Obsah (8)

§ 229§ 230§ 173§ 162§ 163§ 174§ 175§ 445

2-14-35023 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja numb

§ 229

lg 1 järgi võib olla tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja 6 vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Riigikohus on 11.05.

1. a lahendis nr 3-2-1-41-05 asunud seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega. 28.11.
2. a lahendis nr 3-2-1-105-06 on Riigikohus leidnud, et sama põhimõte kehtib ka väärteomenetluses kogutud tõendite ja väärteomenetluses tehtud otsuste kohta. Seega saab väärteoasjas kogutud tõendeid, sh tunnistajate ülekuulamise protokolle tunnistajate ütluste kohta käsitleda käesolevas tsiviilasjas kirjalike tõenditena ning vaidlusaluse faktilise asjaolu kindlakstegemisel hindab kohus nimetatud tõendeid koos muude tõenditega. Väärteoasja materjalidest nähtub, et tunnistaja Jxxxx Txxxxxoli liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduauto Toyota Hiace juht. Tunnistaja ütluste kohaselt olid nad kaasreisija Jxxxxx Mxxxxxxxx 17.10.
3. a kella 20 paiku teel xxxxxxxxxxxpoole. xxxxxx maanteel xxxx teeristil peatasid nad auto, et vaadata täpset teed. Nende taha sõitis punane Nissan, millest väljus selgete joobetunnustega meesterahvas, kes küsis neilt teed. Kui nad meesterahva küsimusele vastata ei osanud, hakkas viimane ülbitsema. Tunnistaja sõitis edasi, kuni hakkas xxxxxxxxxxxx maantee
4. kilomeetril tegema vasakpööret. Tunnistaja pani suunatule sisse, pidurdas veidi ja vaatas tahavaatepeeglisse. Enne oma sõidureast väljumist sõitis tagant liikunud sõiduk tema sõidukile otsa. Tunnistaja jäi teeservale seisma, kuid talle tagant otsa sõitnud Nissan Sunny sõitis minema. Tunnistaja ja tema kaasreisija helistasid kohe politseisse ja järgnesid neile tagant otsa sõitnud sõidukile, kuni see u 5 kilomeetri pärast keset teed peatus. Jxxxxx Mxxxxx püüdis Nissani juhilt võtmeid ära võtta, kuid juht jätkas sõitu Tartu poole tagasi. Tunnistajad nägid kaugelt, et Nissan pööras xxxxx poole ja jäi tee ääres seisma. Tunnistaja JxxxxxxMxxxxxxxütlused 17.10.
5. a õhtul aset leidnud sündmuste kohta langevad kokku Jxxxx Txxxxi ütlustega. Tunnistaja sõnul liikusid nad sõiduautoga Toyota Hiace mööda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaanteed xxxxxx poole. Tee
6. kilomeetril tahtsid nad sooritada vasakpööret. Pidurdamise ajal kuulis tunnistaja järsku kummivilinat ja seejärel käis pauk. Neile tagant otsa sõitnud sõiduk jätkas sõitu. Väärteoasja materjalide hulgas olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 48) nähtuvalt on 17.10.
7. a kell 20 vaadeldud sündmuskohta Tartumaal xxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx maantee 23,
8. kilomeetril. Kirjelduse kohaselt on tegemist püsikattega tasase, sirge ja korras sõiduteega. Vaatluse ajal oli ilm pilvine ja teekate märg, valgustus teel puudus. Vaatlusprotokollis on toodud liiklusõnnetuse esmane kirjeldus, mille järgi sõitis Nissan Sunny tagant otsa ees pidurdanud ning vasakpööret teostanud sõidukile Toyota Hiace. Nissan Sunny põgenes sündmuskohalt ning juht oli alkoholijoobes. Toyota Hiacil oli kahjustada saanud sõiduki tagumine osa ja Nissan Sunnyl sõiduki esiosa. Väärteomenetluse lõpetamise määruses (tl 45) on kirjas, et Rxxxxx Axxxxxxxjuhtis alkoholijoobes mootorsõidukit Nissan Sunny ega olnud oma seisundi tõttu võimeline tajuma täpselt liiklusolusid, mistõttu ta sõitis tagant otsa ees pidurdanud sõidukile Toyota Hiace. Käesolevas asjas peetud kohtuistungil kuulas kohus kostja liiklusõnnetuse asjaolude kohta vande all üle. Kostja kirjeldas 17.10.
9. a aset leidnud sündmusi järgmiselt. Kostja sõnul oli ta algul teelaiendil ja küsis bussis viibinud isikutelt teed. Teed nad talle juhatada ei osanud. Kostja hakkas sõitma ja jõudis mingil hetkel bussile järele. Buss liikus katkendliku kiirusega ja vahtraleht oli taga akna peal. Kostja otsustas bussist mööda sõita, sest see sõitis ebaühtlaselt. Ta oli manöövrit alustanud ja asus juba vastassuunavööndis, kui mingil hetkel läks bussil vasak suunatuli sisse ja buss keeras talle ette. Kostja ei jõudnud enam pidurdada, sest kiirus oli ehk 90–100 km/h. See kõik toimus siis, kui kostja oli liikunud juba vastassuunavööndisse. Toyota lülitas suunatule sisse vahetult enne manöövri alustamist. Pärast kokkupõrget sõitis kostja edasi selleks, et leida ohutut kohta peatumiseks. Kostja hinnangul