Obsah (6)

§ 108§ 22§ 23§ 31§ 29§ 85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-16-1372 Määruse tegemise aeg ja koht 10.veebrur 2016 kell 17.40, Pärnu Tsiviilasi Võlgniku Montoya KV OÜ pankr

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata Montoya KV OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x €, millele lisandub käibemaks 20% summas x €) ja mõista see välja järgmiselt: 2-16-1372 7.
3. Ajutise halduri tasu katteks mõista x € (sh käibemaks x €) välja Montoya KV OÜ (pankrotis) pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is) kasuks. 7.
4. Ajutise halduri tasu katteks maksta x € ja lisanduv käibemaks x € välja riigi vahendite arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is.
5. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates. ASJAOLUD Montoya KV OÜ esitas 27.01.2016 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse tekkimise seletuse ja võlanimekirja kohaselt Montoya KV OÜ on muutunud maksejõuetuks ja see ei ole ajutine. Võlgniku osakapital on 114 968 €, käibevara väärtus 31.12.2015 seisuga on bilansi kohaselt 130 269 €. Lühiajalisi kohustusi on kokku 128 022 €, pikaajalised kohustused 31.12.2015 seisuga puuduvad. Maksmata on laekunud arved tarnijatele summas 31 310 €, intressivõlg 57 775 €, esineb maksuvõlg 38 142 € ja laenukohustus 792 €. Viitvõlad kokku 3 €. Äriühingu omakapital on 2247 €. Äriühingu majandustegevus on seiskunud, puudub vajalik käive ja äritulu, et tasuda jooksvaid tegevuskulusid, võlgnevusi tarnijate ees ja maksuvõlgasid, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Kohus 28.01.2016 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Andrus Õnnik esitas 09.02.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ajutine haldur, tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis seisukohale, et võlgnik on võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ehk võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 mõistes. Võlgnikul on võlgu kuni 223 797,48 € suuruses summas. Võlgniku varaks oleva 1800 m2 suuruse transpordimaa (Järve tee, registriosa 3569206) ja 512 m2 üldkasutatava maa sihtotstarbega tiigi kinnistu (registriosa 3569306) väärtuseks võib olla kuni 150 €. Isegi juhul, kui võlgnik ei peaks tasuma käendatavat tingimuslikku nõuet (OÜ EW Sound & Light arvelduskrediidi käendus Krediidipanga ees, piirsumma 95 000 €) ning Auveka OÜ nõue 30.09.2008 arvest summas 31 310,35 € on aegunud, on võlgniku kohustuste maht oluliselt suurem, kui varade võimalik väärtus. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku kohustused ületavad varasid olulisel määral ning puudub tegevus, mille arvelt vahendeid juurde teenida. Tegemist on kinnisvaraarenduse ettevõttega, kes omandas kinnisvarabuumi ajal kinnistu, mida hakati arendama eesmärgiga jagada kinnistu eluasememaadeks, ehitada välja trassid, ehitada 10 elamut ning võõrandada hoonestatud kinnistud. Ettevõtte bilansis on kajastatud suures väärtuses põhivara. Kuna algselt oli arendus planeeritud 1-2 aasta peale, siis on põhivarasse investeerimiseks võetud ka lühiajalisi kohustusi, mille tagasimakseteks ettevõttel tegelikult jooksev rahavoog puudus.
6. aastaks tegevus majanduskriisi tagajärjel peatus, kuid kinnisvara hädapärase hoolduse jms seonduvalt oli hädavajalik teha mõningaid kulusid, sellega kaasnes iga-aastane kahjum ning ettevõtte omakapital ei vastanud seaduses ettenähtud tingimustele. Kuludeks vajalikud summad on vähemalt
7. aastal kandnud võlgniku kontole OÜ Vaarmann.
8. aastal võõrandati 10 kinnistut, mille eest tasumine toimus laenulepingute tasaarveldamisega. Põhivara bilansiline väärtus vähenes ~2/3 võrra ja pikaajalised kohustused loeti tasutuks. Samas tõsteti raamatupidamislike tehingutega ettevõtte osakapitali. Põhivarana on kajastatud tehtud investeeringuid trassidesse, samal ajal ettevõtte juhtkond ei tea tegelikult, kelle 2 2-16-1372 omandis praegusel ajal trassid on ja kas neid on üldse ettevõtte nimel võimalik võõrandada. Ajutise halduri hinnangul kajastavad finantsnäitajad ettevõtte majanduslikku olukorda oluliselt positiivsemana, kui see tegelikkuses on. 02.07.2015.a on sõlmitud notariaalne kinnistute müügileping, mille kohaselt müüs Montoya KV OÜ tema omandis olnud 10 eluasemekinnistut sidusettevõttele Vaarmann OÜ. Lepingu kohaselt oli kinnistute müügihind kokku 210 700 eurot, koos lisanduva käibemaksuga (42 140 eurot) oli hind kokku 252 840 eurot. Lepingus olid näidatud hinnad ka kinnistute kaupa. Kinnistute müügihind on kokkuleppel tasaarveldatud müüja kohustustega ostja ees: müügihinnast 156 940 € loeti ostja poolt müüjale tasutuks poolte vahel 01.01.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevate müüja laenu põhiosa ja intressi tasumise kohustuse ostja ees 156 940 € tasaarveldamisega. Müügihinnast 95 900 € loeti ostja poolt müüjale tasutuks poolte vahel 04.06.2007 sõlmitud laenulepingust tulenevate müüja laenu põhiosa tasumise kohustusega ostja ees 95 900 € tasaarveldamisega. Lepingupooled kinnitasid, et tasaarveldamisega lõppesid kõik OÜ Vaarmann nõuded Montoya KV OÜ ees, mis tulenesid 01.01.2006.a. sõlmitud laenulepingust. 4.06.2007.a. laenulepingust tulenevad laenu põhiosa nõuded vähenesid 95 900€ võrra. Kinnistute müük toimus 6 kuud enne pankrotiavalduse esitamist. Pankrotimenetluses tuleb täpsustada, kas kinnistute müük on toimunud turuhindadega ja kas nende tehingutega on kahjustatud võlausaldajate (eelkõige MTA ja Krediidipanga) huve ning seejärel otsustada tagasivõitmise võimalused ning perspektiivsus ( arvestades ka seda, et kinnistud on koormatud hüpoteekidega). Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule muud kolmandate isikute valduses asuvat (e

