3-11-1614/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits 15.06.2012, Tartu 3-11-1614 E.I. (I.) kaebus Viru Vangla 19.04.

1. a käskkirja nr 6.-3/781-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 12.01.
2. a otsus E.I. apellatsioonkaebus Kaebaja E.I. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult.
4. Tagastada kaebajale Õiguskantsleri Kantselei 09.11.
5. a selgitus kaebaja avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta nr 14-7/111523/1105419 ja Viru Vangla 23.01.
6. a vastus kaebaja märgukirjale nr 6-14/2073-
7. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD
8. 19.03.2011 kella 08.25 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud kaebaja, paiknedes E5 osakonna kambris nr 2303, valvuri seaduslikule korraldusele öelda oma nimi.
9. 19.04.2011 andis Viru Vangla neljanda üksuse peaspetsialist – üksuse juht käskkirja nr 6.-3/781-D (tl 19-20), millega määras kaebajale 19.03.
10. a hommikusel loendusel oma ees- ja perekonnanime mitte ütlemise eest vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks 3-ööpäevase kartserisse paigutamise ning piiras kaebajale kartserikaristuse kandmise ajaks täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist.
11. 28.06.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 8) ning palus, et kohus tühistaks tema distsiplinaarkorras karistamise kohta tehtud käskkirja. Ta väitis, et vangla on algatanud distsiplinaarmenetluse ebaseaduslikult ning rikkunud sellega tema õigusi.
12. Tartu Halduskohus jättis 12.01.
13. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt saab vanglaametniku korraldusele mitteallumine olla õigustatud vaid selle ilmselge tühisuse puhul ja kinnipeetava teistsugune arusaam oma kohustustest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Antud juhul ei ole kaebaja nõus talle antud korralduse vormiga, väites, et vanglaametniku eestikeelne pöördumine ei olnud talle arusaadav. Halduskohus leiab, et kaebaja selline väide on äärmiselt ebausutav, sest Viru Vangla kodukorra punktides 6.4 kuni 6.15 sisalduvate päevakavade kohaselt toimub loendus kõigis selle vangla osakondades iga päeva hommikul ja õhtul. Halduskohus on seisukohal, et kuna kaebaja kinnitas kohtuistungil ise, et on olnud Viru Vanglas juba kaks aastat ja neli kuud (tl 115), on raske uskuda, et kaebaja ei saanud keele mitteoskamise tõttu enam aru korraldusest, mida oli talle rohkem kui kahe aasta jooksul iga päeva hommikul ja õhtul antud.
14. Kaebaja esitas 18.01.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuses märgib kaebaja, et olenemata sellest, et halduskohus rahuldas kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, ei võimaldanud Viru Vangla tunnistajat saali, samuti keeldus vastustaja ka ise istungil kohal viibimast. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei võimaldanud halduskohus kaebajale ausat ja õiglast asja arutamist, kuna talle ei võimaldatud küsitleda tunnistajat ja vastustajat. Kaebaja palub apellatsioonkaebuses, et kohus kohustaks vastustajat ringkonnakohtu istungil kohal viibima, ning juhul, kui vastustaja keeldub osalemast kohtuistungil, et tema kaebus rahuldataks. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et käesolevas haldusasjas kõne all olev vastustaja käitumine on vastuolus põhiseaduse ning keeleseadusega. Kaebaja märgib, et inimene peab aru saama, mida temalt nõutakse, mitte üksnes saama seda aimata toimuvast. Selleks aga peab kinnipeetavale andma selged ja arusaadavad käsud. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest haldusasja läbivaatamise eest. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja esitatud taotlust menetlusabi taotlusena riigilõivust vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamiselt.
15. 02.02.2012 esitas kaebaja ringkonnakohtule avalduse, milles palub võtta haldusasja materjalide juurde õiguskantsleri kantselei 09.11.
16. a selgitus kaebaja avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta nr 14-7/111523/1105419 ja Viru Vangla 23.01.
17. a vastus kaebaja märgukirjale nr 6-14/2073-
18. Ringkonnakohtule 26.02.2012 esitatud taotluses selgitab kaebaja, et Viru Vangla vastus tuleb võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde, kuna selles jätkub vene keelt kõneleva vähemuse diskrimineerimine. Kaebaja rõhutab, et ka vene keelt kõnelevad isikud peavad aru saama, mida neilt nõutakse, ning leiab, et Viru Vangla käitumine vene keelt kõnelevate isikutega suhtlemisel on seadusvastane.
19. 02.02.2012 esitas kaebaja ringkonnakohtule avalduse talle riigi õigusabi korras advokaadi võimaldamiseks tema kohtuistungil esindamiseks. Kaebaja märgib avalduses, et tal puuduvad vahendid juriidilise abi eest tasumiseks.
20. 30.05.2012 esitas kaebaja taotluse, milles palub võimaldada talle riigi õigusabi. Kaebaja märgib, et tema isikukontol puuduvad vahendid juriidilise abi eest tasumiseks.
