← Eesti

3-13-70092/75

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 38§ 41§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2015, Tallinn Haldusasja numb

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 24.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/18889-1 kohustati O OÜ-d

(1)võimaldama maksuhaldurile vaatluse läbiviimiseks juurdepääsu äriühingu omandis olevale korteriomandile aadressil XXXXXXXX X-XX, Tallinn ning XXXXXXXX XXX XX, Tallinn asuvale kinnistule ja sellel asuvale hoonele ning võimaldama maksuhalduril sooritada vaatlusega seotud menetlustoiminguid;
(2)esitama 04.11.2013 maksuhaldurile kontrollimiseks XXXXXXXX X-XX korteriomandi ja XXXXXXXX XXX XX kinnistuga seotud tehingute käibemaksuarvestuse aluseks olevad korralduses loetletud dokumendid;
(3)andma 04.11.2013 suulisi selgitusi kontrollobjekti puudutavates küsimustes. Korraldusega alustas MTA O OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust O OÜ omanduses oleva kinnistu aadressiga XXXXXXXX XXX XX, Tallinn ja korteriomandi aadressiga XXXXXXXX X-XX, Tallinn osas, hõlmates kõiki nende kinnisasjadega seotud tehinguid perioodil
  1. aasta juuni kuni
  2. aasta september (k.a). O OÜ raamatupidajalt saadud info põhjal ilmnes, et äriühing on oma
  3. aasta augustikuu käibemaksuarvestuses kajastanud korteriomandiga XXXXXXXX X-XX ja XXXXXXXX XXX XX kinnistul asuva eramu sisustamise ja korrashoiuga seotud ostuarvete käibemaksu. Äriühingult saadud teabe kohaselt renditakse XXXXXXXX XXX XX eramu valmisolevat osa O OÜ omanikule ja juhatuse liikmele JT-le suulise rendilepingu alusel. JT, tema abikaasa MT ja nende kaks last on deklareerinud oma elukohana alates 01.03.2013 XXXXXXXX X-XX, Tallinn. Maksuhaldur pidas vajalikuks mõlema kinnisasja asukohas viia läbi etteteatamata vaatlus eesmärgiga teha kindlaks äriühingu poolt esitatud teabe ning käibemaksuarvestuse õigsus. Maksuhaldur leidis, et vaatlusest etteteatamine 2
(12)3-13-70092 aadressil XXXXXXXX XXX XX annaks maksukohustuslasele võimaluse moonutada püstitatud ehituse välis- ja siseolude tegelikku seisukorda. MTA ametnikud SR ja KN viisid nimetatud korralduse alusel 25.10.2013 läbi etteteatamata vaatluse Tallinnas aadressidel XXXXXXXX XX ja XXXXXXXX X-XX. Vaatluse kohta vormistati vaatluse protokollid.
  1. O OÜ esitas 25.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.10.2013 korralduse nr 12.2-3/18889-1 õigusvastasuse tuvastamiseks etteteatamata vaatluse osas ja MTA 25.10.2013 vaatluse õigusvastasuse tuvastamiseks. 1) Vaidlustatud korraldus on etteteatamata vaatlust puudutavas osas motiveerimata ega ole kooskõlas Riigikohtu lahendites 3-3-1-14-97, 3-3-1-30-97 ja 3-3-1-54-03 toodud seisukohtadega. O OÜ on teatanud maksuhaldurile, et kasutab XXXXXXXX XXX XX eramut juhatuse liikme isikliku eluruumina. Seda, et maksuhaldurile oli nimetatud asjaolu teada, tuleneb ka vaidlusalusest korraldusest. Seega jääb arusaamatuks, milleks oli vaja läbi viia vaatlus. Maksustamise seisukohast vajalikud asjaolud oleks saanud selgeks teha maksumenetluse käigus maksukohustuslaselt endalt teavet küsides. Kaebaja suhtes on vaidlusaluste objektide sisendkäibemaksu tagastusnõudeid juba eelnevalt kontrollitud, kaebaja on teatanud oma soovist kinnistu korrastada ning üürida see saatkonnale. Vaatluse eesmärki on korralduses kirjeldatud vaid üldsõnaliselt, samuti ei ole täpsustatud, milliseid menetlustoiminguid peab korralduse adressaat võimaldama maksuhalduril läbi viia ja millised on maksuhalduri ametnike õigused vaatluse läbiviimisel. 2) Vaatluse korraldust ei toimetatud kaebaja esindusõiguslikule isikule kätte ning 25.10.2013 toimunud vaatluste juures ei viibinud O OÜ juhatuse liiget ega muud volitatud esindajat. Kohal oli vaid juhatuse liikme abikaasa MT, kellel ei olnud volitust äriühingu esindamiseks. Vaatluse käigus äriühingu juhatuse liikme abikaasalt seletuste võtmine ei vastanud maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 ja § 72 lg 5 p 6 nõuetele. O OÜ-d puudutavas maksumenetluses on MT menetlusväline isik, mitte kolmas isik. MT-lt ei küsitud, milline on tema seos O OÜ-ga. MT ei ole O OÜ töötaja, vaid tal on äriühinguga võlaõiguslik leping. 3) Aadressil XXXXXXXX XXX XX toimus vaatlus ka perekonna eluruumides, seejuures fotografeeriti ka maksustamise seisukohast ebaolulisi objekte (isiklikke ruume, asju ja pere magavat last). MT-le ei tutvustatud allkirja vastu õigust keelduda vaatluse läbiviimisest tema eluruumides. Üksnes õigusi ja kohustusi loetleva paberi üleandmisega ei saa lugeda õigusi ja kohustusi isikule arusaadavalt selgitatuks. Maksuhaldur oleks pidanud veenduma, et isik on õigustest aru saanud ja selgitama isikule, et tal on õigus keelduda ametnike lubamisest oma eluruumidesse. Kuna MT ei olnud teadlik oma õigustest, ei olnud tal ka võimalik oma õigusi kaitsta. Maksuhaldurile oli teada, et JT pere kasutab XXXXXXXX XXX XX maja ning kahtluse korral oleksid ametnikud pidanud seda enne sisenemist kontrollima. 4) Maksuhaldur tungis kaebaja juhatuse liikme perekonna privaatsfääri. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust vaatluse käigus teostada läbiotsimist ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. Vaatluse puhul oli tegemist sisuliselt läbiotsimisega. JT teadmata siseneti tema ruumidesse, rikkudes tema õigust kodu puutumatusele. Pildistamiseks oleks pidanud olema isiku kirjalik nõusolek. EIK praktika kohaselt hõlmab kodu mõiste ka äriühingu ruume. Kaebusega soovib kaebaja vältida MTA õigusvastast tegevust tulevikus (preventiivne huvi).