põhjustas avarii Toyota juht, tegemist oli algaja juhiga. Kostja tunnistab alkoholijoobes juhtimist, ent leiab, et see ei mõjutanud tema võimet adekvaatselt 7 hinnata möödasõidu tegemise võimalust ega reaktsioonivõimet. Kostja suutis kiiruse oluliselt maha pidurdada nii, et kokkupõrge toimus 20 km/h juures. Kokkupõrge toimus tagant otsasõiduna. Hageja esindaja küsimustele vastates selgitas kostja, et tema liikumiskiirus enne õnnetust oli 90 km/h, juhtumi hetkel aga u 40 km/h. Eesolev sõiduk oli kokkupõrke ajaks alustanud vasakpööret ja oli vastassuunavööndis. Kohtu küsimustele on kostja vastanud, et liiklusolud olid halvad: pime, udu, halb nähtavus ja märg. Hinnates eeltoodud dokumentaalseid tõendeid ja kostja vande all antud seletusi nende kogumis, loeb kohus tõendatuks, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja, tajudes oma joobeseisundist tingituna ebapiisavalt liiklusolusid ning sõites tagant otsa tema ees liikuvale ja vasakpöördeks valmistuvale Toyota Hiace`le. Väärteoasja materjalide hulgas olevad dokumentaalsed tõendid on kokkupõrke tekkemehhanismi osas omavahel kooskõlas, samas kui kostja vande all antud seletused õnnetuse asjaolude kohta ülejäänud tõenditega kokku ei lange. Lisaks esinevad kostja vande all antud seletustes sisemised vastuolud, mistõttu kohus hindab tema ütlusi ebausaldusväärseteks ega tugine neile otsuse tegemisel. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et Toyota Hiace ja Nissan Sunny kokkupõrge toimus hetkel, mil Toyota juht oli vähendanud kiirust, et alustada vasakpööret. Toyota asus veel oma sõidusuunas, st manöövrit ei olnud veel alustatud, ja kostja sõitis talle tagant otsa. Selline kokkupõrke asetleidmine on kooskõlas piltide põhjal Toyotal tuvastatavate vigastustega. Piltidelt nähtub, et kahjustada on saanud sõiduki tagaosa. Seejuures on mõnevõrra suuremaid vigastusi saanud parempoolne tagauks. See asjaolu lükkab kohtu hinnangul ümber kostja väite, mille kohaselt leidis kokkupõrge aset ajal, mil tema asetses juba vastassuunavööndis ja Toyota keeras talle ootamatult ette. Kohtu hinnangul poleks sellisel juhul saanud aset leida otse tagant sissesõit, vaid suuremaid vigastusi pidanuks saama Toyota Hiace vasak nurk (või vasak külg), kuivõrd keerates ootamatult vasakule liigub just sõiduki vasak nurk taganttulija suunas. Toyota Hiacel aga on vigastada saanud sõiduki tagaosa ja rohkem just parempoolne uks. Kuna sõiduki vasakja parempoolne uks on oma ehituselt erinevad (vasakul pool asetseb numbrimärk), ei välista kohus, et uksed võisid saada tagant otse kokkupõrkel mõnevõrra erinevaid vigastusi. Välistada ei saa ka kostja pakutud selgitust, mille kohaselt võis tema auto aku pool kui kõvem pool parema ukse rohkem lömmi lüüa. Tunnused, mis viitaksid sellele, et juba möödasõidul olevale Nissan Sunnyle pööras ette Toyota Hiace, puuduvad. Kostja on andnud lahknevaid ütlusi selle kohta, milline oli tema liikumiskiirus kokkupõrke asetleidmise hetkel. Esmalt on kostja sellele küsimusele vastanud, et ta suutis oma liikumiskiiruse oluliselt maha pidurdada ja kokkupõrge toimus 20 km/h juures. Natuke aega hiljem on kostja samale küsimusele vastanud, et juhtumi hetkel oli kiirus u 40 km/h. Samas on kostja pidevalt rõhutanud, et Toyota lülitas vasaku suunatule sisse ja hakkas manöövrit tegema ootamatult, keerates kostjale kohe ette. Sellise kirjelduse põhjal ei ole kohtu hinnangul usutav, et kostja oleks suutnud oma liikumiskiiruse, mis enne õnnetust oli kostja sõnul 90–100 km/h, pidurdada kuni 20 km/h. Seda enam, et kostja oli enda sõnul sooritamas möödasõitu, mis tähendab, et tema eesmärgiks oli võimalikult kiiresti eessõitvast sõidukit mööduda ja oma sõiduritta naasta. Seega liikus kostja enne õnnetust pigem kiirendavas, kui aeglustavas tempos. Kõiki eelpool loetletud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tuvastatuks, et liiklusõnnetuse põhjustajaks, mille tagajärjel sai kahjustusi sõiduauto Toyota Hiace, oli kostja. Kostja juhtis sõidukit alkoholijoobe seisundis, rikkudes sellega liiklusseaduse (LS) §-s 69 sätestatud keeldu. Samuti ei järginud kostja LS § 46 lg-st 1 tulenenud kohustust hoida vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kostja on ise kinnitanud, et teeolud õnnetuse juhtumise ajal olid halvad: oli pime, udune, halb nähtavus ja teekate oli märg. Sellistel asjaoludel oleks kostja pidanud hoidma ohutut pikivahet