3-11-894/16

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. juuni 2012, Tartu 3-11-894 V.V. kaebus Viru Vangla 10.11.
2. a käskkirja nr 6.2/1083-T, 13.12.
3. a käskkirja nr 6.-3/2620-D, 13.01.
4. a käskkirja nr 6.-3/78-D ja 09.03.
5. a vaideotsuse nr 6.-12/64-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 19.09.
6. a otsus V.V. apellatsioonkaebus Kaebaja V.V. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla 10.11.
8. a käskkirjaga nr 6.-2/1083-T määrati V.V. tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 10.11.2010 kuni 09.02.
9. 12.11.2010 ei allunud kaebaja vanglaametniku seaduslikule korraldusele hakata koristama S11 eluosakonda. Kaebaja osas alustati distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena määrati Viru Vangla 13.12.
10. a käskkirjaga nr 6-3/2620-D kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 7 (seitsmeks) ööpäevaks.
11. 04.01.2011 esitas kinnipeetav kaebaja Viru Vanglale vaide, milles taotles 10.11.
12. a tööle määramise käskkirja nr 6.-2/1083-T ning 13.12.
13. a distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 6-3/2620-D kehtetuks tunnistamist.
14. Viru Vangla 11.02.
15. a vaideotsusega nr 6-12/7-3 jäeti kaebaja vaie läbi vaatamata ja tagastati.
16. Kaebaja pani 13.12.2010, 14.12.2010 ja 15.12.2010 toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele hakata koristama S11 eluosakonda.
17. Viru Vangla 13.01.
18. a käskkirjaga nr 6.-3/78-D karistati kaebajat VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras kokku kartserisse paigutamisega 33 päevaks.
19. 09.02.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide, milles taotles 13.01.
20. a käskkirja nr 6.-3/78-D kehtetuks tunnistamist.
21. Viru Vangla 09.03.2011 vaideotsusega nr 6.-12/64-1 jäeti vaie täies ulatuses rahuldamata.
22. V.V. esitas kaebuse Viru Vangla 10.11.
23. a käskkirja nr 6.-2/1083-T, 13.12.
24. a käskkirja nr 6.-3/2620-D, 13.01.
25. a käskkirja nr 6.-3/78-D ja 09.03.
26. a vaideotsuse nr 6.-12/64-1 tühistamiseks. Kaebajale ei tutvustatud töövõtteid, keemilisi aineid ega viidud läbi erialast koolitust ning ei tutvustatud tööülesandeid. Kaebaja tööst keeldumine oli seaduslikult põhjendatud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 14 lg 5 p 4, kuna ta kannatas tööpakkumise hetkel tugevate seljavalude käes. Vanglaametnikud sunnivad teadlikult kinnipeetavaid tegema koristustöid, eesmärgiga neid alandada ja häbistada ja rikkudes sellega vangistusseaduse § 4 1 lg-t 1.Vabaduses töötavad inimesed vabatahtlikult, aga vanglas pannakse kinnipeetavad tema tahet vastaselt ja ilma töölepinguta tegema alandava iseloomuga tööd. Kaebajal on välja kujunenud negatiivne arvamus koristaja ametist ja ta peab sellist tööd enda jaoks häbistavaks.
27. Tartu Halduskohtu 19.09.
28. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tööle määramise käskkiri nr 6.-3/78-D on antud pädeva haldusorgani poolt ja õiguspäraselt. Kuna kaebaja ei vasta VangS § 37 lg-s 2 märgitud tingimustele, siis ta on kohustatud töötama. Koristustöid ei saa pidada sunniviisiliseks, sest kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom. Asja materjalidest ei nähtu, et tööle määramise käskkirja andmisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi. Kaebaja poolt täitmata jäetud vanglaametnike korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Kaebaja on vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarmenetluse määramisel ei ole esinenud menetluslikke rikkumisi. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud ning kaebajale on antud võimalus anda seletusi. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning see on proportsionaalne. Kaebajale oleks pidanud haldusmenetluse seadustiku § 41 järgi teatama, et vangla vajab vaidele vastamiseks pikemat aega. Samas ei too vaidele vastusega viivitamine vaideotsuse tühisust.
29. V.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsus tehtud ühekülgselt, arvestamata kaebaja esitatud tõendeid ja asjaolusid. Vangla on ebaõiglaselt määranud kaebajale ebaproportsionaalse kartserikaristuse. Vangla määras kaebajale sellepärast suurema karistuse, et kaebaja ei saanud tööle määramise hetkel töötada koristajana ja palus end mingile muule tööle määrata. Vangla ignoreeris täielikult kaebaja tervislikku seisundit. Vangla oleks pidanud tutvustama kaebajale tööohutusnõudeid või selgitama tööülesandeid. Sel hetkel, kui kaebajale tehti korraldus tööle asuda, kannatas ta tugevate seljavalude käes ja tal oli isegi valus kummarduda. Seega polnud kaebajal võimalik teha füüsilist tööd. Arstid olid teadlikud kaebaja tugevatest seljavaludest ja isegi ei määranud talle ravimeid. Kaebajal oli õigus keelduda tööst, kuna töötamine oleks ohustanud ta tervist. Kaebaja palub kohtul teha vanglale teabenõue, et veenduda kas antud ajavahemikul oli muid vabu töökohti kui kaebajale pakuti koristaja ametikohal töötamist. Vanglas hakkavad teised kinnipeetavad tööd vastu võtnud koristajat mõnitama ja siis tuleb kinnipeetaval kogu karistusaja vältel taluda alandusi. Lisaks 2 karistatakse vanglas selle eest, et isikul on oma arvamus, mis erineb vangla omast. Vanglas ei peeta kinnipeetavat inimeseks ega tulevaseks ühiskonna liikmeks, vaid õigusteta orjaks. Kaebaja arvates võiks kõik kinnipeetavad osakonnas olla koristajad. Koos apellatsioonkaebusega esitas V.V. taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
31. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
32. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
33. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
34. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
35. Käesolevas asjas ei saa apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning selle osaliselt rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et Viru Vangla vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased. Viru Vangla 10.11.
36. a käskkirjaga (tl 42) on kaebaja tööle määratud. Eelpool nimetatud käskkirja on püütud kaebajale tutvustada ning käskkiri on meditsiini osakonnaga kooskõlastatud. Viru Vangla 22.11.
37. a tõendi (tl 52) kohaselt võib kinnipeetav koristajana töötada ja selleks vastunäidustusi ei ole. Kaebaja pole esitanud dokumente, et tal esines selline tervislik seisukord, mis poleks võimaldanud tal koristajana töötada. Kaebajal küll võisid olla seljavalud, aga koristamine pole füüsiliselt nii raske töö, mis nõuaks väga suurt pingutamist. Samas ei vaidlusta kaebaja ka asjaolu, et ta keeldus tööle minemast, seega on õiguspärane tema karistamine tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest. Kaebaja väidab, et talle pole tutvustatud tööohutusnõudeid. Kaebajale polnud vajalik tutvustada tööohutusnõudeid, sest neid tutvustatakse alles reaalsel tööle asumisel. Kuna kaebaja tööle ei asunud, siis ei saanudki neid talle tutvustada. Lisaks ei eelda koristustööd erilisi tööohutusnõuete teadmist. Lisaks väidab kaebaja, et kõik osakonnas olevad kinnipeetavad võiksid olla koristajad. Vastustajal on õigus määrata inimeste hulk, kes peavad tegelema koristustöödega. Sisuliselt nähtub apellatsioonkaebusest, et kaebajal puudusid mõjuvad põhjused tööst keeldumiseks. Tööst keeldumise tegelik põhjus oli see, et kaebaja arvates oleks tööle asumine seadnud teda kaaskinnipeetavate silmis negatiivsesse olukorda. 3
38. Käesoleval juhul ei saaks seega apellatsioonkaebust rahuldada ka juhul, kui eeldada apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Eeltoodust tulenevalt on V.V. i apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.
39. Antud asjas esitas V.V. koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi
40. septembri
41. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel eraldi hindamata ja lahendamata. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi