KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2015, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-15-1296 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasi Vello Järveotsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse 02.02.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,15,000212 Menetlusalune isik VELLO JÄRVEOTS, isikukood 35603205217, elukoht xxxx; e-post: xxxx Kaebuse esitaja Kaitsja Silver Reinsaar, määratud korras Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond; esindaja Heiki Lindus Kohtuistungi toimumine 07.12.2015, avalikul kohtuistungil Õiguslik alus VTMS§ 120 lg 1; § 132 p 3, § 135; § 155, § 156 ja § 123, kohus Prefektuur, Jõhvi O t s u s t a s: Vello Järveotsa kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse 02.02.2015 otsus väärteoasjas nr 2440,15,000212, millega Vello Järveotsa karistati liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 153 trahviühiku ulatuses, s.o 612,00 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel hüvitada Vello Järveotsale riigieelarve vahenditest kaitsja, adv Andi Tubini poolt esitatud Advokaadibüroo Lentsius ja Casus arve nr 201502064, 28.02.2015 alusel tasutud ja kohtu poolt mõistlikuks hinnatud õigusabi kulud summas 494,00 eurot. Riigi õigusabi korras Vello Järveotsale osutatud õigusabi tasu ja -kulud jätta riigi kanda. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Clarus kasuks 240,00 eurot (sh käibemaks 20 %) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt Vello Järveotsa kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on 12.01.2016 kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 25.01.
- KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse 02.02.2015 otsusega väärteoasjas nr 2440,15,000212, karistati Vello Järveotsa liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 153 trahviühiku ulatuses, s.o 612,00 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud LS § 69 lg 3 nõuete rikkumine. Menetlusalune isik esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning esitas ka alternatiivse taotluse juhuks, kui kohus väärteo otsust ei tühista, s.o taotles otsuse tühistamist osaliselt ning teha uus otsus, millega mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuses esitatud taotluste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses kirjaliku seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning põhjendatud ning määratud karistus proportsionaalne. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul läbivaatusel, kinnitades, et mõõtetegevus on olnud jälgitav ja mõõtetulemus usaldusväärne. Tunnistas, et välistemperatuur isiku kontrollimise ajal võis olla -8oC ja õhuniiskus 92%, kuid mõõtmist teostati tema hinnangul siiski sisetingimustes ja sõiduki pagasiluuk avati ainult ajaks, kui oli vaja mõõtmist teostada, seega pagasiruumi lühiajaline avamine ei saanud mõõtmistulemust mõjutada. Seadme kasutamisel tavatuid protsesse ei ilmnenud ja veateateid ei tulnud. Kellaajaliselt on tõendatud, et isik peeti kinni kell 6.57, indikaatorvahendiga mõõtmine toimus kell 7.00 ja esimene puhumine tõenduslikku alkomeetrisse toimus kell 7.24, seega ei olnud tegemist ebatavaliselt pika ajavahemikuga. Õhuniiskuse ja temperatuuri hindamiseks puudus vajadus, kuna tõenduslik alkomeeter asus sõidukis sees ja seal oli soe. Samas läheb seade tööle üksnes siis, kui seadme enda temperatuur on õige, välistemperatuur on õige ja kõik on omavahel kooskõlas. Isik on ise tunnistanud, et tarbis eelmisel õhtul alkoholi, kuid lahja alkohol oleks pidanud olema tema organismist lahkunud. Samas ka alkoholijoobes isikud tunnevad ennast hästi, niiet sisetundest üksi lähtuda ei saa. 2 Vello Järveots andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli tema kinnipidamise põhjuseks koormaga raskeveoki kontrollimine ja ainsaks etteheiteks talle oli alkoholijoove. Esmalt mõõdeti seda indikaatorvahendiga ja siis hakkas politsei käivitama tõenduslikku alkomeetrit, kusjuures pagasiruum oli lahti. Käivitamine võttis kaua aega, politseinikud olid oma autos ja