ja kohandama oma sõidukiiruse selliseks, et see võimaldaks eesliikleja pidurdamisele reageerida. Kostja poolt kirjeldatud oludes ja tingimustel olid kostja poolt ebaõigesti valitud nii sõidukiirus (90-100 km tunnis) kui tehtud otsustus 8 möödasõidumanöövriks. Seetõttu on põhjendatud väärteomenetluse lõpetamisel kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsustus, et alkoholijoobe seisundi tõttu ei olnud kostja võimeline tajuma täpselt liiklusolusid. Kostja on ise öelnud, et on eluaegne autojuht ja oleks pidanud liiklusohtliku olukorra tekkimist ette nägema. Sellele vaatamata ei käitunud ta piisavalt ettevaatlikult ning põhjustas liiklusnõuete rikkumisega liiklusõnnetuse. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et liiklusõnnetuse põhjustas kannatada saanud Toyota Hiace juht. Seega ei esine VÕS § 1057 p-s 3 sätestatud riskivastutust välistavat asjaolu ja saab lugeda, et kostja vastutab liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest. Kuna tõendamist ei leidnud kannatanu enda osa kahju tekkimises, siis ei esine ka alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel.
10. Puudub vaidlus selle üle, et kostja juhtis sõidukit, olles alkoholijoobes. Seega on täidetud LKindlS § 48 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus ning hagejal kindlustusandjana on õigus nõuda kostjalt kannatanule hüvitatud kahju tagasi. Hüvitatava liikluskahju suurus
11. Hageja nõuab kostjalt tagasi kannatanule sõiduki taastamiskuludena hüvitatud kahju summas 3251,38 eurot. Kostja vaidleb vastu kahjuhüvitise suurusele. Kostja leiab, et sõidukile tehtud taastamise kulud on ülepaisutatud ja ei kuulu seega taotletud ulatuses hüvitamisele. Vastavalt LKindlS § 7 lg-le 1 on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 28 lg 3 p 1 kohaselt on liikluskahju varakahju asja kahjustamise või hävimise kahju. LKindlS § 35 lg 1 järgi on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. LKindlS § 47 lg 3 sätestab, et varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ning et hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad VÕS
12. peatüki sätted (VÕS §-d 127-135). Need sätted on üldsätetena kohaldavad ka LKindlS järgi nõutava liikluskahju suhtes. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 reguleerib erinormina, kuidas arvutada kahju ulatust asja kahjustamise või hävimise korral. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele
13. Eelnimetatud sätteid arvestades tuleb kohtul nõude lahendamisel teha kindlaks, millised olid sõiduki kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Osas, milles tegelikult tehtud taastamiskulud ei olnud vajalikud või on olnud ebamõistlikud, need kostja poolt hüvitamisele ei kuulu. Asjaolu, et sõiduki taastamise kulud olid mõistlikud ja vajalikud, tõendamiskoormis on hagejal, kes kahju hüvitamist nõuab. Puudub vaidlus selle üle, et sõiduk Toyota Hiace sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustusi. Hageja poolt tõendina esitatud fotodelt (tl 20 ja tl 73-81) nähtub, et kahjustada on saanud sõiduki tagauksed, seejuures on suurem mõlk parempoolsel uksel. Sõiduauto Toyota Hiace on remonditud Entar Auto OÜ-s, kes on esitanud teostatud tööde eest sõiduki omanikule Tallinna Krematooriumi AS-ile arve nr 2147 (tl 38) summas 3251,38 eurot (ilma käibemaksuta). Arve (tl 38) kalkulatsiooni kohaselt on sõiduki taastamiseks välja vahetatud 9 uute vastu kaks ust, auto tagapaneel ja tagakaitseraud koos lisadetailidega (liist, lukk, luku vastus, fiksaator, kinnitus jne). Remondi käigus on vanad detailid demonteeritud, tehtud pleki- ja värvimistööd ja lisaks roostetõrje. Uute detailide ja tööde maksumus kokku ilma käibemaksuta on 3251,38 eurot. Hageja on esitanud tõendina ka Timecolor OÜ kalkulatsiooni (tl 66) Toyota Hiace taastamiskulude kohta. Timecolor OÜ on kalkuleerinud sõiduki taastamiskulude hinnaks 3436,11 eurot (ilma käibemaksuta). Sarnaselt Entar Auto OÜ kalkulatsioonile (tl 63) on Timecolor OÜ pidanud vajalikuks detailide (sh uste) vahetamist uute vastu ja sellega seonduvaid pleki-, värvimise- ja roostetõrje töid. Kostja leiab, et sõiduki Toyota Hiace taastamiseks ei olnud tingimata vajalik tagumiste uste vahetus uute vastu. Kostja leiab, et otstarbekam oleks olnud uste taastamine või kasutatud uste paigaldamine. Lisaks ei olnud kostja väitel sõiduki taastamiseks vajalikud roostetõrje tööd. Kohus märgib, et