  2. Maksu- ja Tolliamet vaidles O OÜ kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Korralduses on põhjendatud etteteatamata vaatluse läbiviimise vajadust nii kinnistul asuva eramu kui ka korteriomandi osas. Praegusel juhul oli vaatluse eesmärgiks selgitada välja, millises olukorras on kinnistul asuv eramu ja mis eesmärgil kasutatakse korteriomandit. 3
(12)3-13-70092 Maksuhaldurile oli teatatud, et elamiskõlbulikku osa eramust renditakse suulise lepingu alusel JT-ile, kuid äriühingu KMD-delt ei nähtunud maja rendile andmisest tekkinud käibe deklareerimist. Maksuhaldurile oli teada, et T-te perekond on registreerinud oma elukohana XXXXXXXX X-XX korteri. Maksuhalduril oli sellest tulenevalt vaja välja selgitada, kas maksukohustuslase esitatud teave vastab tõele ning kes, mis eesmärgil ja mis ulatuses kasutab eramut ning korteriomandit. Sellest, et maksuhaldurile oli teada maja osaline rentimine JT-le, ei saanud maksuhaldur järeldada, et JT perekond elab XXXXXXXX XXX XX asuvas majas. Kui maksuhaldur oleks vaatluse läbiviimise aja ette teatanud, oleks maksukohustuslane võinud takistada vaatluse läbiviimist või muuta vaatluse ajaks olukorda, jättes maksuhaldurile eksliku mulje maja ja korteri tegelikust kasutamisest. Sellisel juhul ei oleks vaatluse läbiviimine enam oma eesmärki täitnud. 2) Kaebaja väide tahtevastasest sisenemisest on põhjendamatu. MTA ametnikud andsid 24.10.2013 korralduse O OÜ töötajale ja juhatuse liikme abikaasale MT-le üle enne majja sisenemist ning ta allkirjastas korraldusEMT helistas pärast korralduse saamist JT-le ning lubas seejärel ametnikel majja siseneda. Korralduses on viidatud asjakohastele MKS sätetele ja kirjutatud ka lahti, millised õigused on maksuhalduril vaatluse läbiviimisel. Seadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust teavitada isikut tema õigustest ja kohustustest seoses vaatlusega, kui isik selle kohta ise ei küsi. MT ei esitanud maksuhaldurile enne vaatluse läbiviimist oma õiguste ja kohustuste kohta küsimusi. Olukorras, kus juhatuse liige ei viibi edasilükkamatu menetlustoimingu läbiviimise juures, võib maksuhaldur eeldada selle menetlustoimingu raames esindusõiguse olemasolu töötajal. Seega oli MT-lt seletuse võtmine põhjendatud. 3) Maksuhalduri ametnikud liikusid majas MT juhtimisel ning tema näitas neile kõiki tube ja avas suletud uksi. Ametnikud ise uksi ei avanud. Vaatluse käigus jäädvustasid maksuametnikud fotodele kõik ruumid, et selgitada välja nende tegelik kasutusotstarve. MT-lt küsiti fotografeerimiseks luba. MT teavitas MTA ametnikke ühe suletud ukse taga, et seal magab laps, mille peale pakkusid ametnikud, et sellest toast võib pildi teha ka pärast lapse ärkamist. MT lubas toast kohe pildi teha. Tuba oli pime, mistõttu ei olnud toa lävel pildistavale ametnikule magavat last näha. MT väide, et ametnikud survestasid teda ust avama, on ilmselge liialdus. Ametnikud pakkusid hiljem, et teevad magamistoast uue pildi, millel last näha ei ole, kuid MT ei olnud sellega nõus. Maksuhaldur kaitseb maksusaladust ning võimaldab fotodele juurdepääsu vaid selleks volitatud isikutele. 4. Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-70092 O OÜ kaebuse rahuldamata. 1) Põhjendamatu on kaebaja väide, et etteteatamata vaatluse läbiviimiseks puudus vajadus ning selle eesmärk on ebaselge. Maksuhaldurit oli üksnes teavitatud, et maja ei ole täies ulatuses elamiskõlbulik ning valmisehitatud osa renditakse JT-le. Asjaolusid arvestades oli vaatluse läbiviimine proportsionaalne meede. Vaidlustatud korralduses on kajastatud menetlustoimingute sisu, mida maksukohustuslane pidi seoses vaatlusega lubama maksuhalduril läbi viia (MKS § 72 lg 5). Kohus nõustub maksuhalduriga, et vaatlusest etteteatamine oleks võinud selle eesmärgi täitmist ohustada. 2) Arvestades, et kõik tunnistajad (MT ja MTA ametnikud KN ja SR) kinnitasid kohtuistungil, et korralduse saamise järel helistas MT O OÜ juhatuse liikmele JT-le, oli äriühingu seaduslik esindaja teadlik vaatluse läbiviimisest. Kaebaja ei ole väitnud, et JT ei aktsepteerinud MT kui XXXXXXXX XXX XX objektil kohapeal viibiva O OÜ töötaja käsitamist äriühingu esindajana vaatluse läbiviimisel. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et MT teavitas maksuhalduri ametnikke kaebaja soovist saata vaatluse juurde mõni muu isik, keda ta aktsepteerib esindajana, kuid maksuhaldur sellega ei arvestanud. Tõendatud ei ole, et 4
(12)3-13-70092 maksuhalduri ametnikud sisenesid XXXXXXXX XXX XX majja MT tahte vastaselt. Maksuhaldurile ei olnud enne majja sisenemist teada, et JT perekond kasutab maja oma eluruumina. 3) Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et MT-le anti kolmanda isiku õigusi ja kohustusi tutvustav korralduse lisa enne temalt selgituste võtmist, st seda ei tehtud enne vaatluse läbiviimise algust. See asjaolu aga ei tingi vaatluse õigusvastasust. Maksuhalduri õigused ja kohustused vaatluse läbiviimisel olid kirjas 24.10.2013 korralduses, mis anti MT-le üle enne vaatluse läbiviimist. MT ei palunud maksuhalduril anda täiendavat teavet või selgitusi. MT ütlused korraldusega tutvumise ulatuse kohta on vastuolulised ega kummuta vastustaja väiteid. 4) Kaebaja väide läbiotsimise kohta ei ole põhjendatud. Tõendatud ei ole, et maksuhalduri ametnikud oleksid ise avanud uksi, kappe või sahtleid. Maksuhalduri ametnikud küsisid pildistamiseks luba ning MT ei märkinud protokolli vastuväiteid ruumide pildistamisele. Asjaolu, et pildile jäi pimedas toas magav laps, ei tingi vaatluse õigusvastasust.
  1. EMT esitas 19.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada MTA poolt 25.10.2013 aadressil XXXXXXXX XXX XX läbiviidud vaatluse õigusvastasus ja mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest kohtu määratud summas. MTA läbi viidud vaatluse näol oli sisuliselt tegemist õigusvastase sissetungimise ja läbiotsimisega. MT-le ei selgitatud eluruumis ja mitteeluruumis vaatluse läbiviimise erisusi ning 24.10.2013 korralduses ei ole välja toodud MKS § 72 lg 1 teist lauset, mille kohaselt ei tohi eluruumi siseneda isiku tahte vastaselt. Fotode tegemine eluruumidest ja kaebajast ei olnud kooskõlas vaatluse eesmärgiga. Fotografeerimine oli vastuolus MKS § 72 lg-s 1 ja lg 5 p-s 3 sätestatud nõuetega. Maksuhalduri ametnikud teadsid, et toas magab laps (JT ja MT poeg EMT) ning pidid toast pilti tehes sellega igal juhul arvestama. Tõendatud ei ole, et MT andis loa magamistoa pildistamiseks. MTA on kaebaja magamise ajal tema pildistamisega (fotole jäi ka kaebaja nägu) õigusvastaselt riivanud kaebaja kodu ja eraelu puutumatust ning alandanud tema väärikust. Oma kodus magamistoas magades on igal isikul õigus eeldada tema privaatsuse austamist. Maksuhalduri tegevus on käsitatav riigi omavolina.
  2. Maksu- ja Tolliamet vaidles EMT kaebusele vastu.
  3. Tallinna Halduskohus jättis EMT kaebuse 05.05.2015 otsusega haldusasjas nr 3-1451204 rahuldamata. 1) MTA 24.10.2013 korralduses on etteteatamata vaatluse läbiviimise vajadust piisavalt põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur pidi O OÜ poolt antud teabe põhjal eeldama, et tema pere elab XXXXXXXX XXX XX majas. Asjaolust, et teatud osa majast on üüritud eraisikule, ei tulene, et isik kasutab ruume kindlasti eluruumina. Etteteatamata vaatluse läbiviimine maja hetkeseisukorra kontrollimiseks oli sobiv ja vajalik meede, sest ühelgi teisel viisil ei oleks maja seisukorra kohta saanud kindlamaid andmeid. 2) MT-le enne vaatluse läbiviimist tema õiguste ja kohustuste selgimata jätmine ei muuda vaatlust õigusvastaseks, kuna seadusest ei tulene maksuhaldurile sellist kohustust. Kohtule ei nähtu, et MT oleks ise maksuhalduri ametnikelt selgitusi küsinud. Vaatluse korralduses sisaldusid asjakohased selgitused ja viited MKS sätetele. MT pidi nägema korralduse teise lehekülje ülaosas väljavõtet MKS § 72 lg-st 2, milles on välja toodud, et vaatlus ei tohi endast kujutada isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ja selle läbiotsimist. MKS-st ei tulene, et vaatluse korraldus tuleb kindlasti kätte anda maksukohustuslase juhatuse liikmele või seda, et vaatlust saab läbi viia üksnes juhatuse liikme juuresolekul. 3) Vaatluse eesmärgil kaebaja kui O OÜ maksumenetluse suhtes menetlusvälise isiku eluruumidesse sisenemisega riivati kaebaja kodu puutumatust, kuid vaatlus ei olnud 5
(12)3-13-70092 õigusvastane. Tõendid ei kinnita, et MTA ametnikud sisenesid majja ja selle erinevatesse ruumidesse MT tahte vastaselt ning majas oleks toimunud läbiotsimine. Tõendatud ei ole ka tahtevastane sisenemine ruumi, kus magas kaebaja: tunnistaja SR ütlused kinnitavad, et MTle pakuti võimalust oodata toa pildistamisega kuni lapse ärkamiseni, kuid MT ise avas toa ukse kohe. Kohus eeldab, et MT-l oli vanemana õigus kaebajat esindada ning kuna kaebaja eluruumidesse ei sisenetud MT tahte vastaselt, ei olnud tegemist ka kaebaja tahte vastase tegevusega. Vaatluse käigus fotografeerimiseks ei ole vajalik isiku nõusolek. Praegusel juhul oli fotografeerimine eesmärgipärane. Magamistoa ust avades pidi MT-le teada olema, et tema tahte vastaselt ei tohi maksuhalduri ametnikud eluruumi siseneda. Kaebaja fotografeerimine ei olnud seega õigusvastane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. O OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70092 ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Korraldus on etteteatamata vaatluse osas motiveerimata. Maksuhaldurile oli teada, et hoonet kasutab JT perekond ning seda asjaolu ei olnud vaja kontrollida. JT-il ei olnud mingisugust põhjust muuta hoone seisukorda ega midagi varjata. Maksustamise seisukohast vajalikud asjaolud oleks saanud välja selgitada maksukohustuslaselt endalt teavet küsides. 2) Korraldust ei toimetatud kätte O OÜ esindusõiguslikule isikule ning vaatluse juures ei viibinud juhatuse liiget. Kaebaja juhatuse liige ei andnud vaatluse läbiviimiseks kirjalikku nõusolekut. MT-l ei olnud volitust kaebaja esindamiseks. Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja väite kohta, et kaebaja maksumenetluses ei ole MT kolmas isik, vaid menetlusväline isik. Maksuhalduri ametnikud ei küsinud MT-lt, milline on tema seos O OÜ-ga ja kas tal on äriühingu esindamiseks volitus. MTA oleks pidanud selgitama MT-le tema õigusi ning veenduma, et ta on neist aru saanud. Kuna MT-le tema õigusi ei tutvustatud, ei olnud ta teadlik, et tal on õigus keelduda maksuhalduri ametnike lubamisest oma eluruumi. Seetõttu oli tegemist isiku tahte vastase tungimisega tema eluruumi. Pildistamiseks oleks pidanud olema isiku kirjalik nõusolek.
  2. EMT palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-51204 ning teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud MKS § 72 lg-id 1 ja 2 ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Rahvastikuregistri kannetel ei ole õiguslikku tähendust ning praegusel juhul ei olnud alust tugineda kandele, mille kohaselt oli kaebaja elukohaks XXXXXXXX X-XX korter. Etteteatamata vaatluse läbiviimiseks puudus vajadus. Vaatluse läbiviimiseks peab olema eluruumis elavate isikute nõusolek. MT oli O OÜ maksumenetluses menetlusväline isik ning tal ei olnud õigust korraldust vastu võtta. Vaatlus toimus ilma O OÜ seadusliku esindaja juuresolekuta. Kuna MT-le ei selgitatud tema õigust keelduda ametnike lubamisest oma eluruumi, oli tegemist tahtevastase sisenemisega ja vaatlus oli õigusvastane. Kaebaja õigus kodu puutumatusele kaalub üles maksuhalduri õiguse viia läbi vaatlust. Kui seadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust kontrollida, kas tegemist on isiku eluruumiga ning seadus ei näe ette kohustust küsida isikult kirjalikku nõusolekut ning anda talle selgitusi, palub kaebaja tunnistada põhiseadusevastaseks sellise normi puudumine ning kohaldada korda ja põhimõtteid, mille seadusandja oleks põhiseadusest tulenevalt pidanud kehtestama. Fotografeerimiseks oleks pidanud olema MT kirjalik nõusolek. Maksuhalduril ei olnud seega MT luba pildistada tuba, kus magas kaebaja.
  3. Tallinna Ringkonnakohus liitis 05.06.2015 määrusega haldusasja nr 3-14-51204 haldusasjaga nr 3-13-70092, jättes liidetud asja numbriks 3-13-
  4. 6
(12)3-13-70092
  1. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja halduskohtu otsused muutmata. 1) Vaidlustatud korralduses on selgitatud, miks on etteteatamata vaatluse läbiviimine vajalik. MKS § 72 lg-st 3 ei tulene, et vaatluse korraldus tuleb kindlasti kätte anda juhatuse liikmele ega seda, et vaatlust saaks läbi viia üksnes juhatuse liikme juuresolekul. Olukorras, kus juhatuse liige ei viibi kohapeal ning tegemist on edasilükkamatu menetlustoiminguga, on põhjendatud eeldada konkreetse menetlustoimingu raames esindusõiguse olemasolu maksukohustuslase tegevuskohas viibivatel töötajatel, keda on alust pidada majandustegevuse läbiviimist kohapeal korraldavateks isikuteks (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-11-240). 2) MT tutvus vaatluse korraldusega ning sellest pidi ta aru saama, et tema tahte vastaselt ei tohi ametnikud tema eluruumi siseneda. MT andis ametnikele loa majja siseneda. MT ise kinnitas istungil, et rääkis esmalt juhatuse liikmega ning seejärel lubas MTA ametnikud majja sisse. MKS ei näe ette kohustuslikku õiguste tutvustamise korda. MT-l oli võimalus paluda maksuhalduril täpsustada tema õigusi ja kohustusi seoses vaatluse läbiviimisega, kuid ta ei teinud seda. Maksuhalduril oli MT nõusolek pildistada tuba, kus magas EMT. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Esmalt lahendab ringkonnakohus O OÜ apellatsioonkaebuse ning võtab seisukoha apellatsioonkaebuste ühiste väidete osas (I), teiseks lahendab ringkonnakohus EMT apellatsioonkaebuse (II), seejärel jagab menetluskulud (III) ning viimaks otsustab andmesubjekti nime ja muude andmete, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida, asendamise initsiaalide või tähemärgiga (IV). I
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et etteteatamata vaatluse läbiviimiseks puudus alus ja vajadus. MTA 24.10.2013 korraldusest (I kd, tl 14-16; III kd, tl 58-60) nähtub, et maksuhalduril puudus selgus selles, kes, mis otstarbel ja mis ulatuses kasutab XXXXXXXX XXX XX kinnistul asuvat pooleliolevat hoonet ning XXXXXXXX X-XX korterit. Vaatluse eesmärgiks oli teha kindlaks äriühingu poolt e-kirjades esitatud teabe ja sellest tulenevalt käibemaksuarvestuse õigsus, kontrollides hoone ja korteriomandi tegelikku kasutust. Korralduses on selgitatud, et vaatluse läbiviimisest etteteatamine võib ohustada selle eesmärgi täitmist, kuna maksukohustuslane võib vaatluse läbiviimisest teadasaamisel teha vaatluse objektil ümberkorraldusi, jättes maksuhaldurile eksliku mulje selle tegelikust kasutamisest. MKS § 72 lg 3 teise lause kohaselt ei teatata vaatluse läbiviimisest ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et etteteatamata vaatluse läbiviimine Tallinnas aadressidel XXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXXX X-XX oli põhjendatud. MTA 24.10.2013 korraldus vastab MKS §-s 46 sätestatud nõuetele ning on piisavalt motiveeritud, sh etteteatamata vaatluse läbiviimise vajaduse osas. Korralduses on selgitatud, milliseid menetlustoiminguid võib maksuhaldur vaatluse käigus teha. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane.
  4. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et MTA pidi teadma sellest, et XXXXXXXX XXX XX pooleliolevas majas elab JT perekond. Maksuhaldurile oli 11.10.2013 e-kirjas teatatud, et maja ei ole täies ulatuses elamiskõlbulik ning valmisolevat osa renditakse suulise lepingu alusel JT-le (I kd, tl 60; III kd, tl 61). Seejuures selgitati seda alles pärast MTA täpsustavat kirja – 04.10.2013 e-kirjas märgiti üksnes, et ehitus on lõpusirgel, majas toimuvad viimistlustööd ning renditulu hakkab regulaarselt tulema terve maja osas siis, kui kõik tööd on 7
(12)3-13-70092 valmis (I kd, tl 60p-61; III kd, tl 61p-62). Arvestades, et MTA-le teadaolevalt oli JT pere registreerinud oma elukohana XXXXXXXX X-XX korteri, ei olnud alust sellest, et osa XXXXXXXX XXX XX majast renditakse (üüritakse) JT-le, tingimata järeldada, et ta kasutab maja oma pere eluruumina. Tunnistajad, vaatlust läbi viinud MTA ametnikud KN ja SR väitsid 29.08.2014 istungil (protokoll, I kd, tl 173-188), et nad ei teadnud, et tegemist on JT pere eluruumiga ning seda ei olnud võimalik enne majja sisenemist määratleda. Ka sellest, et MT tuli uksele koos koeraga, ei saanud ametnikud üheselt järeldada, et T-te pere elab XXXXXXXX XXX XX asuvas majas. Tunnistajate ütlustest ilmneb, et maja oli suur ning selles oli palju tube, millest osasid kasutati eluruumidena.
  1. KN ja SR andsid kohtuistungil sarnaseid ütlusi, et esmalt näitasid nad ukse avanud MTle töötõendit; uurisid, kas JT viibib kohapeal; küsisid MT-lt tema nime ja andsid talle üle vaatluse korralduse. Seejärel helistas MT oma abikaasale ja O OÜ juhatuse liikmele JT-le ning alles pärast kõnet lasi ta ametnikud majja. Ka MT ütlustest nähtub, et kui ametnikud olid talle näidanud vaatluse korraldust, helistas ta JT-le ja informeeris teda sellest. Asjas ei ole tuvastatud, et enne ametnike majja sisselaskmist teavitas MT neid sellest, et majas elab tema pere.
  2. Kaebajate arvates oleks pidanud vaatluse juures viibima O OÜ juhatuse liige JT ning MT-l ei olnud õigust äriühingut esindada ega äriühingu eest korraldust vastu võtta. MKS § 72 lg-st 3 tuleneb, et vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Üldjuhul tuleb vaatlus seega läbi viia kontrollitava maksukohustuslase juuresolekul, kuid MKS § 72 samas ei välista sellest reeglist erandite tegemist. Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas leidnud, et maksukohustuslase tegevuskohas viibinud töötajale vaatluse korralduse üleandmise saab lugeda maksukohustuslasele endale korralduse üleandmiseks, s.o maksukohustuslase teavitamiseks vaatlusest (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-11-240, p 19). Praeguses asjas ei ole tegemist vaatluse läbiviimisega maksukohustuslase tegevuskohas: XXXXXXXX XXX XX on äriregistri andmetel O OÜ tegevuskohaks alles alates 12.02.