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Montoya KV OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks suutmatus üldise majanduslanguse (sh kinnisvarasektori languse) tingimustes lõpetada juba alustatud kinnisvaraarendusprojekt ning võõrandada see oma kohustuste tasumiseks vajalike hindadega. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud juhatuse liikmete käitumises rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnuseid. Aruande koostamisel tuleb lugeda maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg-s 5 nimetatud muu asjaolu.

Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ilmnenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole Montoya KV OÜ tervendamine võimalik, võlgniku tegevus lõppenud 2009. aastal, võlgnik on võõrandanud kogu turuväärtust omava vara. Ka enne vara võõrandamist oleks võlgniku tegevuse jätkamiseks vaja olnud olulisi täiendavaid finantseeringuid, kuna praeguste kinnisvara hindade juures on ebatõenäoline vara võõrandada võlgniku kohustuste summaga. Ettevõttel puuduvad varad ja võimalused võlgnevuste tasumiseks. Võlad võivad ulatuda kuni 224 000 euroni, sh. maksuvõlgnevus on ~40 000 €. Ettevõtte varade bilansiline väärtus on kajastatud tegelikkusest oluliselt suuremana. Nende müügihind võib ulatuda 150 euroni, kuid selle tegelik väärtus selgub alles müügi käigus, kuna tegemist on väga spetsiifilise varaga. Montoya KV OÜ on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad ja alus nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu. Tagasivõitmise võimalused on hetkel ebaselged. Taolises olukorras tuleks taotleda menetluse jätkamiseks menetluskulude katteks deposiiti. Juhul, kui keegi ei maksa deposiiti, kuuluks pankrotimenetlus raugemisega lõpetamisele ning võlgnik registrist kustutamisele. Samas on võlgniku omandis 2 üldkasutatava maa kinnistut. Ei saa tekitada sellist olukorda, kus äriühingu registrist kustutamisel jääks alles 2 omanikuta kinnistut ning mingil hetkel tuleks algatada võlgniku registrikande taastamise menetlus. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku pankrot ikkagi kuulutada välja, pankrotimenetluse raames võõrandada võlgniku omandis olevad kinnistud ja alles seejärel lõpetada pankrotimenetlus ja kustutada võlgnik registrist. A. Õnnik andis nõusoleku enda nimetamiseks Montoya KV OÜ pankrotihalduriks. 3 2-16-1372 KOHTUISTUNG Pankrotiavalduse läbivaatamisel 10.02.2016 kohtuistungil võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja kinnitas, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu ei vaielnud. Ajutine haldur jäi aruandes esitatud seisukoha juurde, et võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks ja võlgade tasumiseks ning kuna võlgnikule kuulub registrisse kantavat vara, tuleb pankrot välja kuulutada. A. Õnnik taotles määrata ajutise halduri tasuks x € (lisandub käibemaks x €), kohaldada analoogia korras