tema oli oma veokis. Vahepeal pandi teda täiendavalt puhuma indikaatorvahendisse ja selle näit oli 0,26, kuid tõenduslikku alkomeetrit ei olnud veel töökorda saadud. Peale seda nad ootasid millal nad aparaadi tööle saavad. Politseinikud läksid seal juba päris närvi, et nad seda tööle ei saanud. Siis nad seisid auto taga ning kuna hakkas päris külm, pani mütsikõrvad alla ja kapuutsi pähe, sest tuul puhus. Kui tuult poleks olnud, ei oleks ta kapuutsi pähe pannud. Vahepeal liikus seal ringi, et sooja saada. Nägi, et korraks pandi politsei sõidukil luuk kinni, siis tehti uuesti lahti, sest alkomeeter olla tööle hakanud. Ooteaeg oli umbes pool tundi. Tõenduslikku alkomeetrisse puhus 2 korda, nendest võeti keskmine tulemus. Tunnistas, et oli eelmisel õhtul joonud 5,2%-lise Gini. Hommikul alkoholi ei olnud tarvitanud ning tundis ennast normaalselt ja lähtudes korras olevast enesetundest läks sõitu, olles oma sõnul teadlik asjaolust, et politsei on kaalumise pärast väljas. Tal ei olnud kahtlusi ei enese ega koorma mittekorrasoleku osas. Nõustus mõõtmise tulemusega, etteantud pabereid läbi lugeda ei saanud, kuna prille polnud kaasas, samas ei tulnud selle peale, et prillide puudumise asjaolu politseile mainida. Aega oli ka palju kulunud. Politsei ei selgitanud, miks alkomeetri seadistamine nii kaua aega võttis ja ta ise ei küsinud ka, hiljem uuris ise välja, et tõendusliku alkomeetriga tohib mõõta 0 kuni pluss 40 kraadi juures. Mäletas kindlalt, et politsei sõiduki luuk oli kogu aeg lahti, ainult korraks pandi see kinni ja avati kohe uuesti, kui seade tööle saadi, ilm oli aga külm ja tuul puhus. Kogu puhumise protseduur toimus välitingimustes ja politsei autosse kutsuti teda alles siis, kui juba koostatud dokumentidele oli vaja lihtsalt allkiri anda. Tunnistaja A M andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on tal sündmuse asjaolud meeles, joobe tuvastamise nõudeid teab, kaebuse esitaja pole tuttav ning vaenulikke suhteid temaga ei ole. Sündmus toimus jaanuarikuus, temperatuur oli miinuses, lund ega vihma ei sadanud. Raskeveokijuht peeti kinni eesmärgiga kontrollida töö- ja puhkeaega ning sellega oli kõik korras. Paarimees aga tundis juhi hingeõhust alkoholi lõhna ja indikaatorvahend andis positiivse tulemuse. Tõenduslik alkomeeter oli tol päeval universaalkerega sõiduki, millel ei ole salongis vaheseina, pagasiruumis, kus ta soojenes töökorda. Soojenemine võtab aega kuskil 1012 minutit. Ise olid autos ja pagasiruum oli kinni. Kui alkomeeter andis töövalmiduse piiksu, siis läksid autost välja ja puhumine tõenduslikku alkomeetrisse toimus pagasiruumi stabiilsel ja ühtlasel pinnal selliselt, et isik seisis ise õues ja pagasiruum oli avatud. Tõenduslikku alkomeetrisse puhus ta 2 korda ja sellest sai võetud väikseim väärtus ning see oli positiivne. Alkomeetri töös tema teada kõrvalekaldeid ning tõrkeid ei esinenud. Tõendusliku alkomeetri kleebised ja plommid ja vigastuste puudumine olid kontrollitud hommikul kui alkomeeter autosse tõsteti ja autoga ühendati. Tõenduslikku alkomeetrit hoitakse öösiti siseruumis ja see konkreetne alkomeeter oli Jõhvi politseijaoskonnas, kust ta sai võetud hommikul vahetuse alguses. Töörežiimini soojendamist vajab tõenduslik alkomeeter enne igat kasutuskorda ja seda ka siseruumides. Välist õhutemperatuuri, sõiduki sees olevat õhutemperatuuri ja õhu niiskusastet ei mõõdetud ega kontrollitud. Toimingutele kulunud aega ei mäleta. Veoki juhi sõnade kohaselt oli ta eelmisel õhtul joonud lahjat alkoholi - gini. Kindlasti tutvustati talle väärteoprotokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli. Isik käitus viisakalt, mingeid probleeme ei olnud. Tõenduslik alkomeeter pannakse soojenema alles siis, kui indikaatorvahend annab positiivse tulemuse. Alkomeetri soojenemise ajal muid toiminguid teha ei saa kui ainult välja otsida blanketid ning uurida isiku tausta ja kontrollida muid dokumente. 