  3. Samas leiab ringkonnakohus, et MT-le korralduse üleandmise saab lugeda O OÜ-le korralduse üleandmiseks.
  4. MT-t ei saa lugeda vaidlusaluse menetlustoimingu läbiviimisel menetlusväliseks isikuks. Kuna MT-l oli O OÜ-ga töösuhe või muu lepinguline suhe (vt O OÜ
  5. septembri ja oktoobri TSD-d, I kd, tl 63-63p), ta elas vaatluse objektiks olevas XXXXXXXX XXX XX hoones, mille osasid ruume kasutati O OÜ äritegevuse otstarbeks, ning ta võttis enne ametnike majja sisse lubamist ühendust JT-ga, võis maksuhaldur lugeda teda vaatluse läbiviimise osas maksukohustuslase esindajaks ja anda talle üle vaatluse korralduse. Maksukohustuslase juhatuse liige sai MT kõne kaudu vaatlusest teadlikuks, mistõttu ei ole oluline, et maksuhalduri ametnikud JT-t ise ei teavitanud. Kuna MT oli pärast kõnet nõus ametnikele maja näitama, oli ametnikel põhjust eeldada, et JT ei vaidle vaatluse läbiviimisele vastu ning MT-l, keda MTA ametnikud pidasid TSD järgi O OÜ töötajaks, on volitus äriühingut korralduse vastuvõtmisel ja vaatluse läbiviimisel esindada. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et MT-lt ei oleks tohtinud võtta seletusi. MKS § 72 lg 5 p 6 kohaselt on maksuhalduri ametnikul õigus vaatluse läbiviimiseks nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses.
  6. Vaidlust ei ole selles, et maksuhalduri ametnikud ei selgitanud MT-le enne vaatluse läbiviimist tema õigusi ja kohustusi. Samas on tunnistajate ütlustega tuvastatud, et MT-le anti üle korraldus, millega ta sai enne vaatluse läbiviimist tutvuda. Samuti ei ole ringkonnakohtul 8
(12)3-13-70092 põhjust kahelda KN ja SR ütlustes, et MT-le tutvustati vaatluse eesmärki. MKS ei näe ette kohustuslikku õiguste tutvustamise korda, vaid MKS § 14 lg 2 kohaselt selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Vastava kohustuse puudumise kompenseerib MKS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustus anda maksukohustuslase taotlusel teavet ja selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-11-240, p 21). MT-le üle antud korralduses oli välja toodud asjakohaste MKS sätete tekst. Korralduses ei ole küll välja toodud MKS § 72 lg 1 teise lause teksti, kuid korralduse teise lehekülje ülaosas on väljavõte MKS § 72 lg-st 2, millest tuleneb piisavalt selgelt, et maksuhalduril ei ole õigust vaatluse käigus isiku tahte vastaselt siseneda eluruumi ega seda läbi otsida. MT väitel tutvus ta korraldusega üksnes pinnapealselt, kuid samas ei väitnud ta, et ta oleks palunud ametnikel anda endale aega korralduse põhjalikuks läbilugemiseks või selgitada endale õigusi ja kohustusi. Kuna maksuhalduri ametnikele sellist palvet ei esitatud, ei olnud neil kohustust MT-le selgitada näiteks seda, et ta ei pea neid oma eluruumi sisse laskma, kui ta seda ei soovi. MT ei teinud maksuhalduri ametnikele mingeid takistusi majja sisenemisel ega väljendanud ka muul moel, et ta ei soovi nende sisenemist oma eluruumi. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et MTA ametnikud sisenesid majja MT tahte vastaselt. Asjaolust, et ametnikud enne majja sisenemist MT-le ei selgitanud, et kui tegemist on eluruumiga, ei pea ta neid sisse laskma, ei tulene, et tegemist oli isiku tahte vastase sisenemisega tema eluruumi.
  1. MKS § 72 lg 1 sätestab, et maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduril on seega õigus viia läbi vaatlust, aga mitte läbiotsimist. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist ei olnud läbiotsimisega. Tunnistajate MT, KN ja SR 29.08.2014 istungil antud ütlustest järeldub, et KN ja SR liikusid majas MT juhtimisel ega avanud ise ruumide ega kappide uksi, vaid kõik uksed avas MT ise. MTA ametnike eesmärgiks oli XXXXXXXX XXX XX hoone seisundi väljaselgitamine ja jäädvustamine, mitte hoonest maksukohustuslase tahte vastaselt maksumenetluses tõendina kasutamiseks objektide või dokumentide otsimine (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lg 1).
  2. MKS § 72 lg 5 p 3 kohaselt on maksuhalduril vaatluse läbiviimiseks õigus fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju. KN ja SR ütluste kohaselt küsisid nad MT-lt pildistamiseks luba ning MT selle loa ka andis. MT ütlustest ei nähtu, et ta oleks keelanud ametnikel ruume pildistamast. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaatlus (nii aadressil XXXXXXXX XX kui ka XXXXXXXX XXX toimunud vaatlus) iseenesest ega ka ruumide fotografeerimine, kui jätta kõrvale EMT pildistamine, ei olnud õigusvastane, kuna see toimus MT, keda menetlustoimingu läbiviimisel võis käsitada maksukohustuslase esindajana, loal. MKS ei näe ette, et eluruumi sisenemiseks ja seal pildistamiseks peaks olema maksukohustuslase esindaja kirjalik nõusolek. Ringkonnakohtu arvates ei ole sellist nõuet sätestava normi puudumine põhiseadusega vastuolus. Vastava nõusoleku kirjaliku fikseerimise korral oleks hiljem küll lihtsam tõendada, et isik andis nõusoleku, kuid praegusel juhul on MT poolt nõusoleku andmine tema eluruumi sisenemiseks ja seal pildistamiseks tõendatud KN ja SR ütlustega. Ka MT ei väitnud, et ta keelas maksuhalduri ametnikel pildistamise, kuid ametnikud tegid seda loa puudumisest hoolimata. 9
(12)3-13-70092
  1. EMT pildistamine saab rikkuda tema õigusi, mitte aga O OÜ õigusi. Ringkonnakohus leiab, et vaatlusega ei rikutud õigusvastaselt O OÜ subjektiivseid (mittemenetluslikke) õigusi, mistõttu jättis halduskohus 13.10.2014 otsusega õigesti O OÜ kaebuse rahuldamata. Seega jääb O OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu 13.10.2014 otsus muutmata. II
  2. Halduskohus asus 05.05.2015 otsuses seisukohale, et kuna maksuhalduri ametnikel oli MT nõusolek eluruumi sisenemiseks ja seal pildistamiseks, sh ka toa, milles magas EMT, pildistamiseks, oli maksuhalduri tegevus õiguspärane. Halduskohtu arvates piisas MT nõusolekust, kuna ta on (alaealise) EMT vanem ja perekonnaseaduse § 120 lg 1 alusel tema seaduslik esindaja.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna maksuhalduri ametnikud sisenesid Tte pere eluruumi MT nõusolekul, ei olnud eluruumi sisenemine ka EMT tahte vastane ning tegemist ei olnud kodu puutumatuse õigusvastase riivega. Vaatlus tervikuna ning selle käigus erinevate ruumide pildistamine iseenesest ei olnud õigusvastane. Ringkonnakohus aga leiab erinevalt halduskohtust, et toa, kus magas EMT, pildistamine oli õigusvastane.
  4. Halduskohus tuvastas, et magamistoa ukse taga teatas MT maksuhalduri ametnikele, et selles toas magab tema laps. SR ja KN ütluste kohaselt ei nõudnud nad selle toa ukse avamist kohe, vaid pakkusid, et võivad tuba hiljem pildistada, kuid MT avas ise ukse. MT seda ei kinnitanud, vaid väitis, et teda survestati ust avama, kusjuures esimest korda selle toani jõudes keeldus MT toa ust avamast ning hiljem mindi sinna tagasi ning alles seejärel avas MT ukse. KN ütluste järgi oli magamistuba pime ning ei olnud näha, kus laps magas; KN tegi ukselävelt pilti ning hiljem selgus, et pildile jäi EMT. MT väitel aga sisenesid ametnikud tuppa. Ringkonnakohtu arvates ei ole määravat tähtsust sellel, kas ametnikud sisenesid tuppa või pildistas KN tuba ukselävelt. Toimikus (III kd, tl 95) olevalt fotolt nähtub, et tuba ei olnud valgustatud ja akende ees olid rulood, mille alt paistis ruumi veidi valgust. Foto järgi hinnates oli toas hämar, aga mitte täiesti pime. Seetõttu pidi ringkonnakohtu arvates olema KN-le ka lävelt ruumi sisse vaadates nähtav suurt osa toast hõlmav voodi, ning isegi kui ta hämaruses ei näinud, kus on magav laps, pidi ta möönma, et magamistuba, sh voodit pildistades jääb pildile ka EMT. KN kinnitas, et lapse pildistamiseks MT-lt eraldi nõusolekut ei küsitud. Isiku pildistamisega olukorras, kus tal ei ole võimalust enda pildilejäämist takistada, riivatakse tema eraelu puutumatust, samuti võidakse sellega riivata tema väärikust.
  5. Menetlustoimingu läbiviimisel tuleb maksuhalduril arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
  6. Ringkonnakohtu arvates ei olnud magamistoa pildistamine maksumenetluse seisukohast tingimata vajalik – maksuhalduri ametnikele oli niigi selge, et tuba kasutatakse pere isiklikuks otstarbeks ning nad oleksid võinud vaatluse protokolli märkida, et tuba ei pildistatud, kuna seal magas laps, ning lugeda toa kasutusotstarbe tuvastatuks MT ütluste põhjal. Selliselt ei oleks üldse olnud vaja paluda MT-l magamistoa ust avada. Teine võimalus oleks olnud oodata, kuni EMT üles ärkab ning alles siis tuba pildistada. Nagu SR kohtuistungil kinnitas, puudus vajadus teha kõnealusest toast kohe pilti. Siinkohal ei ole määrav see, et MT ise avas toa ukse. Maksuhalduri ametnikel on kohustus arvestada menetlustoimingu läbiviimisel nii menetlusosaliste kui ka menetlusväliste isikute, keda menetlustoiming võib puudutada, õigustega. Oma kodus magamine on intiimne tegevus ning samal ajal on inimene haavatav, olemata võimeline takistama oma eraelu ja väärikuse riivet. Arvestades, et maksuhalduri 10
(12)3-13-70092 ametnikele oli öeldud, et toas magab (alaealine) laps, oli neil võimalus ja ka kohustus vältida tema õiguste riivet. Lastekaitseseaduse § 13 lg 2 kohaselt ei tohi lapse õigust eraelule kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Alaealise eraelu on kõrgendatud kaitse all (Riigikohtu otsus nr 32-1-18-13, p 17). Praegusel juhul oli EMT eraelu puutumatuse, aga ka väärikuse riive menetlustoiminguga taotletud eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaatlus oli EMT pildistamise osas õigusvastane. 27. EMT taotleb lisaks vaatluse õigusvastasuse tuvastamisele ka vaatluse läbiviimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist õiglases suuruses (

§ 38lg 2 teine lause). Riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel tuleb arvestada RVastS § 9 lg-t 2, samuti RVastS §-s 13 sätestatud kriteeriume, sh süü vormi ja rikkumise raskust. Ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et maksuhalduri ametnikud rikkusid EMT õigusi tahtlikult. Ametnikke oli teavitatud sellest, et toas magab laps ning pildistades magamistuba, kus oli nähtav voodi asukoht, pidi ametnik vähemalt möönma, et pildile jääb ka magav laps. Seetõttu oli tegemist vähemalt hooletusega. Usutavaks võib pidada, et ametnikud pakkusid MT-le võimalust, et tuba võib pildistada ka hiljem, kui laps on ärganud. Samuti ei ole põhjust kahelda SR väites, et kui hiljem selgus, et ühele fotole on jäänud EMT, pakuti MT-le võimalust teha toast uus foto ilma lapseta, kuid MT ei olnud sellega nõus. KN ja SR ütlustest võib järeldada, et ametnikud mõistsid oma eksimust ja neil oli soov seda parandada. Need asjaolud kergendavad rikkumise raskust. 28.

