1-14-2313/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2313 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Viktor Jokubaitis (ik: 35712100043), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja Viktor Jokubaitise määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viktor Jokubaitis on Viru Maakohtu
7. mai
8. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud KarS § 120 ja § 121 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele Viru Maakohtu
9. novembri
10. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistis kohus 5 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
11. detsember 2012 ja karistusaeg lõpeb
12. novembril
13. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaneda avanes V. Jokubaitisel
14. novembril
16. Viru Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega jäeti V. Jokubaitis vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 V. Jokubaitise käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks lõppenud ja üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kriminaalkorras on V. Jokubaitist karistatud üheteistkümnel korral, vanglas kannab karistust seitsmendat korda. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. V. Jokubaitise kuritegelik karjäär algas varavastaste kuritegudega. Lisandunud on röövimised, teise isiku kehaline väärkohtlemine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18-aastase isiku suhtes ja narkootikumide käitlemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on V. Jokubaitise kriminaalset käitumist toetavad väärtushinnangud. 2.2 Vabanemisjärgselt on V. Jokubaitisel olemas kindel elukoht, mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elav vend on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Positiivseks luges kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud Harku ja Murru vanglas hõivatud majandustöödel. Alates
19. maist 2015 töötab ta Viru Vanglas toidujagajana. Harku ja Murru vanglas viibides osales ta „Taastava õiguse“ programmis, kus arutles aktiivselt eluliste küsimuste üle, mõtiskles ning hindas ümber oma senised arusaamad ja mõttemaailma ning tunnistas, et tal on sisemine tahe muuta ennast Jumala abiga. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivne on ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Kinnipeetavat ootavad vabaduses täiskasvanud poeg, vend, vennapoeg ja õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vend on kuni töö leidmiseni valmis kinnipeetavat nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samas kuulub kinnipeetava tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemise jätkamine ei soodusta seaduskuuleka elu jätkamist. Negatiivne on ka asjaolu, et V. Jokubaitisel puudub garanteeritud töökoht. 2.3 Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus V. Jokubaitisele mõju avaldanud. Samuti tuleb toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid hinnata kaalukamateks kui süüdimõistetu vabastamise kasuks kõnelevaid asjaolusid. V. Jokubaitise vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisavad, õigustamaks tema praegusel ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
20. V. Jokubaitis esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 V. Jokubaitis möönab, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas viibib ta mitmendat korda. Kuid kõik varasemad karistused on ta kandnud lõpuni ja teda ei ole vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Praegusel hetkel on karistusest kantud pool. Selle aja jooksul ei ole aset leidnud tõsiseid distsipliinirikkumisi, mis võiks ennetähtaegset vabastamist takistada. Karistuse kandmise ajal on V. Jokubaitis asunud tööle kohale, mida paljud kinnipeetavad põlgavad. Töökohal iseloomustatakse teda hästi. V. Jokubaitisel on olemas elukoht. Tõend selle kohta, et pärast vabanemist on tal olemas ka garanteeritud töökoht, on samuti olemas. 3.2 V. Jokubaitisele jääb arusaamatuks prokuröri arvamus, et pärast vabanemist jätkab ta endist eluviisi. Ainult Jumal ise teab, mis saab olema edasi. Samuti ei ole V. Jokubaitis nõus vangla arvamusega. Tegemist on kontaktisiku isikliku arvamuse, mitte vangla arvamusega. Seejuures on kontaktisik terve aasta jooksul, mil V. Jokubaitis on Viru Vanglas olnud, suhelnud temaga ainult paar korda. Alles kümme päeva enne tingimisi ennetähtaegse vabastamise dokumentide kohtusse saatmist hakkas kontaktisik koostama talle individuaalset täitmiskava. Sellise kontaktisiku lohaka suhtumise tulemusena pole V. Jokubaitis terve aasta jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, ehkki oleks täitmiskava õigeaegse koostamise korral võinud läbida neid kolm kuni neli tükki. 2 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
22. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
23. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
24. Ringkonnakohtu hinnangul alatähtsustab V. Jokubaitis oma varasemaid karistusi. V. Jokubaitist on kriminaalkorras karistatud märkimisväärne arv kordi, s.o
25. Ka vangistuses on V. Jokubaitis viibinud korduvalt, kandes praegu seitsmendat reaalset vanglakaristust. Ehkki kinnipeetavat ei ole varem vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ei võimalda see asjaolu järeldada, et just vangistusest ennetähtaegne vabastamine oleks see meede, mis suunaks teda õiguskuulekale käitumisele. Kuigi V. Jokubaitist ei ole varem ennetähtaegselt vabastatud, on tema suhtes kohaldatud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Siinkohal jagab kriminaalkolleegium maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisest ja sellega kaasnevatest kontrollnõuetest ja -kohustustest kuigivõrd erinev. Mõlemal juhul antakse isikule võimalus kanda mõistetud karistust kas osaliselt või täielikult vabaduses ning oma käitumisega näidata, et ta on suuteline elama seaduskuulekalt ja mitte rikkumisi toime panema. V. Jokubaitis ei ole varasemalt saadud võimalust kasutanud ning on katseajal pannud toime uue kuriteo. Samuti väärib tähelepanu see, et V. Jokubaitise kuritegude dünaamika on korduvale karistatusele vaatamata muutunud raskemaks: kui varasemalt pani ta toime varavastaseid kuritegusid, siis hiljem lisandus sellele vägivalla kasutamine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18-aastase isiku suhtes ning narkootikumide käitlemine. Seega ei ole varasemad karistused isikule piisavat paranduslikku mõju avaldanud.
26. Ringkonnakohus ei eita, et V. Jokubaitise puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, mida on oma määruses arvestanud ka maakohus. V. Jokubaitisel on olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased, ta töötab vangistuses ning on osalenud sotsiaalprogrammis. V. Jokubaitise väiteid garanteeritud töökoha olemasolu kohta pole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud kontrollida. Samas leiab ringkonnakohus, et isegi töökoha olemasolu korral ei ole loetletud positiivsed asjaolud piisavad, õigustamaks V. Jokubaitise praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3 3