3 Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalike tõendeid: - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 51/ - tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 nr ARBK-0027 kasutamise protokoll /tl 53/ - tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 kasutusjuhend /tl 20 – 46/ - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 50/ - maksekorraldus nr 530, 25.04.2014 kriminaalasjas 1-14-3096 800,00 euro tasumise kohta /tl 143/ - kirjavahetus Drägeri tootja firma ja logistika firma vahel, mille kohtuvälise menetleja esindaja esitas selgitusena /tl 138-142/ - vaatluseandmed veebilehelt www.ilmateenistus.ee, mille kohaselt 12.01.2015 kell 7 oli õhutemperatuur vähemalt -7,3oC ja õhuniiskus vähemalt 92% /tl 153-154/ II KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et Vello Järveotsa kaebus on põhjendatud. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri liikluspolitseinik O L koostas menetlusalusele isikule 12.01.2015 väärteoprotokolli AB1422160, mille kohaselt Vello Järveots juhtis 12.01.2015 kell 06.56 Tallinn-Narva mnt 110.km-l Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas suunaga Narva poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,39+-0,05 mg/l, seega alkoholi piirmäära ületamine mitte väiksem kui 0,34 mg/l. 02.02.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2440,15,000212 kvalifitseeris kohtuväline menetleja väärteo LS § 224 lg 2 järgi ning määras menetlusalusele isikule rahatrahvi 153 trahviühiku ulatuses, s.o 612,00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena määras juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. LS § 69 lg 3 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, sätestab sõiduki juhtimist keelava joobeseisundi, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, kui mootorsõiduki juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 4 LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Käesolevas väärtoeasjas on keskseks küsimuseks mõõtetulemuse usaldusväärsus. Mõõtetulemus väärteomenetluses tõendina on usaldusväärne, kui selle saavutamisel on järgitud mõõtemetoodikat ja nõudeid. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg 3 sätestab, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kohtule on esitatud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 kasutusjuhend, millest kohus ka lähtub. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt Drägeri tootja firma ja logistika firma vahel esitatud kirjavahetus, milles viidatakse tõendusliku alkomeetri kasutamisele ka madalamatel välistemperatuuridel ei ole tõendiks väärteoasjas, vaid see on käsitletav selgitusena, milles mööndakse, et seadmel on sisemine soojendus ja sellepärast on küveti ja vooliku temperatuur vajalikes piirides ka madalama välistemperatuuri korral. Kui välistemperatuur on väga külm, ei suuda soojendatud voolik oma temperatuuri hoida, kuna liiga palju soojust läheb kaduma. Iseäranis külma tuulega juhtub see selgituse kohaselt väga kiiresti. Väärteoprotokolli kohaselt pani Vello Järveots väärteo toime 12.01.2015 kell 6.
- Vaatluseandmete kohaselt veebilehelt www.ilmateenistus.ee, oli 12.01.2015 kell 7 õhutemperatuur vähemalt -7,3oC ja õhuniiskus vähemalt 92% - seega oli ilm talviselt külm. Tuulekülma tuvastatud ei ole. Vello Järveots allutati joobeseisundi tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, mida oli eelnevalt hoiustatud universaalkerega patrullauto pagasiruumis ning alkomeetri töövalmidusse seadmine ebaõnnestus ametnikel külma ilma tõttu korduvalt ja seda pikema aja vältel, s.o ca poole tunni jooksul. Joobeseisundi tuvastamine viidi läbi välisõhus viibides viisil, et külma ja tuulise ilmaga oli auto pagasiluuk avatud. Tunnistaja A M ütluste kohaselt politseinikud õhutemperatuuri ja õhuniiskuse tuvastamise vastu huvi ei tundnud. Tootja Drägeri poolt antud arvamus, et madalam temperatuur mõjutab füsioloogiliselt uuritavat, kuna viibides -8oC on väljahingatava õhu temperatuur kindlasti madalam kui 34 oC. See alandab alkoholi kontsentratsiooni väljahingatavas õhus, mis aga annab tulemuse uuritava kasuks. Kohtu hinnangul ei ole selline seisukoht kooskõlas Alcotest 7110 kasutusjuhendi punktis 13.
- sätestatuga, kuna mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Tootja poolsed selgitused ei anna alust minetusteks kehtestatud nõuetest. Kasutusjuhendis on selgelt öeldud, et alla 0oC mõõtmist ei teostata. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-68-13 p 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Seega on MõõteS § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatuse aspektist nõutav asjakohase mõõtemetoodika kasutamine ning seda mitte ainuüksi kaalumise puhul, vaid ka joobe tuvastamisel. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-67-14 p 57 on väljendatud seisukoht, et MõõteS § 5 lg 2 p 2 nõuab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust alati, kui mõõtetulemuste alusel tuvastatakse avalik-õiguslike 5 normide rikkumine, mille tõttu tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Dräger Alcotest 7110 kasutusjuhendi p 13.3 kohaselt on tõendusliku alkomeetri soojenemisfaas toatemperatuuril 12 minutit. Kasutusjuhendi p 13.1 sätestab tõenduslikku alkomeetrit ümbritseva keskkonna tingimused, mille kohaselt peab alkomeetri kasutamistemperatuur olema 0 kuni +40 kraadi Celsiuse järgi. Minetusi kehtestatud töötemperatuurist kõrvalekaldumiseks kasutusjuhend ei sätesta. Välisõhu temperatuur Vello Järveotsale süüks arvatud väärteo toimepanemise kohas oli ca -8oC kraadi ning joobeseisundi tuvastamine leidis aset välisõhus viibides. Ei ole tõendatud, et oleks nõuetekohaselt järgitud Dräger Alcotest 7110 kasutusjuhendi punktis 13.3 sätestatut. Soojenemisfaasi ajal oli tõenduslik alkomeeter patrullauto pagasiruumis, kuid isegi juhul, kui alkomeetri soojenemine tööfaasi toimus suletud tagaluugiga universaalkerega autos nõutavas temperatuuri vahemikus, ei saa mõõtmistulemust pidada usaldusväärseks, kuna mõõtmine ise toimus viisil, et pagasiluuk oli avatud ja uuritav isik viibis väljaspool autot ning alkomeetrit ei kasutatud seega siseruumis. Kuna välistemperatuur oli külm – oluliselt külmem kui alkomeetri kasutamiseks lubatu, siis ei saa välistada, et soojendatud voolik ei suutnud oma temperatuuri hoida, kuna liiga palju soojust sai minna kaduma pagasiluugi avamisel ja menetlusaluse isiku korduval joobe tuvastamise protseduurile allutamisel. Iseäranis külma tuulega juhtub jahtumine väga kiiresti. Kohus möönab, et tõenduslikku alkomeetrit on põhjendatud ja võimalik kasutada portatiivsena ka väljaspool kohtuvälise menetleja asutust, kui selle kasutamine on tagatud vastavuses kasutusjuhendis sätestatud nõuetega. Kõne all olev tõenduslik alkomeeter on mõeldud kasutamiseks kindlas temperatuuride vahemikus, mida on nõuetekohaselt võimalik tagada näiteks politseibussis, kus nii soojenemise faas kui mõõtmine ise saavad toimuda toatemperatuuril. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuvälise menetleja poolt kasutatud mõõtemetoodika asjakohane ning mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ei ole seega lubatavaks tõendiks ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada kuna on rikutud MõõteS § 5 lg 1 ja 2 nõudeid. Kuna väärteoasjas kogutud tõendid ei ole kooskõlas mõõteseaduse nõuetega, ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine. Mõõtetegevus ei ole olnud jälgitav ja mõõtetulemus on ebausaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 6