpitingimused enam nõuetele ega koolile pandud ootustele. Otsuse tegemisel on arvestatud ka seda, et juba 15.12.
5. a määrusega kinnitati RG põhimäärus, mille § 4 lg 1 sätestab, et RG-s on nii eesti kui vene õppekeelega klassid, mis tähendab, et Rakveres vene keelse koolihariduse andmine jätkub
6. a septembrist RG baasil. Seda, et venekeelne õpe toimub ka RG-s samas mahus ja isegi samas koolihoones ning klassis, kus varem, kinnitas vastustaja esindaja ka ringkonnakohtu istungil. Sellele, et venekeelne õpe jätkub RG-s, ei ole vastu vaielnud ka apellant. Eeltoodu alusel ja arvestades koolide juhtimisprotsessi ümberkorraldamisest tekkivaid rahalisi sääste, mida on edaspidi võimalik kasutada kooli õppekasvatuslikus- ja majandustegevuses, sh vene õppekeelega klasside vajaduste rahuldamiseks, on linnavolikogu pidanud vajalikuks koolide tegevuse alates 31.08.2011 ümber korraldada selliselt, et liita Rakvere Vene Gümnaasium Rakvere Gümnaasiumiga, mille tulemusena RVG tegevus lõpetatakse. Arvestades seda, et RVG oli Rakveres ainus vene keelne gümnaasium, siis nõustub ringkonnakohus vastustaja põhjendusega, et koolitusnõudluse hindamisel tuli arvestada just antud konkreetse õppekeelega kooli koolitusnõudluse statistikat, mitte kõikide Rakvere linna koolide, sh eestikeelsete koolide koolitusnõudluse statistikat. Selge on, et linna kõikide koolide kohta kogutud statistika koolitusnõudluse osas ei saa anda adekvaatset ega koolide ümberkujundamisel arvestatavat ülevaadet nii vene õppekeelega kooli koolitusnõudluse kui eesti õppekeelega koolide koolitusnõudluse kohta eraldi. Volikogu on õiguspäraselt põhjendanud ja arvestanud otsuse tegemisel ainult vene õppekeelega kooli koolitusnõudluse statistikat, kuna otsustuse eesmärk oli liita just RVG teise gümnaasiumiga ja jätkata venekeelse hariduse andmist edaspidi RG-s. 6 Samuti puudub ringkonnakohtul alus pidada vastustaja poolt haldusaktis esitatud koolitusnõudluse ja selle prognoosi kohta käivaid andmeid ebausalduväärseks või valeks. Ringkonnakohtul ei ole ka alust arvata, et RG ei võimalda senistel RVG õpilastel saada vähemalt sama kvaliteediga vene keelset haridust või, et RG ei oleks enam RVG õpilaste huvidele ja võimetele vastav kool, arvestades muuhulgas ka seda, et selline süsteem on käesolevaks hetkeks juba ühe õppeaasta jagu toiminud.
7. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole alust ka sellel apellandi väitel, nagu oleks Rakvere Linnavolikogu rikkunud otsuse tegemisel ärakuulamisõigust. 16.03.
8. a otsuses on selgitatud, et enne haldusakti andmist on ära kuulatud nii RVG lapsevanemate kui ka hoolekogu arvamus, kuna koolide liitmise probleeme käsitleti 07.06.2010 toimunud RVG lastevanemate koosolekul, millest võttis osa ka abilinnapea. Sama küsimust arutati ka 27.11.2010 toimunud RVG lastevanemate koosolekul, millest võtsid osa nii linnavolikogu kui ka linnavalitsuse esindajad. 27.01.2011 toimunud RVG hoolekogu koosolekust võtsid osa Rakvere linnapea ja abilinnapea. Lisaks sellele on 06.12.2010 ja 14.03.2011 toimunud samal teemal arutelu linnavolikogu hariduskomisjonis ning 16.03.2011 linnavolikogu koosolekul (tl 50-52, 54-58), millest võtsid osa ka mõlema gümnaasiumi direktorid, RVG hoolekogu esimees ja ka üks kaebajatest O.B. , kes oli nii hariduskomisjoni kui ka volikogu liige. Selle üle, et nimetatud kohtumised on tegelikkuses aset leidnud, ei ole poolte vahel vaidlust ning üksnes see, et haldusorganite esindajad osalesid kooli poolt kokku kutsutud lastevanemate koosolekutel ja hoolekogu koosolekul, mitte ei korraldanud selliseid kokkusaamisi linna initsiatiivil, ei tähenda, et selliselt toimides on haldusorgan ärakuulamisõiguse teostamata jätnud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et apellandil ei olnud võimalust tutvuda haldusmenetluse käigus kõigi asjas tähtsust omavate dokumentidega ning esitada talle sobivas vormis oma arvamusi ja vastuväiteid. Asjaolu, et linnavolikogu poolt vastu võetud otsus oli RVG tegevuse lõpetamise vastu olevate lapsevanemate või teiste isikute jaoks negatiivne, ei tähenda automaatselt seda, et nende arvamusi ei ole Rakvere Linnavolikogu eelnevalt ära kuulanud ja otsuse tegemisel arvesse võtnud.
9. Viide sellele, et Tartu Halduskohus 18.02.
10. a otsusega haldusasjas nr 3-10-755 otsustas tühistada Rakvere Linnavolikogu 17.02.
11. a otsuse nr 15 ”Rakvere Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamine” seetõttu, et otsus oli õigusvastane motiveerimatuse tõttu, ei ole käesoleval juhul enam asjakohane. See, et halduskohus otsustas Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 otsuse nr 15 tühistada, ei tähenda seda, et Rakvere Linnavolikogu 16.03.
12. a otsus nr 17 on samuti motiveerimata ja selle oleks pidanud tühistama. Kui võrrelda linnavolikogu 17.02.
13. a otsuse sisu käesolevas asjas vaidluse all oleva otsuse sisuga, siis on 16.03.
14. a otsus oluliselt motiveeritum ja vastab sellisena igati haldusaktile kehtestatud nõuetele.
15. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et volikogu kui kollegiaalse organi poolt vastu võetud diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele, selle andmisel ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega lähtutud lubamatutest kaalutlustest. Puuduvad sellised menetlus- ja motiveerimisvead, mis tekitaksid kahtlusi kaalutlusotsuse sisulises õiguspärasuses.
16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad O.R. i poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. 7 Agu Timmi Maarika Kuusk 8 Maili Lokk