Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 108

2-15-10466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 04.11.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-15-10466 Ts

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 2-15-10466 miinimumsummas tagasiulatuvalt 1 aasta. Kostja ei ole vastuses hagiavaldusele esitanud sisulist seisukohta väljamõistetava elatise suuruse kohta. 6. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et elatise maksmine sõltub hageja vanemate omavaheliste suhete iseloomust ning asjaolust, kas kostjal võimaldatakse lapsega kohtuda või mitte. Lapsest lahus elaval vanemal lasub lapse ülalpidamise kohustus sõltumata sellest, kas lapse vanemad suhtlevad omavahel või kui head või halvad nendevahelised suhted on ning milline on lapse ja isa vaheline suhtluskord. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vaheline suhtluskord käesolevas ei oma käesolevas menetluses tähtsust ning kostjal on võimalik esitada kohtule eraldi menetluses avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid lapse ülalpidamiskulude kandmise kohta. Lähtudes eeltoodust tuleb Xxx´lt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 13.07.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 7. Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1 aasta s.o alates 13.07.2014.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud. Kostja ei ole sisulisi vastuväited tagasiulatuva elatise kohta kohtule esitanud. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli

1. aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 13.07.2014 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 12.07.2015 summas 2241,77 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 13.07.2014.a. kuni 31.07.2014.a. 177,5/31x19=108,79 eurot; ajavahemik 01.08.2015.a. kuni 31.12.2014.a. 3 2-15-10466 177,5x5=887,5 eurot; ajavahemik 01.01.2015 kuni 30.06.2015.a. 195x6=1170 eurot; ajavahemik 01.07.2015.a. kuni 12.07.2015.a. 195/31x12=75,48 eurot) hageja kasuks.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4