Obsah (4)

§ 212§ 213§ 59§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212

lg 1 alusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 15.08.2012 (kaasa arvatud). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja, kes on Tartu Vangla kinnipeetav, esitas 14.09.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla ametniku J.S. toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt seisnes vaidlustatud toiming selles, et 07.07.2010 kella 14.30-15.00 ajal tagasiteel spordisaalist rivis liikudes valvur J. Suur väidetavalt solvas kaebajat, nimetades teda koeraks. Sellega solvati kaebajat ja alandati tema inimväärikust. Selle intsidendi tagajärjel tekkisid kaebajal tervisehäired – tõusis vererõhk ja tekkisid südame rütmihäired. Kaebuse esitamise põhjendatud huviks on soov esitada tulevikus Tartu Vangla vastu nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märkis, et ta esitas 07.07.2010 Tartu Vangla direktorile kaebuse ja palus valvurit karistada. Direktor vastas, et valvuriga vesteldi ja kontrollimisel ei leidnud kinnitust väljendi „koer“ kasutamine või muul alandaval viisil valvuri poolt korralduse andmine. Kaebaja esitas 29.07.2010 kaebuse Justiitsministeeriumile ja sealt vastati, et kontrollimisel ei leidnud kaebuses esitatud väited tõendamist.
2. Tartu Vangla asus vastuses kaebusele seisukohale, et valvuri poolt kinnipeetavale seaduslike korralduste andmine rivis käimise ajal rivi hoidmiseks ei saa olla kaebaja jaoks solvav ja inimväärikust alandav. Tõele ei vasta kaebaja väide, et valvur J. Suur nimetas kaebajat „koeraks“. Vastuses märgiti, et hoopis kaebaja algatas valvuriga vaidluse seadusliku korralduse täitmise üle ja ütles, et ega ta koer ole, et peab valvuri korraldusi täitma.
3. Tartu Halduskohus jättis 07.03.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Halduskohtu põhjendused olid järgmised: 1) halduskohus hindas asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis ning leidis, et ei ole tõendatud vangla poolt kaebaja solvamine ja inimväärikuse alandamine; 2) kaebuse põhistamiseks esitas kaebaja kinnipeetavate A.R. , J.L. ja V.G. kirjalikud tunnistused, mille kohaselt nimetatud kinnipeetavad tõendavad kaebaja väidet, et valvur J. Suur nimetas kaebajat koeraks, kui viimane andis kinnipeetavatele korraldusi rivis käimise ajal. Kaebaja esitas kohtule ka vangla vastused tema ja kinnipeetava V.G. poolt vanglale esitatud selgitustaotlusele-märgukirjadele ning nendest vastustest selgub, et vangla ei ole tuvastanud, et valvur oleks nimetanud kaebajat koeraks; 3) Tartu Vangla on esitanud vastuväidete põhistamiseks järgmised tõendid: valvur J. Suur kinnitab 04.08.2010 antud selgituses, et ta andis spordisaalist kinnipeetavaid rivis saates kinnipeetavatele korraldusi rivi hoidmiseks, kuid ei nimetanud kaebajat koeraks. Hoopis kaebaja ise algatas valvuriga vaidluse korralduste täitmise suhtes ja ütles, et ega ta koer ei ole, et valvuri korraldusi täita. Selgitustaotluse vastuse kohaselt on seda kinnitanud ka valvur A.S. , kelle selgituse kohaselt ei kasutanud J. Suur kinnipeetavate suhtes solvavaid või ebatsensuurseid väljendeid; 4) kaebaja väiteid on kontrollinud ka Justiitsministeerium ja vanglate osakonna sisekontrolli talituse juhataja vastuse kohaselt ei ole ministeeriumi kontrolli käigus kaebaja väited leidnud kinnitust; 5) kaebaja taotles, et kohus nõuaks kaebuse tõendamiseks vanglalt välja meditsiinilised