§ 41

lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on praegusel juhul täidetud, kuid ringkonnakohus peab hüvitise väljamõistmise asemel EMT rikutud õiguste heastamise kohaseks alternatiiviks kohtuotsuse resolutsioonis tuvastada, et MTA poolt 25.10.2013 aadressil XXXXXXXX XXX XX, Tallinn läbi viidud vaatlus oli õigusvastane kaebaja pildistamise osas. Kuna EMT on taotlenud 25.10.2013 XXXXXXXX XXX XX toimunud vaatluse õigusvastasuse tuvastamist tervikuna, kuid ringkonnakohus tuvastab vaatluse õigusvastasuse vaid EMT pildistamise osas, on tuvastamisnõue rahuldatud osaliselt. Samuti tuleb osaliselt rahuldatuks lugeda hüvitamisnõue (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-3-12, p 46). 29. Eeltoodu põhjal kuulub EMT apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 05.05.2015 otsuse osas, milles halduskohus jättis tuvastamata 25.10.2015 Tallinnas aadressil XXXXXXXX XXX XX toimunud vaatluse õigusvastasuse EMT pildistamise osas, ning teeb uue otsuse, millega tuvastab, et 25.10.2015 Tallinnas aadressil XXXXXXXX XXX XX toimunud vaatlus oli õigusvastane EMT pildistamise osas. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. III 30.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 108lg 2).

31. O OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Samuti jäävad MTA võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). 11

(12)3-13-70092
  1. EMT kandis halduskohtus menetluskulusid summas 2062,36 eurot, sh riigilõiv 250 eurot (maksekorraldused, III kd, tl 10 ja 31) ning õigusabikulud (koos käibemaksuga) 1812,36 eurot 13,74 töötunni eest. Õigusabikulude kantus on tõendatud arvete, spetsifikatsioonide ja maksekorraldustega (III kd, tl 102-109, 113). Ringkonnakohtu arvates ei ole kulud täies ulatuses põhjendatud. Näiteks arve nr 809 kajastab muu hulgas 05.06.2014 tegevust „nõupidamine kliendiga, valmistumine kohtuistungiks“, ehkki haldusasjas nr 3-14-51204 ei toimunud kohtuistungit. Ringkonnakohtu hinnangul saab asja vähest keerukust ja mahtu arvestades pidada esimese astme põhjendatud õigusabikuludeks 1500 eurot (sh käibemaks).
  2. Ringkonnakohtus taotleb EMT 2391 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulud summas 2376 eurot 18 töötunni eest. Õigusabikulude kantus on tõendatud arvete, spetsifikatsioonide ja maksekorraldusega (II kd, tl 119-121). Kaebuselt kuulus (erinevalt menetluskulude nimekirjas märgitust) tegelikult tasumisele 250 eurot, millest 15 eurot tasus apellant apellatsioonkaebuse esitamisel (maksekorraldus, III kd, tl 141) ning 235 eurot hiljem ringkonnakohtu nõudel. Riigilõivu tasumine summas 250 eurot on ringkonnakohtu poolt elektrooniliselt kontrollitud. Riigikohtu praktika kohaselt ei takista menetluskulude nimekirja esitamata jätmine tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-31-13, p 11). Seega ei ole riigilõivu vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks selle kajastamine menetluskulude nimekirjas. Ringkonnakohtu arvates tuleb praegusel juhul lähtuda tegelikult tasutud summast, kuna on ilmne, et menetluskulude nimekirja on ekslikult märgitud 15 eurot ning apellandi tegelik tahe on kogu tasutud riigilõivu summas 250 eurot hüvitamine. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui need olid madalamas astmes (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-14-13 (p 19) ja nr 3-3-1-67-14 (p 40.1)). Praegusel juhul ei esine kaalukaid asjaolusid, mis õigustaks teises astmes suuremate menetluskulude väljamõistmist kui esimeses astmes, mistõttu ringkonnakohus peab põhjendatuks vähendada kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid selliselt, et need ei ületaks esimese astme menetluse põhjendatud kulusid, s.o 1500 eurot (sh käibemaks).
  3. Riigikohus on pidanud õiglaseks vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist täies ulatuses, kui mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmise eeldused on asjas täidetud, kuid hüvitis jääb välja mõistmata õiguste rikkumise vähese raskuse tõttu (Riigikohtu otsus nr 3-31-3-12, p 49). Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab nii tuvastamisnõude kui ka hüvitamisnõude vaid osaliselt, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on õiglane mõista vastustajalt välja 75% kaebaja põhjendatud menetluskuludest. Seega tuleb MTA-lt EMT kasuks esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista (1500+250+1500+250)×0,75= 2625 eurot. IV
  4. Ringkonnakohus asendab

§ 175

lg 3 alusel käesoleva kohtuotsuse avaldamisel EMT, JT ja MT nimed initsiaalidega ning jätab avaldamata EMT isikukoodi, temaga seotud aadressid XXXXXXXX X-XX ja XXXXXXXX XXX XX ning O OÜ nimetuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.