← Eesti

3-14-52762/12

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015, Tallinn

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-14-52762 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.09.2014 korraldusega nr 12.2-3/022605-7 OÜ Roheline Valik endist juhatuse liiget AE kui kolmandat isikut ilmuma 30.09.2014 maksuhalduri ametniku juurde suulise teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks juhul, kui isiku valduses on korralduses kajastatud majandustehingutega seotud dokumente. MTA kontrollib OÜ Roheline Valik (äriregistrist kustutatud 12.06.2014)
  2. a oktoobri kuni detsembri käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete ja
  3. a jaanuari käibedeklaratsioonis kajastatud käibemaksu arvestuse õigsust. Kontrolli esemeks olevad tehingud toimusid ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli AE, ning äriühingu õigusjärglasel täisühingul Postovar kontrollperioodi kohta andmed puuduvad.
  4. MTA jättis 21.10.2014 vaideotsusega nr 6-1/2396-2 rahuldamata AE vaide MTA 16.09.2014 korralduse kehtetuks tunnistamiseks.
  5. AE esitas 11.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.09.2014 korralduse nr 12.2-3/002605-7 tühistamiseks. Kaebajat on kohustatud esitama tema valduses olevad raamatupidamisdokumendid, kuid tegemist ei ole konkreetselt sõnastatud dokumentide nimekirjaga ning seetõttu kontrollitava ja täidetava korraldusega, mille täitmata jätmise korral saaks rakendada sunniraha maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lg 1 alusel. Maksuhaldur on pöördunud kaebaja poole ennatlikult (MKS § 61 lg 2) ja ei ole põhjendanud, et oleks eelnevalt kasutanud ära kõik meetmed teabe saamiseks maksukohustuslaselt endalt. Puuduvad andmed, et maksuhaldur küsib kaebajalt sama teavet, mida on eelnevalt edutult küsitud maksukohustuslaselt (vt Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10).
  6. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Sunniraha hoiatust puudutavad märkused ei ole asjakohased, sest kaebaja suhtes ei ole sunniraha rakendatud. Maksuhaldur on toonud korralduses välja kontrollitava perioodi ja tehingud, millega seoses teavet küsitakse (Audi A7 ja konkreetsete kinnistute ostumüügilepingud). Seega on kaebajale antud ülevaade küsitavast teabest ja määratud konkreetne tähtaeg korralduse täitmiseks. Motivatsioon teabe saamiseks kolmandalt isikult tuleb esitada piiratud kujul mh maksusaladuse hoidmise tõttu ja maksuhaldur ei pea kolmandale isikule maksumenetluse käiku ja nõutud teabe abil tõendatavaid asjaolusid detailselt selgitama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsus nr 3-10-293, p 15). Korralduse vaidlustamine saab teenida üksnes maksumenetluse tahtliku takistamise eesmärki.
  7. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2015 otsusega AE kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maksuhaldur ei pidanud kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse kõiki asjaolusid ja vaidlustatud haldusaktist nähtub, et maksuhaldur on MKS § 61 lg 2 kohaselt pöördunud teabe saamiseks nii OÜ Roheline Valik kui TÜ Postovar poole. MKS § 67 lg-st 1 lähtuvalt on sunniraha hoiatuse tegemine lubatud. Korraldusest järeldus selgelt, et nõutav teave seostus OÜ Roheline Valik käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrollimisega ning maksuhaldurile ei saa ette heita, et haldusakt olnuks sisuliselt motiveerimata või kaebajal puudus võimalus mõista selle eesmärki. Haldusmenetluse seaduse §-st 58 lähtuvalt ei saaks kaebust igal juhul rahuldada üksnes võimalike menetlus- või 2

(5)3-14-52762 vorminõuete rikkumise tõttu, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. AE palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Isiku suhtes kohustavana ega konkreetsena ei saa käsitada maksuhalduri sõnastust, et „juhul, kui Teie valdusesse on jäänud Roheline Valik OÜ raamatupidamise dokumente ja/või muid kontrolliperioodil toimunud majandustehingutega seotud dokumente, palume need maksuhaldurile esitada“. Kui maksuhalduril puudub alus eeldada, et kolmanda isiku valduses on äriühingu dokumente, siis ei ole võimalik korralduses sisalduva palve mittetäitmist karistada sunnirahaga. Kaebajalt kui kolmandalt isikult ei saa eeldada teadmist, et ta dokumente omamata mõistab maksuhalduri taotlust ning vajadust pöörduda kolmanda isiku poole. Kolmandale isikule peab olema selge tema poole pöördumise vajalikkus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2009 otsus nr 3-07-2611, p 9), mis arvestab MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangut ja mida ei saa samastada viitega teabe vajalikkusele. MTA korraldus on kolmanda isiku poole pöördumise põhjendatuse osas motiveerimata.
  2. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

