3-11-2176/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. juuni 2012, Tartu Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 26.10.
2. a otsus Aleksandr Zemtsovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Zemtsov Vastustaja Viru Vangla 3-11-2176 Aleksandr Zemtsovi kaebus Viru Vangla 17.02.
3. a käskkirja nr 6-3/340-D tühistamiseks RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 26.10.
4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 26.juulini
5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Vangla 17.02.
7. a käskkirjaga nr 6-3/340-D määrati A. Zemtsovile distsiplinaarkaristusena 5 ööpäeva kartserit vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.13 sätestatud nõuete rikkumise eest. 14.03.2011 esitas A. Zemtsov vanglale vaide käskkirja nr 6-3/340-D kehtetuks tunnistamiseks. 12.04.
8. a vaideotsusega nr 6-12/145-1 jäeti A. Zemtsovi vaie rahuldamata.
9. A. Zemtsov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 17.02.
10. a käskkirja nr 6-3/340-D tühistamiseks. Kaebajale määratud karistus ei ole rikkumisega proportsionaalne. Kaebaja oli karistuse määramise hetkel süüdimõistetu. Teda taheti sundida prügi sorteerima hügieeninõudeid järgimata. Kaebaja kirjutas vaide jaanuaris, aga vaideotsuse sai alles augustis. Juhul, kui kaebaja poleks kaebust esitanud, poleks käesolevas asjas mingit liikumist toimunudki. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohtu 26.10.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse käigus on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1-4 1 kehtestatud nõudeid. Kaebaja poolt märgitud põhjused ei anna alust vaidlustatava käskkirja tühistamiseks. Kaebaja ei täitnud süüliselt vanglaametniku korraldust sorteerida prügi. Distsiplinaarmenetlus oli läbi viidud õiguspäraselt. Käskkirja kohaselt määrati kaebajale karistuseks viis ööpäeva kartserit, sest ta rikkus teadlikult vanglas kehtivaid õigusakte ning tal oli varasemalt viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Noomituse määramine oleks olnud liiga leebe karistus, arvestades, et kaebajat oli juba kolm korda noomitusega karistatud. Kaebaja loobus seletuskirja kirjutamisest ja selle kohta on ka koostatud seletuskirjast keeldumise akt. Distsiplinaarkaristus ei olnud kaebaja suhtes pööratud täimisele seadust rikkudes. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. A. Zemtsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt viskas kaebaja prügi ettenähtud korvi, kus olid ainult pabertooted, kirjad, vanad avaldused ja teepakend ja teda karistati selle eest, et ta ei täitnud ebakorrektset korraldust, mis ei vastanud isikliku hügieeni nõuetele. Kambris olev prügi ei ole isiklik, kuna kambris on kaks isikut ja ainult üks prügikorv. Kaebajale ei antud võimalust seletust kirjutada. Pärast prügi viskamist prügikonteinerisse andis vangivalvur J. Spasjonova kaebajale korralduse prügi konteinerist välja võtta. Kaebaja ei täitnud seda korraldust, sest konteiner ulatub talle rinnuni ja antisanitaarne on sukelduda prügi sisse. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et enam ei oleks teenimatuid karistusi, kuna rikkumistega ei luba julgeolekuosakond teda õppima. Lisaks rikuvad rikkumised ennetähtaegse vabanemise võimalust.
13. Viru Vangla palub jätta A. Zemtsovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja seisukoht on otsitud, et pääseda rikkumise toimepanemisega kaasnenud vastutusest. 17.01.2011 prügi sorteerimise ajal tuli kaebaja kambrist välja ja valas kogu prügi ühte konteinerisse. Kinnipeetav ei allunud vangivalvuri korraldusele sorteerida prügi. Vangla jäätmekäitluses on ametis kinnipeetavad, kes teostavad järelkontrolli ja -sorteerimist juba sorteeritud prügi üle, mis sinna üle vangla kokku kogutakse, kuid need isikud ei ole tööle võetud selle eesmärgiga, et nad teevad sorteerimistöö ära nende isikute eest, kes seda ise ei viitsi teha. Iga kinnipeetav on kohustatud oma prügi ise sorteerima ning kedagi teist selleks tööle võetud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.10.
15. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16. Viru Vangla kodukorra p 8.1.11 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käitlema enda tegevusega tekitatud jäätmeid vastavalt õigusaktidega sätestatule, p 8.1.12 alusel liigiti kogutud olmejäätmed (paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed) paigutama vastavatesse mahutitesse, mis on vangla poolt selleks ette nähtud ja p 8.1.13 järgi kambris 2 kogutud jäätmed sorteerima vastavalt vangla töökorraldusele selleks ettenähtud märgistatud konteineritesse vangla poolt ettenähtud ajal. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et ta ei oleks olnud teadlik kodukorra viidatud punktidest. Kaebaja on ka apellatsioonkaebuses jäänud enda väidete juurde, et tema poolt konteinerisse visatud prügi hulgas ei olnud muid jäätmeid kui ainult paberijäätmed. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus ja vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt äravisatud jäätmed ei koosnenud ainult paberijäätmetest. J. Spasjanova on oma täpsustavas õiendis (tl 33) kinnitanud, et kaebaja poolt prügikonteinerisse valatud prügi oli visuaalselt nähtavalt eriliigiline ja vajas sorteerimist. Vaatamata sellele, et valvur andis kaebajale vene keeles korralduse see eelnevalt sorteerida, ei täitnud kaebaja seda korraldust ja valas kogu prügikasti sisu ühte konteinerisse. Tartu Halduskohtu täiendava päringu vastuse kohaselt (tl 45-46) oli kaebaja samal kuul teostanud sisseoste vangla kauplusest ning need ei olnud ainult paberpakendites ja seega ei saanud tema prügikastis olev prügi sisaldada ainult paberijäätmeid. Tähtsust ei oma asjaolu, et kuna kambris on kaks kinnipeetavat, siis puudus kaebajal kohustus prügi sorteerida. Kaebaja ei ole kunagi esitanud väidet, et prügikastis olnud prügi, mida teda kohustati sorteerima, oleks kuulunud kaaskinnipeetavale ja seega ei pidanud ta seda sorteerima. Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et pärast prügi kallamist konteinerisse andis vangivalvur kaebajale käsu see uuesti välja võtta ja kaebaja keeldus sellest, ei ole see vaidlustatud käskkirja tühistamise aluseks, kuna kaebajat ei ole karistatud selle korralduse täitmata jätmise eest vaid selle eest, et ta ei sorteerinud prügi enne selle panekut konteinerisse. See, et Viru Vanglas on isikud, kes teostavad järelkontrolli ja –sorteerimist juba sorteeritud prügi, üle ei vabasta kinnipeetavat kohustusest sorteerida enda poolt üleantavat prügi.
17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses väidetuga, et kaebajale ei antud võimalust anda omapoolset seletust. Nagu nähtub kohtule esitatud dokumentidest, on kaebaja 17.01.2011 keeldunud seletuskirja kirjutamist, mille kohta on koostatud akt (tl 32). 15.02.2011 on kaebajat tutvustatud teatisega distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 30) ja antud võimalus täiendava seletuse andmiseks. Teatisele on kaebaja kirjutanud omakäeliselt, et tema ei ole midagi rikkunud, kuna tema prügi hulgas oli ainult paber. Kaebajat on 16.02.2011 tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 28-29) ja ka siis ei ole kaebaja avaldanud, et ta soovib midagi enda poolt lisada. Seega oli kaebajale antud võimalus omapoolse seletuse andmiseks ja ei ole rikutud ärakuulamisõigust.
18. Halduskohus on jõudnud kõiki tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele, et puuduvad alused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega vaidlustatud käskkirja põhjendatuse ning karistuse motiveerituse osas ja ei pea vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et kaebajal puudub distsiplinaarkaristuse olemasolu korral võimalus õppida ja karistuste olemasolu võib mõjutada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei saa olla distsiplinaarkaristuse tühistamise aluseks. Vangistuse eesmärgiks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele ja selleks on vajalik ka reageerida kõikidele kinnipeetava distsipliinirikkumistele. Kaebajal on võimalik enda poolt soovitud eesmärke järgida distsiplinaarrikkumistest hoidumise teel. 3 Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi