3-10-2303/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. september 2012, Tartu 3-10-2303 OÜ Transurban kaebus Lüganuse Vallavalitsuse 30.07.2010 korralduse nr 76 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 10.03.
2. a otsus OÜ Transurban Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Transurban, esindajad Meelis Urban ja Suido Västra Vastustaja Lüganuse Vallavalitsus, esindaja Arno Rossman Kolmas isik OÜ Elering, esindaja Ingmar Lääts RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Halduskohtu 10.03.
4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
6. oktoobrini
7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Lüganuse Vallavalitsuse 30.07.
9. a korraldusega nr 76 seadis OÜ-le Transurban Purtse külas kuuluvale Suurkõrtsi kinnistule OÜ Elering kasuks sundvalduse 500 kV maakaabelliini paigaldamiseks.
10. OÜ Transurban esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Lüganuse Vallavalitsuse 30.07.
11. a korralduse nr 76 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigusi. Kaebajat ei teavitatud sundvõõrandamise seaduse § 463 lg 2 kohaselt sundvalduse saamise taotluse esitamisest. Seega kaebaja ei teadnud midagi protsessi käivitumisest, vaid arvas, et läbirääkimised on algstaadiumis ning lisas, et kaabelliini paiknemiseks naabruses asuval maatulundusmaal ei ole mingeid takistusi. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohtu
13. märtsi
14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebajale anti 07.06.2010 edastatud teavituses võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited, aga ta ei kasutanud seda võimalust. Seega ei saa kaebaja väita, et vallavalitsus on jätnud mõned asjaolud arvestamata. Asjaõigusseaduses ja kinnisasjal sundvõõrandamise seaduses sisalduvad tehnovõrgu ja -rajatiste talumise kohustust käsitlevad sätted ongi üheks kitsenduseks, mille seadusandja on omandile andnud. Käesoleval juhul on talumiskohustuse eesmärgiks elektri-, gaasi-vee-, side-ja muude ühenduste tagamine. Kuna nendega on hõlmatud suur osa Eestist, on vastav abinõu vajalik ja seaduslik ning kannab ülekaalukat avalikku eesmärki. Intensiivne riive maa kasutamisele ja mäetööstuslikule ettevõtlusele on juba olemas ning uue maa-aluse kaabelliini suhtes seatud sundvalduse aluseks olevate õigusaktide põhiseaduse vastavaks tunnistamine vastavate haldusaktide tühiseks tunnistamist kaasa ei too ega muuda olukorda ka muul viisil. Mäetööstusmaa sihtotstarbega maal saab see ilmselt olla ka vastupidi, kuid mitte käesoleva vaidluse puhul, sest OÜ Transurban maale kavandatav maakaabelliin rajatakse seal juba olemasoleva 110 kV õhuliini kaitsevööndisse, mille ulatus on 25 meetrit mõlemale poole ja kus ei tohi elektriohutusseaduse § 12 lg 3 tulenevalt elektripaigaldise omaniku loata mingeid kaevandustöid teha. Seega on intensiivne riive maa kasutamisele ja mäetööstuslikule ettevõtlusele juba olemas ning uue maa-aluse kaabelliini suhtes seatud sundvalduse aluseks olevate õigusaktide põhiseaduse vastaseks tunnistamine vastavate haldusaktide tühiseks tunnistamist kaasa ei too ega muuda olukorda ka muul viisil. Mis puutub kaebaja väitesse ühtse veekogu loomise kohta, siis kaebusele lisatud detailplaneeringule tuginev eksperthinnang (tl 1418) näeb ette, et lubjakivi ammendumisel rekultiveeritakse karjäär kahe tehisveekoguna ning selles on märgitud ka, et Suurkõrtsi karjääriala läbiva liini kaitsevööndi osa on määratud passiivseks tarbevaruks, mille piires ei saa kaevandamist toimuda. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 6 lg 4 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda sundvalduse seadmise taotlejalt, et see omandaks kinnisasja või selle osa, mida kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda vastavalt senisele otstarbele kasutada. Käesolevas asjas esitatu ei kinnita, et OÜ Transurban oleks midagi sellist nõudnud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. OÜ Transurban esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Halduskohus on ebaõiglaselt kohaldanud materiaalõigusnorme ja oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet. Halduskohus on jätnud välja selgitamata, et Lüganuse valla kohalik omavalitsus on Suurkõrtsi kinnistust käsitlenud detailplaneeringu kohustusega alal paikneva maatükina vähemalt alates selle kinnistu sihtotstarbe muutmisest. Halduskohus oleks pidanud kohaldama maapõueseaduse § 10 lg
16. Kaitsevööndist vee läbijuhtimine on täitmiseks kohustuslik nõue, mitte kaebaja otsitud väide. Enne sundvalduse seadmist peaks olema selgus kas ja kuivõrd maakaabli paigaldamine vee ärajuhtimist mõjutab, mis aga hetkel puudub. Kohus kui ka riik on seisukohal, et maavara kaevandamine Suurkõrtsi kinnistult on avalikes huvides. Kaitsevööndis on võimalik kaevandada ja sellega sundvalduse seadmist vältida. Kaebaja on välja toonud ka analoogse haldusasja nr 3-10-11319, kus on halduskohus pidanud riigile kuuluva energiaettevõtte kasuks sundvalduse seadmist ebaõigeks.
17. Elering OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 2 Vastustaja ja Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et sundvalduse seadmine toimub antud juhul detailplaneeringu kohustuseta alal. Sundvaldust ei oleks pidanud seadma detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu „Suurkõrtsi kinnistu sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks“ kohaselt ei kuulu kõrgepinge õhuliini alune maa aktiivse maavara hulka ning lubjakivi kaevandamist õhuliini kaitsevööndi aluses alas ette ei nähta. Detailplaneering ei puuduta Eleringile kuuluvat elektripaigaldise alust ning kaitsevööndi ala hulka kuuluvat maad. Kaebaja viited maapõuseadusele on arusaamatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Halduskohus ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Sundvalduse seadmine ei muuda olemasolevat kaitsevööndi ulatust. Tõendamist pole leidnud, et käesolevat detailplaneeringut oleks vaja üldse muuta. Apellatsioonkaebuses pole viidatud ühelegi konkreetsele kohtu seisukohale, mida kaebaja vaidlustab, seega põhineb apellatsioonkaebus spekulatsioonidel ning oletustel ja käsitleb suurel määral vaidluse objektiga mitteseotud küsimusi. Apellatsioonkaebuses sisalduvad väited on suurel määral täiesti uued võrreldes esialgses kaebuses esitatuga ning lisaks on ka esitatud päris palju uusi tõendeid.
18. Lüganuse Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole selgesõnaliselt esitanud mitte ühtegi konkreetset menetlus-või materiaalõiguse normi, mille vastu Tartu Halduskohus oleks eksinud. Kaebaja ei selgita ega viita adekvaatselt ühelegi õigusaktile ega dokumendile, mis sätestaks, et veejuhtimise küsimus Suurkõrtsi kinnistul mõjutaks sundvalduse seadmise õiguspärasust. Kaebajal puudub 110 kV elektriliini kaitseterviku ulatuses kaevandusõigus, sest 110 kV elektriliini kaitsetervik lähtuvalt kehtivast seadusandlusest on jäetud “Maavara kaevandamise loa taotlus Suurkõrtsi lubjakarjääris“ töö põhjal mäeeraldise piiridest välja. Maardla hüdrogeoloogilise lühiiseloomustuse põhjal puudub kaebajal igasugune viide kaitseterviku läbikaevamise vajadusele. Hendrikson ja Ko „Suurkõrtsi karjääri veekogu veevahetuse eksperthinnangu“ kohaselt on analüüsitud omaniku ettepanekut juhtida Sõreda oja veed läbi karjäärijärvede ja ühendada karjäärijärved omavahel kahe läbimõõduga toruga. Vee erikasutusloa taotluses ei taotletud elektriliini kaitsevööndi kaitseterviku läbikaevamist. Keskkonnaamet väljastas 16.12.2009 vee-erikasutusloa L.VV/318241, mida kaebaja ega AS Kiviluks ei vaidlustanud. Veejuhtimise küsimust seoses Suurkõrtsi karjääris toimuva kaevandamisega on käsitletud piisava põhjalikkusega ning see ei seondu sundvalduse seadmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.03.
20. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja esindaja enne kirjalikku menetlust ringkonnakohtu istungil esitatud väitega nagu ei oleks talle enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist antud võimalust omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Elering OÜ esitas Lüganuse Vallavalitsusele 02.02.2010 taotluse nr 21897 sundvalduste seadmiseks tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks (I kd tl 40-41). Vastustaja 07.06.
22. a kirjaga nr 7-2.8/720 teavitati kaebajat esitatud taotlusest ja anti võimalus nelja nädala jooksul oma arvamuse esitamiseks (I kd tl 42). Kaebaja on 28.06.2010 selle kirja kätte saanud ja leidnud, et sundvalduse seadmine on ennatlik, kuna käimas on läbirääkimised kolmanda isikuga (tl 43). 16.07.2010 on vastustaja kaebajat teavitanud, et lähimal vallavalitsuse istungil tuleb arutusele sundvalduse seadmise küsimus, kuna kaebaja ei ole esitanud sellele oma vastuväiteid (I kd tl 44). Eeltoodud materjalide alusel ei ole võimalik väita, et kaebajal puuudus võimalus oma vastuväidete esitamiseks sundvalduse seadmise taotlusele. Asjaolu, et kaebaja ei kasutanud talle 3 antud võimalust, ei anna veel alust väita, et rikutud on ärakuulamisõigust ja haldusakt kuulub seetõttu tühistamisele.
23. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või –rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või –rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks või tehnovõrgu või –rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või –rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lg-s 1, elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja 66 lg-s 1, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 7 lg-s 1 ja maagaasiseaduse § 18 lg-s 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja kinnistul asub juba pikemat aega 110 Kv õhuliin, mis on vajalik piirkonna varustamiseks elektrienergiaga. Sama õhuliini kaitsevööndisse kuulub paigaldamisele ka rajatav EstLInk II 500 kV maakaabelliin, mis on vajalik elektrivõrkude ühendamiseks Euroopa elektrivõrkudega, elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks ja Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks. Seega on tegemist avalikes huvides uue tehnovõrgu rajamisega, mis ei suurenda kaebaja omandi kasutuspiiranguid. Samuti puuduvad ka AÕS § 1581 lg-s 2 toodud asjaolud, mis annaksid alust väita, et tehnovõrku või –rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või –rajatise vastu. Samuti ei ole võimalik rajada maakaabelliini ka nii, et naaberkinnistute omanikud ei satuks samaväärsesse või halvemasse olukorda.
24. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et praegusel momendil ei ole välja selgitatud, kuidas on võimalik lahendada vee läbijuhtimine maakaabelliini trassi alt ja seoses sellega on sundvalduse seadmine ennatlik. OÜ Hendrikson&Ko koostatud Suurkõrtsi karjääri veevahetuse eksperthinnangu kohaselt (I kd tl 14-18) on piisav kui kaks umbjärve ühendatakse omavahel minimaalselt ühe ca 1 m läbimõõduga toru abil. Kui läbi järve kavatsetakse juhtida pinnaveekogusid, siis peab toru läbimõõt olema suurem. Samuti ei nähtu olulisi keskkonnamõjusid ka EstLink II maismaakaabli keskkonnamõjude hindamise tööst nr 8023 (II kd tl 92-129). Seega puudub kaebajal alus väita, et keskkonnamõjud on jäetud hindamata ja seoses sellega on sundvalduse seadmine ennatlik.
25. Ringkonnakohtu arvates on kaebuse peamiseks eesmärgiks saavutada olukord, kus kaebajal oleks võimalik kaevandada ka 100 kV õhuliini kaitsevööndisse jääval alal lubjakivi. Elektriohutusseaduse § 12 lg 3 sätestab, et elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: 1) elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid 2) veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd; 3) õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; 4) kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; 5) maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub igasugune õigus loota, et kolmas isik annab talle võimaluse kaevandada ka õhuliini kaitsevööndis asuvat lubjakivi. Kaebajale oli juba 4 kaevamisloa väljastamisel teada, et ta ei saa teostada kaevandamist õhuliini kaitsevööndis ja seega ei saa maakaabelliini paigaldamisega kaitsevööndisse tekkida mingit kahju, mille hüvitamist oleks kaebajal õigus nõuda. Samuti on ka Keskkonnaministeerium oma 27.10.
26. a kirjas nr 12-11/3397-6 leidnud, et puuduvad alused Suurkõrtsi lubjakivimaardla
27. ploki ehituslubjakivi passiivset tarbevaru aktiivseks tarbevaruks ümber hinnata (III kd tl 46-47). Seega ei oleks kaebajal igal juhul mingit võimalust kaevandada õhuliini kaitsevööndis.
28. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga nagu oleks vaidlustatud haldusakti tühistamise aluseks asjaolu, et vastustaja seadis sundvalduse projekteerimistingimuste alusel, kuigi see peaks toimuma kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 46 1 lg 2 alusel on sundvalduse seadmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu või planeerimisseaduse (PlanS) § 291 nimetatud planeeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel käesoleva seaduse §-s 463 nimetatud projekteerimistingimuste või planeerimisseaduse §-s nimetatud planeeringu alusel. PlanS § 3 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritlevatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. Lüganuse valla üldplaneeringus ei ole Suurkõrtsi kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal. Detailplaneering algatati ainult kinnistu sihtotstarbe muutmise eesmärgil, mille alusel see muudeti mäetööstusmaaks. See aga ei tähenda antud juhul, et sundvalduse seadmiseks oleks pidanud kehtestama detailplaneeringu. KASVS § 461 lg 3 kohaselt seab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel sundvalduse kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel. Praegusel momendil on vastustaja ka niimoodi käitunud ja seega ei ole tegemist seaduse rikkumisega Kuna KASVS § 46 1 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel on sundvalduse seadmine lubatud kas projekteerimistingimuste või PlanS §-s 291 nimetatud planeeringu alusel. Kuna praegusel momendil on sundvaldus seatud projekteerimistingimuste alusel, siis on alusetu kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud vaidlustatud otsuse tühistama, kuna selles puudus viide PlanS §-le
30. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi poolt