Obsah (6)

§ 121§ 43§ 88§ 79§ 28§ 204

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-193 Määruse kuupäev 11. veebruar 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu RESOLUTSIOON 1. Tagastada Remo Ainsare kae

) § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Tartu Halduskohus palus
2. veebruaril 2016 kohtunõudega Tartu Vanglal teatada, kas R. Ainsar on vanglale esitanud vaide või muu pöördumise, milles kaebaja soovis Tartu Vangla kodukorra 7.1.24 muutmist selliselt, et kambris oleks võimalik omada A4/A3 suuruseid kahepoolseid pilte. Tartu Vangla vastas
3. veebruaril 2016, et R. Ainsar ei ole vastavat pöördumist Tartu Vanglale esitanud. Tartu Vangla märkis, et R. Ainsar on seoses Tartu Vangla kodukorra p-ga 7.1.24 taotlenud
4. detsembril 2015 kodukorra muutmist või selle osas erandi tegemist viisil, mis lubaks omada kambris plakateid. R. Ainsare taotlus jäeti
5. jaanuari 2016 vastuskirjaga nr 6-24/9292-2 rahuldamata. R. Ainsar esitas nimetatud otsuse osas
6. jaanuaril 2016 vaide, mille võttis
7. jaanuaril 2016 tagasi. Muuhulgas märkis Tartu Vangla, et eraldiseisvalt on kaebaja
8. detsembril 2015 taotlenud A3 suuruses piltide laost kambrisse väljastamist, mille vangla liigitas postriteks ja jättis
9. jaanuari 2016 vastuskirjaga nr 6-29/2346-2 rahuldamata, kusjuures vaiet selle otsuse osas kaebaja esitanud ei ole.
10. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja läbinud kohtueelset menetlust nõuetekohaselt. Kaebaja on küll esitanud Tartu Vanglale vaide seoses Tartu Vangla kodukorra p 7.1.24 muutmisega, kuid kaebaja on selle tagasi võtnud. Selleks, et lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks, peab VangS § 11 lg 5 kohaselt vaie olema tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Käesoleval juhul eelnimetatud asjaolusid ei esine. 6.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse selle esitajale. 7. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas seisukohta.
2. Kaebaja on kaebuses märkinud, et soovib kaebusest koopiat.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka

§ 28

lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (

1. septembri 2015 määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [--] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“ Kaebaja soovis ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest. Kaebaja on selle dokumendi ise koostanud, selle sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks eelmainitud kaebusest ärakirja saada. Kohus jätab kaebaja taotluse ärakirja saamiseks rahuldamata. Eelnevalt osutatud määruses selgitas Riigikohtu halduskolleegium ka seda, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole edasikaevatav.
2. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

2 Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (

§ 204lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 3