andmed kaebaja tervisliku seisundi kohta. Meditsiinilise õiendiga kaebaja tervisliku seisundi kohta on tõendatud, et 09.07.2010 on psühhiaater diagnoosinud kaebajal kohanemishäire segatüüpi reaktsiooniga, alkoholi kuritarvitamine; 6) võttes arvesse, et kaebajal tuvastati kohanemishäire, mille tõttu ta vajas rahustit, siis loeb kohus usaldusväärsemateks Tartu Vangla poolt esitatud tõendid, mille kohaselt valvur ei ole kasutanud kaebaja suhtes solvavaid väljendeid, vaid kaebaja enda tervislik seisund tingis selle, et valvuri seaduslikud korraldused tundusid talle ülekohtustena; 7) kui sõna „koer“ kaebaja ja vanglaametniku vahelises diskussioonis üldse kasutati, siis kohus peab tõenäolisemaks vangla poolt tõendatut, et kaebaja ütles ise valvurile, et ega ta koer ei ole, et valvuri korraldusi täita; 2 8) kohtu arvates ei ole tõenäoline, et valvur oleks sellist väljendit kaebaja suhtes omaalgatuslikult kasutanud 40-50 kinnipeetava kuuldes, sest valvurile pidi olema selge, et kinnipeetavad tunnetavad ennast sellise väljendi kasutamisest solvatuna ja vaidlustavad valvuri sõnakasutuse; 9) ka vanglate sisekontrolli talitusel ei ole mingit huvitatust valvuri kaitsmiseks, mille tõttu tõendab ka see tõend kaebuse alusetust.
4. Kaebaja esitas 30.03.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovis kaebaja saada teada tõde, mis on tema arvates olulisem kahju hüvitamisest. Talle jääb arusaamatuks, miks luges halduskohus Tartu Vangla valvuri seletuse usaldusväärsemaks tema omast. Tartu Halduskohtu istungil tegi ta kohtule ettepaneku, et kui tema poolt esitatud tunnistajad ei meeldi vanglale, siis on võimalik võtta teised tunnistajad kinnipeetavate hulgast, kes oleksid vangla arvates usaldusväärsemad ja lisaks tuleks vaadata ka vangla videosalvestust. Tartu Halduskohus vastas istungil tema ettepaneku peale, et kõlbavad ka tema poolt esitatud tunnistajad. Vangla valvurid teavad, et kinnipeetavate sõnu ei peeta usaldusväärseteks ja seetõttu käituvadki selliselt. Seepärast ei olegi kinnipeetaval võimalik tõestada, et ta ei ole süüdi. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, kus valvuri sõnu usaldatakse rohkem. Kaebaja väitel oli ta pärast seda intsidenti endast väljas ja tal oli paha olla.
5. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele rahuldamata ja halduskohtu 07.03.2011 otsus muutmata. jätta apellatsioonkaebus Vastustaja on seisukohal, et mitte ükski kaebaja väidetest ei viita sellele, et kaebaja ja valvuri vahel oli selline diskussioon, mis põhjustas kaebajal vererõhu tõusmise. Nii ametnike J.S. ja A.S. seletustest kui ka kohtumenetluse raames kaebaja poolt esitatud teiste kinnipeetavate tunnistustest nähtub, et kinnipeetavate saatmise ajal andis J. Suur erinevaid korraldusi, mis – lähtuvalt kinnipeetavate poolt tunnistustes öeldust – kinnipeetavatele ei meeldinud. Seega vastavad selles osas J.S. ja A.S. seletused tõele. Eeltoodut ja kinnipeetavate üldsõnalisi väiteid kaebaja ametniku poolt „koeraks“ nimetamise kohta arvesse võttes leiab vastustaja, et vanglal ei ole alust kahelda ametnike seletustes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
7. Asjas on vaidlus selle üle, kas Tartu Vangla ametnik J. Suur kasutas 07.07.2010 kella 14.30-15.00 ajal tagasiteel spordisaalist rivis liikuvatele kinnipeetavatele korraldusi andes kaebaja kohta väljendit „koer“, mis väidetavalt solvas kaebajat ja alandas tema inimväärikust. 8.

