Obsah (4)

§ 25§ 22§ 24§ 26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2979 Kohtuasi Eesti Energ

) sätestatud tingimustel ja korras. Sotsiaalministri 17.10.2007 määrusega nr 67 kehtestatud „Tööinspektsiooni põhimääruse“ §-st 8 tulenevalt on nimetatud inspektsiooni põhiülesanneteks muuhulgas töökeskkonnapoliitika elluviimine ning riiklik järelevalve töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle. Sama määruse § 9 lg 1 p-de 5 ja 11 kohaselt peab inspektsioon nende ülesannete täitmiseks tegema järelevalvet tööõnnetuste uurimise ja ennetavate abinõude rakendamise üle, uurima vastava vajaduse korral ise tööõnnetusi, ning andma välja oma pädevusest lähtuvaid haldusakte.

§ 25

lg 5 punktid 1 ja 2 näevad samuti ette, et selle inspeksiooni riikliku järelevalve alane tegevus tähendab muuhulgas kohustusi teostada järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle ning neid vajadusel ise uurida. 8.

§ 22

lg 1 kohaselt on tööõnnetusega tegemist muuhulgas juhul, kui töötaja tervisekahjustus toimus tööandja antud tööülesannet täites. Tööõnnetuste registreerimise, teatamise ja uurimise korda reguleeriva Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 § 3 lg 2 p-st 1 tulenevalt peab tööõnnetuse uurija välja selgitama õnnetusjuhtumi seose töötaja töö või töökeskkonnaga. Seda kohustust pole aga kuidagi võimalik täita, kui ei tuvastata, milline oli kannatanu ja talle tööülesande andnud isiku vaheline tegelik suhe. Pädevus töötaja ja tööandja vahelise suhte liigi hindamiseks tuleneb selgelt ka eelnevalt punktis 7 juba loetletud vastustaja põhiülesannetest, mis näevad lisaks tööõnnetuste uurimisele ette töösuhteid sätestavate õigusaktide täitmise kontrollimise. Seda ülesannet ei saa samuti täita, kui ei uurita ega hinnata seda, kas töö tegemiseks sõlmitud leping vastab poolte vahel oleva suhte tegelikule sisule. Seega on tööinspektoril olemas õigusaktidest tulenev volitus selleks, et otsustada poolte vahel sõlmitud lepingu liigi üle, tunnistada nende suhe ilma poolte vastavasisuliste tahteavaldusteta töösuhteks ning menetleda seejärel õnnetusjuhtumit tööõnnetusena. 9.

§ 24

lg 2 paneb tööandjale kohustuse esitada tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raport Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.

§ 24

lg 4’ annab tööinspektorile õiguse nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse raporti muutmist juhul kui ta tuvastab, et uurimine pole läbi viidud või raport koostatud nõuetekohaselt. Sama paragrahvi lõike kuus alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 § 5 lg 8 näeb aga ette, et kui tööandja on esitanud uurimise lõpetamise akti, kuid tööinspektor tuvastab uurimise või järelevalve käigus, et tegemist oli tööõnnetusega, on tal õigus ettekirjutusega nõuda tööandjalt akti tühistamist ja õnnetusjuhtumi menetlemist tööõnnetusena.

§ 26

lubab riikliku järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Nimetatud seaduse § 28 lg-s 1 sätestatu annab pädevale korrakaitseorganile õiguse panna vastutavale isikule ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui ta ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

1. Eelnevalt on juba esitatud põhjendused, miks tuleb lugeda kannatanu ja vastustaja vaheline suhe töösuhteks. Vastustaja poolt 09.10.2015 koostatud akti kohaselt leidis 29.09.2015 toimunud ja raske kehavigastusega lõppenud õnnetusjuhtum aset siis, kui kannatanu täitis vastustaja töötaja antud korraldust. Kuna selle akti alusel lõpetati õnnetuse uurimine põhjusel, et see ei juhtunud mitte töötaja vaid käsundisaajaga, oli tööinspektoril olemas õiguspärane alus selleks, et nõuda vastustajalt 3 akti tühistamist, teha talle ettekirjutus õnnetusjuhtumi tööõnnetusena menetlemiseks ja uurimise tulemuste kohta kirjaliku raporti koostamiseks ning hoiatada teda ka ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede eest.
2. HKMS § 165 lg 2 kohaselt ei pea kohus kaebuse rahuldamata jätmisel kordama oma otsuses vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendusi, kui ta järgib neid. Vaidlusaluses ettekirjutuses on vastustaja põhjendanud, miks ta peab kaebaja ja kannatanu vahelist suhet töölepinguliseks suhteks. Kuna tehtud järeldustega saab nõustuda, ei pea kohus vajalikuks neid kõiki üksikasjalikult üle korrata ja piirdub vastavas osas sellega, mis on eelnevalt punktis 6 juba välja toodud.
3. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul mingit alust pidada vaidlustatud ettekirjutust ega selle kohta tehtud vaideotsust õigusvastaseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4