21. 05.06.2012 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse väljastada talle koopiad tema poolt ringkonnakohtule esitatud õiguskantsleri kantselei selgitusest ja Viru Vangla vastusest. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimust (I), võtab seisukoha kaebaja esitatud menetlusabi taotluste osas (II) ning otsustab seejärel kaebaja esitatud materjalide asja juurde liitmise ning nendest materjalidest kaebajale koopiate võimaldamise küsimuse (III). I
23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada läbivaatamatult.
24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
25. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik, ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
26. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11, p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
27. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jõudis õigele järeldusele, kui märkis vaidlustatud otsuses, et vanglaametniku korraldusele mitteallumine saab olla õigustatud vaid selle ilmselge tühisuse puhul. Kinnipeetava isiklik arusaam oma kohustustest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Vangistusseaduse § 67 p 1 näeb üheselt ette vanglas julgeoleku tagamiseks kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Ka Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.1 sätestab, et kinni peetav isik on kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Loenduse läbiviimise korda reguleerib Viru Vangla kodukorra punkt 7, mille punkt 7.5 kohaselt küsib loendust teostav vanglaametnik kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Kaebaja väidab, et talle loendusel antud korraldus öelda oma ees- ja perekonnanimi ei olnud talle arusaadav selle vormi tõttu ehk põhjusel, et korraldus anti talle arusaamatus eesti keeles. Ringkonnakohus leiab, et korraldus ei saanud oma vormi tõttu olla kaebajale arusaamatu, 3 kuna kaebaja oli kursis vanglas kehtiva korraga ja tal lasuvate kohustustega. Seda, et kaebaja on tutvunud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Viru Vangla kodukorraga, on ta kinnitanud 03.09.2009 allkirjaga (tl 54). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul seega tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna puudub vaidlus vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaolude ja seadusesätete kohaldamise ning distsiplinaarmenetluse läbiviimise õiguspärasuse üle. Halduskohus on tuvastanud, et kaebaja oli teadlik loendusel kehtivast korrast. Samuti ei ilmne ühtegi põhjust, miks ei oleks kaebaja pidanud 19.03.
29. a loendusel oskama nõuetekohaselt käituda.
30. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohus ei võimaldanud kaebajale ausat ja õiglast arutamist, on alusetu. Kaebaja väide, et vastustaja ei võimaldanud tunnistajat istungisaali, ei vasta tõele, kuna tunnistajaks palutud R. Umjarov on 13.12.2011 esitanud Tartu Halduskohtule avalduse, milles palus end kohtusse mitte viia, kuna on sel ajal hõivatud tööga (tl 108). Seega on tunnistaja ise taotlenud istungile mitte ilmumist. Samuti ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme, kui rahuldas vastustaja taotluse arutada kaebust kohtuistungil vastustaja esindaja osavõtuta.
31. Seega on käesoleval juhul apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. II
32. Kaebaja esitas antud asjas koos apellatsioonkaebusega taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ning hiljem taotluse talle riigi õigusabi võimaldamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlusi tema esindamiseks kohtuistungil ning talle juriidilise abi võimaldamiseks tuleb käsitleda ühtse riigi õigusabi taotlusena kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 5 mõttes.
33. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjade lahendamisel nõustunud sellega, et juhul, kui TsMS-i menetlusabi sätete alusel esitati taotlus hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuid maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel (hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust), ei ole vajalik menetlusabi taotlust eraldi hinnata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.
34. a määrus asjas nr 3-2-1-56-07). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 371 lg 2 oma sisult ja eesmärgilt sarnane TsMS § 637 lg 1 p-st 6 tuleneva alusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada). TsMS § 637 lg 1 p 6 on omakorda analoogne säte HKMS § 187 lg 3 p-ga 5, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks sellisest praktikast lähtumist ka halduskohtumenetluses. Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ning tema esindamiseks halduskohtumenetluses eraldi hindamata ja lahendamata. 4 III
35. Kaebaja on ringkonnakohtult taotlenud liita asja materjalide juurde Õiguskantsleri Kantselei 09.11.
36. a selgitus kaebaja avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta nr 14-7/111523/1105419 ja Viru Vangla 23.01.
37. a vastus kaebaja märgukirjale nr 6-14/2073-
38. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täiendavate materjalide liitmine haldusasja toimikusse vajalik. Ringkonnakohus leiab, et dokumendid, mille liitmist haldusasja materjalide juurde kaebaja taotleb, ei sisalda endas juba haldustoimikusse liidetud materjalides sisalduva teabega võrreldes uudset teavet ega oma otsest puutumust kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud kaebaja käitumisega ehk ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega. Seetõttu tuleb kaebajale tema poolt esitatud dokumendid tagastada. Seoses kaebaja poolt esitatud dokumentide originaaleksemplaride tagastamisega kaebajale jätab kohus tähelepanuta kaebaja taotluse nimetatud dokumentidest koopiate saamiseks. Einar Vene Maili Lokk 5 Madis Ernits