1-10-2920/81

1-10-2920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2920 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Gennadi Missai määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Gennadi Missai määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 25.01.2012 määrusega jäeti Gennadi Missai temale Harju Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Harju Maakohtu 27.04.2010 otsusega tunnistati G. Missai süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistati KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 2 kuud. Karistuse kandmise aja algus on 22.09.2009 ja lõpp 22.11.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri poolt esitatud kirjalikku arvamust, leidis, et G. Missai tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus märkis, et G. Missai on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkokuriteo toimepanemise eest. Tal on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. G. Missai poolt keeldumine tööst näitab tema suhtumist tavaühiskonda ja legaalsesse majanduslikku toimetulekusse. Vangla iseloomustuse kohaselt on G. Missai ühiskonnale kõrgohtlik, ta oli vanglas paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda. Vangistuse ajal jätkas G. Missai suhtlemist organiseeritud kuritegevusega seotud ja kriminaalkorras karistatud isikutega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on G. Missai suuteline ka kolmandate isikute abiga organiseerima kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et sellise iseloomustuse puhul ei ole G. Missai vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. G. Missai ei ole aru saanud ja endale teadvustanud toimepandud kuritegude ohtlikkust, raskust ja tagajärgi, samuti ei ole ta aru saanud talle mõistetud karistusest ja selle eesmärkidest. Vangla iseloomustuse kohaselt on G. Missail vajalik läbida vestlused sotsiaaltöötajaga kõlbeliste kategooriate mõistmiseks ning kuritegelike väärtushinnangute korrigeerimiseks, mida siiani ei ole olnud võimalik läbi viia seoses tema asumisega tugevdatud järelevalvega osakonnas. G. Missai karistuse tähtaeg lõpeb 22.11.2012, seega on tal veel võimalus enne vabanemist vestlustes resotsialiseerumise huvides osaleda. G. Missai viited vanale ja haigele emale ning väikesele lapsele ei anna alust tema vabastamiseks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et G. Missai ema hooldab kinnipeetava abikaasa ning kinnipeetava väikest last kasvatab kinnipeetava elukaaslane. Maakohus leidis, et G. Missai tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja riivab oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu G. Missai palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada tema taotlus ning vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. G. Missai leiab, et vangla iseloomustus ei vasta faktilistele asjaoludele. Maakohus on arvestanud ainult negatiivseid asjaolusid, kuid on jätnud positiivse hindamata. G. Missai märgib, et ta on ära kandnud suurema osa temale mõistetud karistusest ning on saanud aru oma teo õigusvastasusest. Ta on muutunud ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Maakohus ei arvestanud, et vabanemisel on tal olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Võlgnevused puuduvad ja kohtukulud on tasutud, ka vabanemisfond on täidetud. G. Missai väidab, et tööst ei ole tema keeldunud. Ta oli 2011 maikuus paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda ja seetõttu ei saanud ta asuda koristustöödele, kuna võis langeda kaaskinnipeetavate kättemaksu ohvriks. Sellest tulenevalt määrati talle distsiplinaarkaristus. Vabanedes lubab G. Missai asuda tööle OÜ-sse XXX, mille tegevusvaldkond on ehitus. G. Missai rõhutab, et ta suhtub töösse igati positiivselt, kuid tema tervis ja ohutus kaaluvad üles kõrgohtlikus olukorras tööle asumise koristajana, kus ta peab koos viibima ettearvamatu käitumisega kaaskinnipeetavatega. Vangla on alusetult väitnud, et vangistuse ajal jätkas ta suhtlemist organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega. Samuti on väär vangla väide tema kriminaalsesse ühendusse kuulumise kohta. Vangla on ise takistanud tal erinevate sotsiaalprogrammide läbimist tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisega, kus programmides osalemist ei võimaldata. Veel leiab G. Missai, et vangla on ise taotlenud tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ning on märkinud mittevägivaldse kuriteo tõenäosuseks 2 aasta jooksul 8% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 9%. Isikute riskiprotsent, keda vanglad on vabastanud tingimisi enne tähtaega, on keskmiselt olnud 13% ja 22 % vahel. Samuti leiab G. Missai, et puudub igasugune seos tema tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada kunagi kriminaalkorras karistatud isikuid, kes on käinud G. Missaid vanglas vaatamas. Tegemist on tema lapsepõlve tuttavatega, kelle karistused on kustunud ning kokkusaamistel -2- on nad käinud vangla loal. G. Missai märgib, et tema vabastamist on toetanud nii kriminaalhooldaja, vangla kui ka prokurör. Eeltoodust järeldub määruskaebuse esitaja arvates üheselt, et ta ei kujuta endast ühiskonnale ohtu. Enamus karistusajast on kantud ja kanda jäänud aeg ei muuda enam midagi, sest ta viibib osakonnas, kus vangla ei võimalda mitte ühtegi programmi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G. Missai vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on G. Missai puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on G. Missai puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus tunnustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel G. Missai poolt määruskaebuses toodud asjaolusid, milleks on G. Missail elukoha ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu. Samuti tuleb lugeda positiivseks, et G. Missail puuduvad võlgnevused ning seda, et tema vabanemisfondi on kogutud vastav summa vabanemise järgseks lühiajaliseks toimetulekuks, kuid samas leiab ringkonnakohus, et arvestades vangla poolt esitatud iseloomustust G. Missai kohta ning distsiplinaarkaristuse olemasolu, ei anna eeltoodud positiivsed asjaolud alust tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vangistusest. G. Missail on üks kehtiv distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole G. Missai suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käitumine vangistuse ajal on oluline eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks ta käituda õiguspäraselt. Ringkonnakohtul puudub alus uskuda, et vangla määrab kinnipeetava majandustööle, mis kujutab endast reaalset ohtu kinnipeetava turvalisusele või elule. Määruskaebusest tulenevalt on vangla alusetult väitnud, et vangistuse ajal jätkas kinnipeetav suhtlemist organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et G. Missai peab kirjavahetust kriminaalkorras karistatud isikutega teistest vanglatest ning ka vanglas on teda külastanud organiseeritud kuritegevusega seotud isikud. Vangla materjalidest ei ole alust järeldada, et G. Missai on vangistuses viibitud aja jooksul suhelnud üksikute kriminaalkorras karistatud isikutega, kes on tema kunagised lapsepõlvesõbrad. Määruskaebuse esitaja leiab, et vangla on märkinud tema puhul mittevägivaldse kuriteo tõenäosuseks 2 aasta jooksul 8% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 9%, kuid samas on isikute riskiprotsent, keda vanglad on vabastanud tingimisi enne tähtaega, keskmiselt jäänud vahemikku 13% kuni 22 %. -3- Ringkonnakohus märgib, et nimetatud protsentuaalse riskihinnangu koostamisel arvestab kinnipeetava kontaktisik kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega, andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Hinnang kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse kohta on erinevate eeltoodud andmete põhjal koostatud prognoos, mida kohtud arvestavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel, kuid antud hinnang ei saa olla kohtutele siduv. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvestab kohus laiemalt kõiki KarS §-s 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kinnipeetava kohta. Samas on vangla märkinud, et riskihindamise alusel on kinnipeetav kõrgohtlik ühiskonnale. Ohtlikkust mõjutavad järgmised asjaolud: isik kuulub kriminaalsesse ühendusse ning pooldab kriminaalse subkultuuri hoiakuid; suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, sealhulgas organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega; on võimeline kolmandate isikute abiga organiseerima kuritegusid. Varajane kokkupuude vanglaelu ja kuritegeliku maailmaga on tema jaoks ähmastanud kõlbelisi piire ning isik on harjunud tegutsema omakasust lähtuvalt. Kinnipeetava väärtushinnangud on noorukieast kujunenud kriminaalse subkultuuri mõjul. G. Missai viitab määruskaebuses, et tema vabastamist on toetanud nii kriminaalhooldaja, vangla kui ka prokurör. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi vangla, kriminaalhooldaja ja prokurör toetavad G. Missai tingimisi enne tähtaega vabastamist, on ennetähtaegse vabastamise otsustamine KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus tunnustab G. Missai tahet muuta oma käitumist ja asuda elama seaduskuulekalt, kuid leiab, et G. Missai suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Mati Kartau