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui hageja on esitanud tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada.

Kostja on esitanud tõendina Sven`s Car OÜ kalkulatsiooni (tl 88), milles on kalkuleeritud Toyota Hiace kahjustuste (tagauksed deformeerunud, taga pamper katki, tagauste alune kereplekk deformeerunud) taastamise kulude suuruseks 1911,42 eurot (ilma käibemaksuta). Erinevalt Entar Auto OÜ ja Timecolor OÜ kalkulatsioonist on märgitud, et vahetatavate detailidena tagauksed on kasutatud varuosad, lisaks ei ole vajaliku tööna välja toodud roostetõrje tööd. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja väide, et kahjustatud uste taastamine oleks olnud majanduslikult otstarbekam kui uste vahetamine. Hageja poolt esitatud Entar Auto OÜ kui ka Timecolor OÜ kalkulatsioonides on Toyota Hiace taastamiseks peetud vajalikuks kahjustada saanud tagumiste uste vahetust. Hageja on esitanud täiendava tõendina Entar Auto OÜ vastuse hagejale (tl 93), milles keretööde meister Rxxxxx Sxxx selgitab, et sõiduki tagauksed otsustati vahetada, kuna need olid väga suurel määral deformeerunud ning uste remontimine ei oleks olnud majanduslikult otstarbekas. Rxxxxx Sxxx kinnitab, et lisaks välisele deformatsioonile olid vigastada saanud ka tagauste sisemised konstruktsioonid, mida ei olnud võimalik taastada selliselt, et tagauksed ka peale remonti korrektselt töötaksid. Kostja ei ole tõendanud, et uste taastamine oleks olnud otstarbekam kui nende vahetamine. Ka kostja enda poolt tõendina esitatud Sven`s Car OÜ kalkulatsioonis on peetud vajalikuks kahjustada saanud sõiduki uste vahetust. Seega esitatud tõendeid kogumis hinnates saab lugeda, et sõiduki kahjustada saanud uste taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas ning mõistlik oli need välja vahetada. Kohus nõustub aga kostjaga selles, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et sõiduki taastamiseks tuli vahetada uksed päris uute vastu. Kahjustada saanud Toyota Hiace puhul ei olnud tegemist uue sõidukiga. Tehnilise passi (tl 69) andmetel on see esmaselt registreeritud 06.07.

1. a. Seega kahjujuhtumi ajal, s.o 17.10.
2. a oli sõiduk üle kuue aasta vana. Mõistlikult võttes oleks olnud võimalik sõiduki kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks vahetada uksed kasutatud uste vastu, mille maksumus on üldteadaolevalt oluliselt madalam. Hageja ei ole põhjendanud, et sõiduki taastamine selle uste vahetamisega kasutatud uste vastu ei olnud mingil põhjusel võimalik. Entar Auto OÜ kalkulatsioonist (tl 38) nähtub, et Toyota Hiace`le monteeritud uute uste maksumus on 828,51 eurot/tk, s.o kaks ust kokku 1657,02 eurot. Uste maksumus moodustab sõiduki taastamiskuludest ca 50 %. Kohtu hinnangul ei ole hageja sellise kulutuse vajalikkust põhjendanud ega tõendanud. Arvestades ka sõiduki vanust ja selle ligikaudset väärtust, saab järeldada, et uute uste vahetusele tehtud kulutused on olnud selgelt ebamõistlikud. Sõiduki 10 taastamiseks oli kindlustusandjal võimalik valida odavam viis. Taastamiskulude aktsepteerimine ja hüvitamine ebavajalikus ulatuses on hageja enda riisikol. Kostjalt saab hageja nõuda kulude hüvitamist üksnes mõistlikus ulatuses. Asjaolusid arvestades loeb kohus, et sõiduki taastamiseks tehtud uute uste kulud summas 1657,02 eurot on olnud ebamõistlikud. Sõiduki taastamise mõistlikeks kuludeks saab lugeda kulud uste vahetamisele kasutatud uste vastu. Kohtu hinnangul on võimalik kasutatud uste maksumuse aluseks võtta kostja poolt tõendina esitatud Sven`s Car OÜ kalkulatsioon (tl 88), milles on hinnatud kasutatud uste maksumuseks 200 eurot/tk, s.o kaks ust kokku 400 eurot. Kohus leiab, et hageja väited tõendi ebausaldusväärsuse kohta, põhjusel, et ettevõtte põhitegevusalaks on majandustegevuse registris toitlustamine, ei ole põhjendatud. Kohus kontrollis, et Sven`s Car OÜ on registreeritud äriregistris (registrikood 12116328). Registris on äriühingu lisategevusalaks märgitud mootorsõidukite hooldus ja remont. Seega saab järeldada, et nimetatud äriühing oli pädev kalkuleerima sõiduki taastamiskulusid. Hageja ei ole esitanud omapoolset tõendit selle kohta, missugune võiks olla Toyota Hiace taastamiseks vajalike kasutatud uste hind ja kas see võiks olla tegelikult kõrgem, kui see on arvestatud Sven`s Car OÜ kalkulatsioonis. Kostja on esitanud detailsed vastuväited uste vahetamise kulu kohta nii 14.
3. kui 18.
4. kohtuistungil. Kohus leiab, et muus osas on sõiduki taastamiseks tehtud kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja on esitanud vastuväiteid ka sõidukile tehtud roostetõrjetöödele, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited selles osas põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kahjustatud sõiduki tagauste juures esines roostet. Hageja esindaja on kohtuistungil (tl 83 pöördel) põhjendanud, et roostetõrje oli uste ja muude detailide vahetamiseks vajalik. Kostja seda fakti ümber lükanud ei ole. Eeltoodut arvestades loeb kohus sõiduki taastamiseks vajalikeks ja põhjendatuks kulud vahetatud ustele summas 400 eurot ja Entar Auto OÜ kalkulatsioonis (tl 38) toodud kulud lisadetailidele, tagapaneelile, kaitserauale, osade demontaažile ja montaažile, samuti ettevalmistus-, värvimiseja roostetõrjetöödele summas 1594,36 eurot. Seega Toyota Hiace mõistlikeks taastamise kuludeks kokku saab lugeda 1994,36 eurot. Hageja liikluskahju tagasinõue kostja vastu suuremas ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sõiduki taastamise mõistlikud kulud summas 1994,36 eurot. Ülejäänud osas jääb hageja kahju tagasinõue rahuldamata. Hüvitatavad kahjukäsitluskulud
5. Lisaks kannatanule hüvitatud liikluskahju tagasinõudele, nõuab hageja kostjalt kahjujuhtumi käsitluskulusid summas 487,71 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tekkinud käsitluskulu sisaldab endas kindlustusjuhtumi käsitlemisel tehtavaid vajalikke kulutusi, sh toimiku koostamise kulusid, paberi- ja printimise kulu, andmete töötlemise kulu jne. Hageja väitel on ta käsitluskulude suuruse arvestamisel lähtunud ERGO Insurance SE 28.05.
6. a käskkirjast (tl 37), mille kohaselt on kahjukäsitluskulude arvestuslikuks suuruseks ühe kahjutoimiku kohta 15 % kahjunõude summast. Antud juhul oli kahjunõude summa 3251,38 eurot ning hageja nõuab kostjalt käsitluskuluna sellest 15 %, s.o 487,71 eurot. Kostja leiab, et hageja käsitluskulud ei ole taotletud ulatuses põhjendatud ning on selgelt ülepaisutatud. Kostja hinnangul ei maksa paber, printimine ja täpsustamata andmete töötlemise kulu kokku ca 500 eurot. Põhjendatud vastuväite menetluskulude kohta esitas kostja ka 14.
7. kohtuistungil (tl.71). 11 Hageja käsitluskulu nõude aluseks on LKindlS § 48 lg 3, mis näeb ette, et kindlustusandjal on õigus samas paragrahvis sätestatud liikluskahju tagasinõudega nõuda sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kahjujuhtumi käsitluskulude hüvitamise näol on sisuliselt tegemist kindlustusandjale tekkinud kahju hüvitamisega, mistõttu kohaldub nõudele üldine kahju hüvitamise regulatsioon. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 ja 128 lg-st 3 on kahju hüvitamise eelduseks hagejal kahju tekkimine ja tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 kostja vastutusest tuleneva asjaolu ja tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos. Nimetatud sätetest tulenevalt on käsitluskulude hüvitamise eelduseks hagejal vastavate kulude tekkimine seoses kahjujuhtumiga.

§ 230lg 1 alusel on kahju tekkimise ja kulude suuruse tõendamise koormis hagejal.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud seoses kahjujuhtumiga käsitluskulude tekkimist 487,71 euro ulatuses. Hageja on käsitluskulu arvestamisel viidanud ERGO Insurance SE 28.05.2001. a käskkirjale, millega on asutusesiseselt kehtestatud kahjukäsitluse tasude suuruse arvestamise kord. Nimetatud käskkirjas on ette nähtud, et liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingute tegemise kuludena käsitletakse järgmisi kulusid: töötajate palgakulu (koos riigimaksudega), lähetus- ja transpordikulu, muud kulud, mis on otseselt seotud liikluskahjude käsitlemisega tegelevatele töötajatele vajalike töötingimuste tagamisega, ekspertide ja õigusabi kasutamisega seotud kulutused, liikluskahju hüvitamisel pangaoperatsioonide teostamiseks tehtud kulutused, üldkulud ja regressinõuete menetlemisega seotud kulud. Hageja ei ole täpsemalt selgitanud, millised nimetatud kuludest käesoleva kahjujuhtumi käsitlemisega on kaasnenud ja kui suured on vastavad kulud. Hageja on arvestanud käsitluskulude suuruse vastavalt ERGO Insurance SE käskkirjas antud suunistele, s.o 15 % kahjunõude summast. See aga ei tähenda, et vaidluse korral kohtus ei peaks hageja käsitluskulude suurust eraldi põhjendama ja tõendama. Kohus on menetluses hagejale selgitanud, et tulenevalt