§ 59

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda.

§ 59

lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita 3 tõendit asjaolu kohta, mida ta peab lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Ringkonnakohus märgib, et tõendamiskoormis antud küsimuses lasub kaebajal.

1. Kaebaja on 21.11.2010 taotlusele tunnistajate ülekuulamiseks lisanud kinnipeetavate A.R. , J.L. ja V.G. kirjalikud tunnistused, milles kinnipeetavad kinnitavad, et sammudes kaebaja läheduses, kuulsid nad, kuidas J. Saar kasutas rivis liikuvatele kinnipeetavatele korraldusi andes kaebaja kohta väljendit „koer“. Samuti on kaebaja kohtule esitanud Tartu Vangla vastused kaebaja ja V.G. pöördumistele seoses vaidlusaluse sündmusega, milles vangla leidis, et kaebaja ja V.G. väited toimunu kohta ei ole kinnitust leidnud. Kaebaja taotlusel nõudis halduskohus vastustajalt välja ka meditsiinilise õiendi kaebaja tervisliku seisundi kohta. Muid tõendeid kaebaja kohtule esitanud ei ole. Vastustaja on kohtule esitanud J.S. ja temaga samal ajal rivi saatnud valvuri A.S. kirjalikud seletused. J.S. seletustest nähtub, et J. Suur ei ole kaebaja kohta kasutanud väljendit „koer“, vaid kaebaja nimetas end ise koeraks. Samuti kinnitab A.S. , et asudes umbes 10 meetri kaugusel J.S. st, ei kuulnud ega näinud ta J.S. poolt ebakorrektset käitumist. A.S. märkis lisaks, et ei ole J.S. ga koos töötades kunagi täheldanud, et J. Suur oleks mõne kinnipeetava suhtes kasutanud ebatsensuurseid või solvavaid väljendeid. Kaebaja väiteid on kontrollinud ka Justiitsministeerium ja vanglate osakonna sisekontrolli talituse juhataja 03.09.2010 vastuse kohaselt ei ole ministeeriumi kontrolli käigus kaebaja väited kinnitust leidnud. Ringkonnakohus leiab, et ehkki kaebaja kaaskinnipeetavad on kinnitanud, et J. Saar kasutas kaebaja kohta väljendit „koer“, ei saa nende seletustega ümber lükata vangla töötajate väiteid toimunu kohta, kuna on eluliselt usutav, et kaaskinnipeetavad ei anna kaebajat süüstavaid seletusi. Kohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja usaldusväärsuses ja tõeaustuses. Kohus peab seetõttu vastustaja väiteid usaldusväärseks. Samuti ei ole kohtul alust kahtluse alla seada Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud kontrolli käiku ja tulemusi.
2. Kaebaja, A.R. ja J.L. väidete usaldusväärsust ei suurenda ka järgmised asjaolud. Kaebaja 14.09.2010 kaebus (tl 3-5), taotlus riigilõivust vabastamiseks (tl 6) ja 21.10.2010 kaebuse täpsustus (tl 13) kohtule on kirjutatud ühe käekirjaga ning kaebaja 21.11.2010 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks (tl 26) aga teise käekirjaga ning kaebaja kaudu kohtule edastatud A.R. 22.11.2010 tunnistus (tl 27) on kirjutatud sama käekirjaga mis kaebaja 14.09.2010 kaebus ja 21.10.2010 kaebuse täpsustus halduskohtule. J.L. 22.11.2010 tunnistust (tl 28) ja vastustaja poolt kohtule esitatud J.L. 08.07.2010 kaebust Tartu Vanglale (tl 36) kõrvutades on vaatluse teel selgelt arusaadav, et eeltoodud dokumendid on kirjutatud erinevate käekirjadega.
3. Kaebaja on 21.11.2010 taotluses halduskohtule taotlenud kaaskinnipeetavate A.R. , J.L. ja V.G. ülekuulamist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on põhjendatult jätnud taotluse rahuldamata. Puudub mõistlik alus arvata, et kinnipeetavad annaksid istungil nende eelnevalt esitatud kirjalike seletustega võrreldes erineva sisuga seletusi. Kaebaja on apellatsioonkaebuses taotlenud teiste vaidlusaluse sündmuse ajal rivis viibinud kinnipeetavate ülekuulamist.

§ 198

lg 3 lausete 1 ja 2 kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole põhjust pidada teiste kinnipeetavate poolt antud seletusi usaldusväärsemateks kui A.R. , J.L. ja V.G. kirjalikke seletusi, mistõttu ringkonnakohus jätab väljapakutud uued tõendid tähelepanuta. 4

1. Kaebaja on nii kaebuses halduskohtule kui ka apellatsioonkaebuses taotlenud, et kohus nõuaks vastustajalt välja videosalvestise 07.07.2010 ajavahemiku 14.30-15.00 kohta. Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd videosalvestis kajastab üksnes liikumist ega fikseeri heli. Seega ei ole videosalvestise alusel võimalik tõendada seda, kas J. Suur kasutas kaebaja suhtes väljendit „koer“ või mitte.
2. Muid tõendeid ei ole käesolevas asjas võimalik koguda. Seetõttu on kaebaja väide, et Tartu Vangla ametnik J. Suur kasutas 07.07.2010 kella 14.30-15.00 ajal tagasiteel spordisaalist rivis liikuvatele kinnipeetavatele korraldusi andes kaebaja kohta väljendit „koer“, tõendamata.
3. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kaebaja tervisliku seisundiga seotud küsimustel lähemalt peatuda. Elukogemusele tuginevalt ei saa jaatada põhjuslikku seost vaidlusaluse sündmuse ja kaebaja väidetava tervisliku seisundi halvenemise vahel.
4. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.03.2011 otsus muutmata. Agu Timmi Maili Lokk 5 Madis Ernits