§ 23

sätteid ning mõista x € + käibemaks välja pankrotivara arvelt ning x€ + käibemaks riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (

§ 31lg 6).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31lg 7).

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud.

§ 31lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgniku kohustused ületavad olemasoleva vara väärtuse, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puudub rahavoog, millest kohustusi täita. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on majanduslangusest tingitud kinnisvarahindade ja ostuhuvi langus. Võlgnikul puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tegemist on

§ 29

lg-s 1 nimetatud olukorraga, kus kohus peaks võlgniku maksejõuetusest olenemata lõpetama menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna aga võlgnikul on registrisse kantavat vara, kuid

§ 29

lg 8 kohaselt tuleb menetluse raugemisel võlgnikust äriühing likvideerida likvideerimismenetluseta ning registrist kustutada, peab kohus põhjendatuks pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse käigus müüakse võlgniku kinnisvara ning selgitatakse välja pankrotiavalduse esitamisele eelnenud 6 jooksul tehtud kinnisvaratehingute tagasivõitmise võimalikkus. Kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. Vastavalt

§ 85

lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sh kohustuste nimekirjaga. Ajutise halduri tasu ja menetlusabi andmine

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Esitatud tööaja arvestuse kohaselt on ajutine haldur kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks (andmete esitamise nõue võlgnikule, päringud erinevatesse registritesse, pankadele jm võlgniku vara väljaselgitamiseks, kogutud andmete analüüsimine võlgniku tegeliku maksevõime kindlakstegemiseks, võlgniku raamatupidamise seisu ning 4 2-16-1372 raamatupidamise seadusele ning tegelikule majanduslikule olukorrale vastavuse analüüs, aruande koostamine kohtule) kokku x tundi, arvestusega x € tunnis ning sellest tulenevalt on ajutise halduri tasu suuruseks x €. Kulude hüvitamist ajutine haldur ei taotle. Kohus leiab, et ajutise halduri tasumäär vastab tema kutseoskustele, tööaja arvestus on asja sisu ja esitatud aruande sisu ning mahtu arvestades mõistlik ja vajalik. Kohus määrab ajutise halduri tasu kindlaks taotletud suuruses.

§ 23

lg 6 alusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmiseks büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Võlgniku olemasolevast varast ei piisa ajutise halduri tasu maksmiseks. Kohus leiab, et asjas tuleb kohaldada analoogia korras

§ 23

lg 4, mille kohaselt on ajutise halduri tasu kuni x € (lisandub käibemaks) ulatuses võimalik hüvitada riigi vahenditest, kui võlgniku pankrotiavalduse alusel menetlus lõpetatakse raugemisega ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Samuti sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 pankrotivõlgnikule võimaluse taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Kohus leiab, et need sätted on kohaldatavad ka praegusel juhul, kus pankroti väljakuulutamise tingib võlgnikul registervara olemasolu, kuid vara eeldatav väärtus ei ole kulude katmiseks piisav. Kohus määrab ajutise halduri tasu seaduses sätestatud piirmäära ulatuses väljamaksmiseks riigi vahenditest ning ülejäänud osas mõistab välja võlgniku pankrotivara arvelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 5