§ 230

lg-st 1 on hagejal kohustus tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ning vastavalt kostja vastuväidetele andis kohus 14.09.2015. a kohtuistungil (tl 72) tähtaja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks. Vaatamata sellele hageja oma käsitluskulude nõuet ei täpsustanud ega esitanud selle tõendamiseks tõendeid. Kuna hageja ei ole kahjujuhtumi käsitluskulusid summas 487,71 eurot põhjendanud ega tõendanud, siis jätab kohus nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 53 % ulatuses. Kuna kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb 53 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja 47 % hageja kanda. 20.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 12

1. Hageja on esitanud hagiavalduses oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 05.11.
2. a riigilõivu 112,17 eurot ja hagi esitamisel 13.02.
3. a täiendavalt 212,83 eurot, kokku 325 eurot (tl 21-21pöördel). Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 325 eurot.
4. Kostja esindaja esitas 13.01.
5. a kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku summas 1680 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus tegi kindlaks, et kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Rene Varul, kes on lepinguline esindaja

§ 175lg 1 mõistes.

Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, mille kaudu advokaat õigusabi osutas, on esitanud õigusteenuse osutamise eest kolm arvet kokku koos käibemaksuga summas 1680 eurot (30.06.

1. a arve nr 11153 summas 480 eurot, 30.09.
2. a arve nr 11361 summas 540 eurot ja 30.11.
3. a arve nr 11459 summas 660 eurot). Arvete spetsifikatsioonide kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusteenust kokku 13,5 tunni ulatuses, sh 2 tundi hagimaterjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga, 2 tundi hagi vastuse koostamine, 4,5 tundi ettevalmistus ja osalemine 14.09.
4. a kohtuistungil, 5 tundi ettevalmistus ja osalemine 18.11.
5. a kohtuistungil. Osutatud teenuste eest taotletakse tasu 8,5-e tunni eest määraga 120 eurot ühe tunni kohta ja 5-e tunni eest määraga 132 eurot ühe tunni kohta, sh käibemaks 20 %. Kohus leiab, et arvestades käesolevas asjas kostja vastu esitatud nõuet, menetluse käiku ja lepingulise esindaja poolt õigusabi andmisel eeldatavalt vajalikke toiminguid, on töömaht kokku 13,5 tunni ulatuses liialdatud. Kohtu hinnangul on liialdatud ajakulu kohtuistungite ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks kokku 9,5 tunni ulatuses. 14.09.
6. a kohtuistung kestis 1,5 tundi ning kohus loeb põhjendatuks istungi ettevalmistamise ja sellel osalemise ajakulu 2,5 tunni ulatuses. 18.11.
7. a kohtuistung kestis 2 tundi ning kohus loeb põhjendatuks istungi ettevalmistamise ja sellel osalemise ajakulu 3 tunni ulatuses. Arvestades asjaolusid loeb kohus muudele toimingutele kulunud ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Seega kokku loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 9,5 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks lepingulise esindaja tasumäära, mis koos käibemaksuga on 120 -132 eurot ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Ka Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (1.10.
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.
9. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu kokku summas 1176 eurot (6,5 tunni eest määraga 120 eurot tund ja 3 tunni eest määraga 132 eurot tund). Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, mille kaudu kostja esindaja õigusabi osutas, on käibemaksukohuslane ja esindatavale on arve esitatud koos käibemaksuga. Kostja Roland Antonov on kinnitanud, et tema ei ole käibemaksukohuslane. Seega kuulub

§ 174lg 6 alusel kostja lepingulise esindaja tasu hüvitamisele koos käibemaksuga.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1176 eurot. 13 23. Kostjal tuleb hüvitada hageja menetluskuludest 53 %, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 172,25 eurot ( 325 eurot x 53 %). Hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskuludest 47 %, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 552,72 eurot (1176 eurot x 47 %).

§ 445lg 1 alusel tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses.

Tasaarvestuse tulemusena lõppeb hageja menetluskulude hüvitamise nõue ja väheneb kostja nõue hageja nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 380,47 eurot (552,72 eurot – 172,25 eurot). /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Raag Kohtunik 14