§ 201

lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

  1. Maksuhalduri poolt kolmandalt isikult (menetlusväliselt isikult) teabe nõudmise eeldusteks on nõutava teabe seos maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisega (MKS § 61 lg 1, § 62 lg 1), eelnev teabe nõudmine maksukohustuslaselt (MKS § 61 lg 2) ning teabe nõudmine MKS §-le 46 vastava korralduse vormis, milles tuleb muu hulgas märkida kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (MKS § 61 lg 3, § 62 lg 4 p 1). MKS § 46 sätestab üldnõuded maksuhalduri haldusaktidele, sh nõude, et haldusaktis peavad sisalduma selle andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5).
  2. MTA 16.09.2014 korraldus (tl 9-10) sisaldab viidet selle õiguslikule alusele (MKS § 46, § 61 lg-d 1 ja 3, § 62 lg-d 1 ja 3) ning korraldusest nähtub, et teavet küsitakse OÜ Roheline Valik maksustamisperioodide oktoober–detsember 2013 ja jaanuar 2014 kohta esitatud käibedeklaratsioonides kajastatud kindlate tehingute kohta (OÜ Roheline Valik poolt
  3. a augustis soetatud sõiduki Audi A7 võõrandamine ning Rae vallas Järveküla külas asuva kolme kinnistu ostu- ja müügitehingud). Maksuhaldur on selgitanud, et pöördus eelnevalt teabe ja selgituste saamiseks nii OÜ Roheline Valik kui ka tema õigusjärglase TÜ Postovar poole, kuid pole vajalikke dokumente saanud. Teabe eelnevat nõudmist OÜ-lt Roheline Valik ja TÜ-lt Postovar kinnitavad maksuhalduri poolt kohtule edastatud korraldused (MTA 01.04.2014 korraldus nr 12.2-3/22605-2 – tl 29-30; MTA 13.06.2014 korraldus nr 12.23/022605-4 – tl 32-33). Kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmise põhjusena on vaidlusaluses 3

(5)3-14-52762 korralduses toodud välja, et tehingud toimusid ajal, mil OÜ Roheline Valik juhatuse liige oli AE. MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (vt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Ringkonnakohtule ei nähtu, et vaidlustatud korraldusega oleks kaebajalt küsitud teavet või dokumente, millel ei saa olla ilmselgelt tähtsust OÜ Roheline Valik käibemaksuarvestuse kontrollimisel või mille kohta ei saa kaebaja eelduslikult omada mingisugust teavet või dokumente. Kolmanda isiku poole pöördumisel tuleb tõepoolest näidata ära temalt teabe või dokumentide nõudmise vajalikkus, kuid vaidlusaluses korralduses ongi seda tehtud, viidates võimatusele saada vastavat teavet ja dokumente maksukohustuslaselt või tema õigusjärglaselt.
  1. Maksuhaldur on kohustanud kaebajat andma suulisi seletusi OÜ Roheline Valik majandustehingute kohta perioodil oktoober 2013 – jaanuar 2014 ning märkinud tingimuslikult, et kui kaebaja valduses on OÜ Roheline Valik raamatupidamise dokumente või muid kontrolliperioodil toimunud majandustehingutega seonduvaid dokumente või nende koopiaid, palutakse need maksuhaldurile edastada. AE maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustuse osas on korralduses selgitatud, et vahetu suhtlus on kirjavahetusest efektiivsem viis teabe kogumiseks, sest sellisel moel saab vältida vääritimõistmist, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA 16.09.2014 korraldus piisavalt arusaadav ja põhjendatud. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamiseks annab õigusliku aluse MKS § 61 lg 1 ning kuigi sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, piisab sellist kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral vaid üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele (vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 14-16). Dokumentide esitamise nõude osas ei saa maksuhaldurilt eeldada, et korralduses peaksid soovitud dokumendid olema määratletud väga üksikasjalikult (nt kuupäev, number vm), vaid korraldus on täidetav ka juhul, kui selles on välja toodud, milliseid tehinguid kajastavaid raamatupidamisdokumente kaebajalt küsitakse. Seda, kas ja millised konkreetsed dokumendid on vastavate majandustehingute kohta vormistatud, saab teada üksnes kaebaja, kes oli vastavate tehingute tegemise ajal OÜ Roheline Valik juhatuse liige. Vaidlusaluse korraldusega on kaebajat kohustatud esitama maksuhaldurile üksnes need viidatud tehingutega seonduvad dokumendid, mis on kaebajal olemas. Vaatamata korralduse osaliselt leebele sõnastusele (s.o palve esitada dokumendid), ei saa sellest kogumis (st lähtudes eelkõige korralduses sisalduvast sunniraha hoiatusest) järeldada, et adressaadil puudub kohustus esitada maksuhalduri soovitud dokumendid, kui need on kaebajal olemas.
  3. Maksuhalduril on MKS § 67 lg-st 1 tulenevalt õigus teha MKS § 61 lg-s 1 ja § 62 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks adressaadile sunniraha hoiatus (MKS § 136). Olenemata sellest, et MTA 16.09.2014 korralduses on AE eraldi hoiatatud nii suulise teabe andmata jätmise kui ka dokumentide esitamata jätmise korral sunniraha rakendamisega (mõlema kohustuse osas esimesel korral summas 65 eurot), ning nõutud dokumentide puudumise korral ei ole isikul objektiivselt võimalik neid maksuhaldurile esitada, ei muuda see hoiatust iseenesest õigusvastaseks. Sunniraha rakendamise eelduseks on see, et adressaat on jätnud korraldusega pandud kohustuse täitmata. Kaebaja on korralduse täitnud ka juhul, 4
(5)3-14-52762 kui ta ilmub määratud ajaks maksuhalduri ametiruumidesse suulise teabe andmiseks ning esitab maksuhaldurile kõik temal olemas olevad dokumendid asjassepuutuvate majandustehingute kohta. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur ei ole AE suhtes sunniraha rakendanud. 14. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb AE apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.04.2015 otsus muutmata. 15.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et AE on tasunud esimese ja teise astme kohtus riigilõivu kokku 30 eurot (tl 14; tl 45). Muude menetluskulude kohta pole kaebaja kohtutele andmeid esitanud. Kuivõrd AE apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta esimese ega teise astme kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.